spot_img
-3.4 C
Rapla
Neljapäev, 1 dets. 2022
spot_imgspot_img
ArtikkelMärjamaa folk pakkus rakendust kõikidele meeltele

Märjamaa folk pakkus rakendust kõikidele meeltele

Helerin Väronen

Märjamaa valla kaks suuremat suvesündmust – XXII Märjamaa Päevad ja XIV Märjamaa Folk – ühendasid taas käed ja pidasid neli päeva, 1.- 4. augustini korralikku pidu, kus tegevusi jagus tervele perele.

1. augustil sõnas Märjamaa vallavanem Merlin Suurna avakõnes, et need kaks suursündmust pakuvad erakordseid hetki ja võimalusi. „Kõik inimese meeled saavad rakendatud. Saame palju näha, kuulda, haista ja maitsta.“ Avaüritusele Märjamaa keskväljakul oli kogunenud märkimisväärne hulk rahvast ja Suurna sõnaski, et see suurüritus võimaldab ulatada terekäe kodukanti tulnutele ja sobitada tutvust külalistega. Väliskülalisi oli seekordsel peol üle saja. Kollektiive oli nii Venemaalt, Ukrainast kui ka Hollandist. Kokku esines nelja päeva jooksul enam kui 500 lauljat, tantsijat ja pillimeest.
Mõni päev enne folgi algust oli Suurna koos rahvamaja naistega tõdenud, et peale selle, et rahvatants on naudinguterohke, on see andnud positiivseid mükse ka rahvaarvule. Märjamaa on oma rahvatantsu poolest silmapaistev ja selle kaudu on sulandunud ja Märjamaad tundma õppinud mitmed uued inimesed, kes on nüüd sinna oma kodu rajanud.
Kauneid kodusid tuleb aga igal aastal aina juurde ja on saanud traditsiooniks, et Märjamaa päevadel kuulutatakse välja kõige ilusamad kodud, kaunim ettevõte ja parim küla. Kaunima kodu tiitlid läksid Tiduvere külla Liisa talule, mille rajasid Kersti ja Toomas Ruus, ning Konuvere külas asuvale Nurga talule, kus pererahvaks on Anneli ja Meelis Kärme. Kaunima ettevõtte tiitli pälvis Paisu talu, mis võõrustas pühapäeval Märjamaa XVI lõõtspillipäeva. Kauneima küla tiitliga läks koju Kivi-Vigala rahvas.
Esimese õhtu meelelahtusliku poole eest kandsid esmalt hoolt väliskülalised. Hollandi rühm De lesselschotsers Steendderen on tegutsenud juba aastast 1981 eesmärgiga õppida, levitada ning ausse tõsta oma kodukandi pärimuslikku tantsurepertuaari ja kultuuri. Enamik Hollandi tantse on tugeva Šoti mõjutusega, aga Lääne-Hollandis, kust see tantsutrupp tuli, on nii tantsud kui ka laulud segunenud Saksa, Taani, Poola ja Leedu kultuuriga.
Teine Hollandi tantsutrupp, Pieremchocheli, tuli Kesk-Hollandist ja nende repertuaaris on tantsud tervest Hollandist. Mõlemat Hollandi tantsurühma iseloomustas elava muusika kasutamine.
Ukraina rühm Perlinka jäi silma oma erksate kostüümidega, mille iga tantsija on ise valmistanud. Nii nagu rahvariiete tegumoed on üles korjatud nende enda ekspeditsioonidelt küladesse, on seda ka Perlinka tantsud. Uhkete kostüümide ja temperamentsete tantsudega jäid meelde Venemaa rühmad Karusel ja Okolica.
Õhtune kontserdiosa viis ilmselt nii mõnegi kuulaja minevikuradadele. Kontsert „Kas tuleb tuttav ette? Entel-tentel 50“ tegi kummarduse kunagisele laulusaatele, koosnedes tollastest lastelauludest. Laule esitasid naiskoorid Astra ja Paula ning segakoorid Ceres ja Rello. Kaasa tegid ka Märjamaa pillimehed. Idee algataja oli ja laulud seadis kooridele Thea Paluoja. Vapramad jäid pärast kontserti veel festivaliklubisse jalga keerutama ja öökino nautima.
Folgi teise päeva esimene pool oli eeskätt suunatud lastele ja õhtust poolt alustasid samuti lapsed. Esimest korda on Eestisse jõudnud haridusprojekt Brave Kids, mis sai kümme aastat tagasi alguse Poolast. Selle eesmärk on panna lapsed õpetama teisi lapsi. Kahe nädala jooksul valmis juhendajate abil Eesti, Ukraina ja Poola lastel üks suur kava, mida näidati ka publikule.
Peale laste esinemiste vallutasid lava kohalikud rahvatantsurühmad Tantsulka, Tantsukas, Tantsurõõm ja Laaberjalg, mida juhendavad Darja Lehtsalu ja Tiina Kokemägi. Muusikalise punkti Märjamaa väljakul toimuvale pani sel õhtul eestikeelset omaloomingut esitav ansambel Krunks More. Nende muusika on helge ja soe, laulud räägivad enamasti armastusest, loodusest ja maailma ilust. Nende muusika oli tõeliselt mõnus lõpetus päevale, kuid vapramad leidsid veel tee festivaliklubisse.
Laupäev oli kodukohvikute päev ja traditsiooniliselt toimus ka käsitöölaat ja vanade raamatute müük raamatukogus. Peale lemmikloomade sai imetleda ka vanu autosid. Reinlenderi võistutantsimine tõi publiku ette toredaid ja ägedaid paare. Emotsionaalse rongkäiguga liiguti keskväljakult lauluväljakule ja Märjamaa folgi ja Märjamaa päevade lõppkontserdile pani vahva punkti folgipidu ansambliga Justament. Lõpliku punkti suurüritusele pani aga pühapäevane lõõtspillipäev, kus käis rekordarv külalisi – 600!

