FC Lelle suundus hooaega poolitavale suvepausile alistamatuna

Henry Kaldas

Eesti jalgpalli meistrivõistluste IV liiga lõuna tsooni mängud on selleks aastaks peetud. 10 mängu tagasi, enne hooaja algust, ei osanud me oma liigast ja uutest vastastest eriti midagi oodata ja hüppasime julgelt pea ees tundmatusse vette. Nüüd, mil mängud peetud, saame teha hooaja esimesest poolest kokkuvõtte.

Enne hooajakarusselli pöörlema hakkamist ühtegi selgesõnalist eesmärki me meeskonnaga üheskoos ei sõnastanud. Arvestades seda, et eelmistel aastatel oleme olnud oma liigades viimased-eelviimased, tundus, et tröösti pakuks ka see, kui suudaksime sel aastal jääda kuhugi tabeli keskele. Kui vaid suudaksime püsida konkurentsis ja võtta tujutõstvaid võite, mida eelmise kolme-nelja hooaja peale on kogunenud nii vähe, et saab kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Samas ei teadnud me mitte midagi oma vastastest, väike erand oli võib-olla FC Kose II, sest nende esindusmeeskonnaga olime kordi kohtunud.
Enesekindlust tõstis veidike tõik, et klubi oli saanud paar väärt täiendust ning mõni mees, kes varem rohelist särki kandnud, oli leidnud tee tagasi koduklubisse. Liigas tegime kohe eduka stardi ja selle hea tunde pealt oli ka järgmisi mänge lihtsam mängida. Kõik raskemad mängud, millesarnased eelmistel hooaegadel kaotasime, suutsime nüüd enda kasuks pöörata. Esimestest mängudest alates liikusime paarisrakendina oma liigatsooni võidu suunas Põhja-Sakala II meeskonnaga, kellega mõlemad omavahelised mängud leppisime 1:1 viiki. Tänu asjaolule, et Põhja-Sakala mehed leppisid Lelle meestest 10 liigamängu jooksul vastastega ühe korra rohkem viiki, saavutasime esikoha meie.
Meie saldo 10 mängust oli 7 võitu ja 3 viiki, Põhja-Sakalal olid vastavad numbrid 6 ja 4. Järgmised meeskonnad jäid juba üsna pikalt maha. Säärased head tulemused on mitme positiivse teguri summa. Esiteks oleme löönud juba praeguseks, kui hooajast on alles pool mängitud, rohkem väravaid kui eelmistel aastatel terve hooaja peale – 21 väravat. Veel uskumatum sellest, palju me teistele väravaid oleme löönud, on see, kui vähe teised meile löönud on. See arv on kõigest 6. See on ülekaalukalt parim näitaja kogu IV liigas kõikide tsoonide lõikes. Lisaks on meist õnneks sel aastal kaarega mööda jalutanud vigastustetont, kes eelmistel aastatel on justkui hea peretuttav olnud. Säärane, kes välisuksest koputamata sisse astub.

Pärast suvepuhkust, mis lõpeb augustikuus, jätkame oma liigamänge juba uute vastaste vastu IV liiga tugevaimal, A-tasandil. Sel tasandil pole ei rohkem ega vähem mängus kui IV liiga üldvõit.
Seal astuvad meile vastu hästi tuttav Põhja-Sakala II, eelmisest aastast tuttav Kristiine JK, võõravõitu Nõmme Kalju FC III ja Viimsi Lõvid ning meie viimane vastane enne suvepuhkusele suundumist Tallinna FC TransferWise.
Viimasega, FC TransferWisega pealinnast, kohtusime 20. juunil Tipneri karikavõistluste esimeses ringis ehk 1/64 finaalis. Ka selles kodumurul peetud kohtumises suutsime oma tahtmise peale suruda ja mängu lõpu eel löödud värava toel 2:1 võidu vormistada. Ega muud, kui et ootame kõiki järgmistes mängudes väljaku äärde meile pöialt hoidma ja nautima parimal tasemel jalgpalli, mida Eestis IV liigas näha saab.