Maris Adoma
Töötukassa tööjõupuuduse uuringu kohaselt on Eestis enim puudu logopeede, eriarste, IT-valdkonna spetsialiste ja veoautojuhte. Viimasel juhul just rahvusvaheliste vedude juhte. Miks see nii on?
Transpordi- ning rahvusvaheliste ja Eesti-siseste veoteenustega tegeleva firma RMW juhatuse liige Ain Täpsi räägib, et peamiseks põhjuseks on kindlasti pikad komandeeringud. “Alguses on kõik uus ja huvitav, aga pikapeale muutub töö üksluiseks, kohad korduvad ja seetõttu tekib tüdimus. Kui on ka perekond, just noorematel, soovitakse olla rohkem koos oma lähedastega,” selgitab Täpsi. Teise põhjusena toob mees välja üleüldise tööjõuturu olukorra, kus tööpakkumised ületavad nõudlust ning inimesed valivad lihtsama töö.
Kui ka töötaja leitakse, ei pruugi ta olla alati kõige sobilikum. Ka Täpsil on olnud raskusi töötajate leidmisel. “Autojuhtide puudus pitsitab juba mitmeid aastaid. Meie õnneks on meil töötajatega vedanud ning on olnud vaid mõned üksikud probleemid, peamiselt alkoholi tarbimisega enne tööpäeva algust ja ka komandeeringus olles. Üks juht oli oskamatu. Autojuhi töö ei olnud talle sobilik,” räägib ta. Mis siin salata, veoautojuhi amet ei ole kerge. Inimene peab oskama suurt autot juhtida. Samuti on amet psüühiliselt kurnav – juht peab olema kõrge pinge- ja rutiinitaluvusega. Amet eeldab ka täpsust, kohusetundlikkust ja keelteoskust.
Puudused palgasüsteemis
Miks veoautojuhid enam rahvusvahelisi sõite teha ei soovi, sellest räägib Raplamaal elav Uno Mikker, kes on selle ameti peal olnud ligi 40 aastat. Ka tema toob esimese põhjusena välja pikalt perest eemal oleku. “Inimesed tavaliselt soovivad olla pere juures iga päev, kuid see töö seda ei võimalda. Vahel ei saa mitu nädalat koju. Lähed näiteks reedel kodust ära, et kuskile Saksamaale jõuda, ja ei saagi perega olla,” selgitab Mikker.
See, kui palju ja millal autojuht koju saab, oleneb paljuski sellest, mis riikides ta sõidab. Mikker ise sõidab Eesti lähiriikides, peamiselt Soomes, tänu millele on tema nädalavahetused enamasti vabad. Vahel pääseb ta ka nädala sees korraks koju. Kui aga juht sõidab kaugemal Euroopa riikides, näiteks Prantsusmaal või Saksamaal, siis nii tihti mõistagi koju ei pääse.
Teine põhjus, miks rahvusvaheliste vedude juhte on raske leida, seisneb Mikkeri sõnul palgasüsteemis. Autojuhtidele makstakse töötasu, mis koosneb lähetustasust ja põhipalgast. Maksustatud on nendest kahest vaid palk, mis aga Mikkeri sõnul ulatub rahvusvaheliste juhtide puhul tavaliselt umbes Eesti miinimumini või on lihtsalt madal. See omakorda tähendab seda, et autojuhid ei saa oma tulevikku nii palju kindlustada, sest maksud lähevad maha liiga väikese summa pealt.
Probleem transpordisektoris on tõsine, sest juhtide puudujääk on seotud majandusega laiemalt. Ühe lahendusena on paljud firmad kindlasti palganud ka võõrtööjõudu, kuid vaatamata sellele veoautojuhtide puudus aina süveneb.
