Helerin Väronen
Kolm päeva, 25.-27. juunil võõrustati Kehtnas ligi sadat Eesti käsitöö ja tööõpetuse õpetajat, kes olid kokku tulnud suvekursusele “Rabavalt Raplamaal”.
Õpetajad tegutsevad ju ühises valdkonnas ja nii on viimased 12 aastat Eesti Käsitööõpetajate Selts Aita ja Eesti Tööõpetajate Selts (ETS) pidanud ühiseid suvekursusi Eesti eri paikades. Raplamaa jaoks oli see kolmas kord õpetajaid võõrustada.
Kaks korraldajat, Rapla Vesiroosi kooli käsitöö ja kodunduse õpetaja Terje Raudsepa ja ETS-i esimees Andry Kikkull rääkisid, et kursuste esimene päev on alati pühendatud teoreetilistele teadmistele, kuulatakse loenguid. Teisel päeval saadakse praktilisi teadmisi töötubades ja kolmandal päeval on kokkuvõtted ja koosolekud. Ka paiga endaga, kus viibitakse, ja sealse kultuuriga tehakse lähemat tutvust. Näiteks Raplamaal käisid õpetajad õhtul Mukre rabas jaaniusse otsimas, piknikku pidamas ja ujumas. Igal õhtul oli ka kultuuriprogramm, kus esinesid Märjamaa lõõtsanaised, rahvatantsurühm Eks Me Näe ja inimorkester. Ühe õhtu veetsid õpetajad aga Ööbiku Gastronoomiatalus koos improteatri ja Juuru kapelliga.
Suvekursuse ajal oli Kehtna kutsehariduskeskuses, kus viidi läbi suurem osa töötubasid, üleval näitus Rapla kihelkonna rahvariietest ja ka korraldajad ise olid nagu liikuv näitus, kandes kas stiliseeritud või päris rahvarõivaid. Kuna selts Aita saab sügisel 30, oli vaatamiseks väljas ka tükike seltsi ajalugu, et nooremad liikmed ikka teaks, mis enne neid toimunud on. Töötubades valminust pandi viimasel päeval samuti väike näitus üles.
Suvekursuste viimasel hommikul toimus “Ostan-müün-vahetan”, kuna käsitöövaldkonna õpetajatel on alati midagi üle ja millestki puudus. Kauplemisest võisid soovi korral osa võtta ka kohalikud.
Viskasime väikese pilgu peale ka mõnele töötoale. Kehtna kutsehariduskeskuses valmisid näiteks nahast kaarditaskud, käsitöökommid ja vooliti plekki.
Võib öelda, et nende suvekursuste puhul oli tegemist rahvusvahelise üritusega, kuna töötubade juhendajaid oli ka Rootsist ja Soomest. Kehtna kutsehariduskeskuse õuel õpetas aga lõkketoitude valmistamist Toomas Tõnisson. Meega banaani, lõkkel küpsenud leiba ja pässiku teed jõudsime proovida ja kiita, vardas küpsenud kana jäi aga kahjuks proovimata. Kiire pilgu heitsime ka Rapla Vesiroosi kooli, kus üks töörühm oli hommikust saadik ametis Rootsi vaka valmistamisega.
Veel olid näiteks keraamiliste plaatide, lauakatmise, keraamika ja oubi valmistamise töötoad. Töötubade eesmärk on ainevaldkonna õpetajate professionaalse pädevuse arendamine ja Eesti kultuuripärandi elementide taaselustamine.