Külaliskollektiivid andsid Raplas meeleolukad kontserdid

Märjamaa folgi teisel päeval toimusid üle maakonna väliskülaliste esinemised. Raplas oli neist kaks. Rapla hooldekeskuses esines Hollandi folgitantsurühm Pieremchocheli ja Rapla keskväljakul kaks Venemaa linnast Volhovist pärit tantsurühma, Okolica ja Karusel. Olles käinud ka varasematel aastatel külaliskollektiivide esinemisi Raplas vaatamas, ütleks, et seekordsed kontserdid olid parimad, mis seniajani nähtud.
Enne iga Hollandi rühma tantsu räägiti lahti, mis lugu tantsu taga on. Näiteks kandis üks tants nime “Máxima valss”, mis sai inspiratsiooni sellest, kui Madalmaade kuningas Willem-Alexander Argentiinast pärit Máximasse armus. Vahepeal demonstreeriti ka nööpnõelu, millega naisliikmete riided kokku käivad. Ka pealtvaatajad sai ühe tantsu ajal võimaluse jalga keerutada ja tundus, et kogemusega jäid kõik osalejad väga rahule. Pieremchocheli esinemine oli tõeliselt üllatav ja lõbus.
Sama joont hoidsid Okolica ja Karusel. Kõik tantsud olid loodud mõlema trupi juhendaja enda poolt. Kaks truppi võimaldas seda, et samal ajal kui üks esines, vahetas teine riideid. Ja erinevaid kostüüme oli neil tõesti palju, iga tantsu jaoks uus. Enamasti olid tantsud hästi temperamentsed ja need ei mõjunud üldse hästi keskväljaku kividele. Neid lendas tantsijate jalge all pidevalt väljakust välja. Ainult rahulikumad tantsud, nagu näiteks erinevatest tervitustest ja kummardustest kokku pandu, ei tekitanud väljakule mingit kahju.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused