12.7 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Maakaitsepäeval nägi paugutamise asemel langevarjureid

Siim Jõgis

Maakaitsepäeva külastajad on harjunud nägema demolahingut ning relvadega paugutamist, aga tänavu olid need asendatud langevarjuritega.

Igal aastal toimub võidupühal maakaitsepäev erinevas Raplamaa paigas ning sel korral oli see Kehtnas. Sündmused said alguse pühapäeval, 23. juunil kell kaks, kui Tartust jõudis Kehtnasse president Kersti Kaljulaidi läkitatud võidutuli.

Maanteeameti abiga sai proovida, kuidas üle katuse rullunud autost
välja ronida. Foto: Aare Hindremäe

Selle tõid Kehtna kutsehariduskeskuse peahoone esisele väljakule Rapla maleva kaitseliitlased Tauno Sau ja Triin Tähtla. Nemad olid valitud seda auväärt ülesannet täitma, sest tänavu usaldati tuletoojateks malevate parimad sportlased.
Piduliku tseremoonia käigus võttis tule vastu Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Valjo Tooming ning andis selle edasi Kehtna vallavanemale Indrek Kullamile. Tema jagas omakorda tule edasi teistele vallavanematele ja volikogu esimeestele, kelle kaudu jõudis see igasse Raplamaa valda. Võidutule võtsid vastu Kehtna vallavanem Indrek Kullam, Kohila vallavanem Uku Torjus, Märjamaa vallavolikogu esimees Urmas Kristal ja Rapla vallavanem Meelis Mägi.
Maakaitsepäeva alustamine võidutule saabumisega on uuendus, mis viidi sisse käesolevast aastast. Varem on võidutule saabumine jäänud päeva teise poolde. Major Tooming meenutas oma sõnavõtus saja aasta taguseid sündmusi Võnnu lahingus, mille tõttu võidupüha just 23. juunil tähistatakse. “Kutsun kõiki üles olema valmis erinevateks kriisideks ja tegema kõik selleks, et Raplamaal oleks turvaline elada,” sõnas major Tooming. Oma sõnavõtu lõpetas ta sümboolse žestiga, ulatades Raplamaa valdade juhtidele liitumisavaldused Kaitseliiduga. Ainsana jäi see andmata Kehtna vallavanemale Indrek Kullamile, kes juba on selle organisatsiooni liige.

Politsei- ja Piirivalveamet näitas oma demoesitlusega, kuidas kumminuiaga kurjategijat
ohjeldada. Foto: Aare Hindremäe

Kes sattusid paar tundi varem vaatamata ETV otseülekannet võidupüha paraadilt Tartus, nägid, et ka seal oli major Valjo Tooming tegevuses. Just tema juhatas torupilliüksuse ning tuletoojad õigele kohale vahetult enne seda, kui president Kaljulaid võidutuld läkitama asus. Tooming tuli sel päeval Tartust Kehtnasse põneva sõnumiga. Ta hõikas välja, et järgmise aasta võidupüha paraadi valikus on sõelale jäänud kaks kohta. See toimub 2020. aasta jaanilaupäeval kas Paides või Raplas.

Tartust tõid tule Rapla maleva kaitseliitlased Tauno Sau ja Triin Tähtla. Foto: Siim Solman

Tavapäraselt on maakaitsepäeva suurim tõmbenumber demolahing, mille käigus imiteerivad kaitseliitlased paukmoonaga mõnda lahingustseeni. Sel korral asendasid seda langevarjurid, kes Kehtna kohal taevast alla hõljusid. Major Tooming oli juba varem välja öelnud, et lahingu asemel keskendutakse langevarjuritele. Loomulikult oli küsimus ka ilmataadi lahkes tujus. Vihma või veel hullem äikese korral ei oleks saanud langevarjusõud läbi viia. Õnneks saatis tervet maakaitsepäeva päikesepaiste.
Demolahing otsustati major Toomingu sõnul sel aastal ära jätta, sest võimalik ruum selle jaoks oli liiga kitsas ning samuti sooviti rõhku panna langevarjurite vaatemängulisusele. Nemad tegid oma etteaste umbes kella poole kolme paiku, kui lühikese õhulennu järel maanduti Kehtna lauluväljaku tagusele muruplatsile.
Oma esindustega olid maakaitsepäeval kohal Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Eesti Punane Rist, Maanteeamet ja Kaitseliidu Rapla malev. Igaühe juures võisid külastajad leida tegevusi. Näiteks väikestele poistele pakkusid enim huvi Kaitseliidu ja Päästeameti masinad, mida sai vabalt seestpoolt uudistada. Efektset vaatemängu pakkus ka Politsei- ja Piirivalveamet oma demoesitlusega, kus näidati seda, kuidas kumminuiaga kurjategijat ohjeldada.

Päevale lisas pidulikkust seegi, et tänavu möödub Võnnu lahingust täpselt sada aastat. Võnnu lahing oli 1919. aasta juunis Põhja-Lätis toimunud lahing Landeswehri ja Eesti vägede vahel. Lahingu võitis Eesti ning nüüd tähistatakse seda võidupühana. Riiklikult hakati seda tähistama 1934. aastal. Sellele ajaloolisele sündmusele viitasid oma sõnavõttudes nii Rapla maleva pealik kui ka Kehtna vallavanem.
Lisaks nendele kahele esines sõnavõtuga ka Riigikogu liige Heiki Hepner.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised