Helerin Väronen
Kolm kaunist kodu saatis Raplamaa kauni kodu žürii edasi Eesti Vabariigi presidendile tunnustamiseks. Ühele kodule otsustati anda eripreemia, sooviga, et kodu järgmisel aastal uuesti kandideeriks. Tegemist on Suure-Jaagu taluga, mis tunnistati eelmisel aastal kaunimaks Märjamaa valla koduks. Lokuta küla sai tookord samuti tunnustatud kui oma valla kaunim.
Lokuta vahel õige talu poole liikudes jäävad esmalt silma teeääred, mida külarahvas ise niidab, ja kaunid pihlakad. Gerda ja Mati Terestali renoveeritud suur rehielamu koos oma abihoonetega paistavad juba kaugele. Veel enne taluõuele sisenemist on näha külakivi, kuhu talu kunagine peremees raiunud sisse kõik küla talunimed ning küla täpse asutamiskuupäeva – 15.11.1529. Nii et sel sügisel saab küla ümmargusemat sünnipäeva pidada.
Üle kümne aasta tagasi ehitatud talu ümbritseva võimsa paekiviaia peal on üks kivi Märjamaa vapiga ning „EV 100 igas külas“ märgi jaoks on samuti kivi välja vaadatud. Aed on aga pikk ja neid tunnustusi talule ja külale mahub sinna veelgi.
Suure-Jaagu talu rekonstrueerimisega on Terestalid tegelenud viimased 14 aastat. Suur osa aastast elatakse küll Tallinnas, kuid suved ja nädalavahetused mööduvad perel siiski Lokutal. Mida vanemaks ja iseseisvamaks saavad lapsed, seda rohkem aega on vanematel panustada talu ja ka küla tegemistesse. Mati on enam kui kümme aastat olnud Lokuta külavanem.
Talu väravas asuvad peale tähelepanu ja tunnustust saanud omapärase postkasti suur talusilt ning kunagine sepikoda. Mati rääkis, et kui nad selle talu ostsid, märkasid nad alles kolmandal korral, et värava kõrval on sepikoda. See oli lihtsalt nii paksult võssa kasvanud!
Kuigi vanast peremehest on talus alles vaid jahimehe suusad ja ühed sarved, on ajaloo hõngu juba väravast saadik tunda. Näiteks on kivid, mis palistavad teed väravast rehemajani, pärit Märjamaalt. Suured raudkivid, mis on käsitsi ühelt poolt siledaks lõhutud, olid osa Märjamaa teest, mis kunagi küll asfaldi alla jäeti. Nüüd teed uuesti ehitades kaevati see nii sügavalt üles, et kivid tulid välja ja kui Mati poleks õigel ajal peale sattunud, oleks tükike ajalugu lihtsalt kuhugi täiteks läinud.
Mati Terestal ise on siiralt üllatunud sellest, et nende kodu maakonna konkursil eripreemiaga tunnustati. On ju just lillepeenarde ja taimede osas veel nii palju teha. Parasjagu oligi pooleli töö peenarde uute äärte kallal. Täpsemalt seda, mis taimedega lillepeenras tegu, Mati rääkida ei osanud, see olevat ikka rohkem naise rida, kes aga parasjagu lastega tantsuvõistlustele kaasa läks.
Peapõhjused, miks žürii otsustas anda Terestalide kodule eripreemia, ei peitu aga mitte taimedes, vaid selles, kui oskuslikult on Suure-Jaagu taluhooneid rekonstrueeritud. Kõrvalhooned ja ligi 40-meetrine rehielamu ise on juba vaimustav vaatepilt, kuid õuel liikudes jääb silma veel näiteks suur välimalendite komplekt ning suur püstkoda. See tipi sai ehitatud ajal, mil Terestalide lapsed olid väiksemad ja talus olid suviti lastelaagrid. Mati on lasknud paljud tööd ära teha spetsialistidel, aga tipi paekivist laotud põrand on miski, mille kohta saab ta uhkusega öelda, et see on küll tema tehtud.
Aidamajas, mis näeb väga vana välja, kuid on vaid paar aastat tagasi ehitatud, asub peale eksootilise baldahhiiniga külalistevoodi portselanpeadega nukkude kollektsioon. Enam küll Gerda nukke ei kogu, lihtsalt pole nende jaoks ruumi rohkem. Mati hobi on aga vaskkannude kogumine.
Suure-Jaagu hooned teeb eriliseks ka nende katus. Juba algusest peale teadis Mati, et kivikatust ta hoonetele ei taha, kuna see oleks maja jaoks liiga raskeks läinud. Sobiv lahendus leiti tänu ettevõttele ATK Invest OÜ, mis toodab plastkatuseid. Nii sai talu omale vanadest auto armatuurlaudadest tehtud katuse, mis on samblavaba ja näeb ka aastaid pärast paigaldamist välja nagu uus. Suure-Jaagu on ettevõttele ka näidismajaks, nii et kui kellelgi on huvi sarnase katuse vastu, tuleb Terestalidele külla minna.
Sama märkimisväärne, kui on talu väljastpoolt, on see ka seest. Kunagi talu ostes oli Terestalidel soov saada selline taluhoone, kus keegi ka sees elaks. Kolm aastat elasid nad koos vanamemm Salmega, kes oli lastele vanaema eest. Aastate jooksul on ruumide seinu maha võetud, jahisaal läbi kahe korruse tehtud ja suurte akendega toodud valgust tubadesse. Saunas on suure veetünni, valgete kardinate ja kingiks saadud pistodaga loodud justkui stseen filmist “Viimne reliikvia”.
Põnevaid detaile ja huvitavaid lugusid jagub Suure-Jaagu talus igal sammul. Kes Terestalide juurde Lokutale külla satub, võib näiteks küsida pererahvalt, kuidas seinast relvade peidik välja tuli, hoovist rahapada leiti või millised lood on jahisaalis olevate nahkade ja trofeede taga.
