Siim Jõgis
Märjamaa gümnaasiumi õpilasi ootab ees tõeline maiuspala, kui ettevõtlusnädala ajal tuuakse kooli elektrivormel. Noorte inseneride loodud vormel on käinud võistlemas kogu Euroopas ning seda tuleb tutvustama Indrek Petjärv, kes oli elektrivormeli projektiga seotud neli aastat ning ise ka seda juhtis. Samuti on ta Märjamaa gümnaasiumi vilistlane.
Vormelit esitletakse koolis reedel, 11. oktoobril. Petjärv rääkis, et vaatamiseks on see kindlasti väljas, kuid kas ka demosõitu tehakse, sõltub erinevatest teguritest, näiteks ilmast ja sellest, kui palju kohapeal ruumi on. Tegemist on ikkagi võimsa masinaga. Nullist sajani tõuseb spidomeetri näit kahe sekundiga ja seega on vaja sellega sõitmiseks piisavalt ruumi.
Vormeli toomine kooli on üks osa Raplamaa ettevõtlusnädalast, mis saab alguse 7. oktoobril ning kestab nädal aega. “Külastuse sügavam eesmärk on süstida õpilastesse ambitsiooni ja motiveerida praegusi abituriente pingutama ja vaeva nägema,” sõnas Petjärv. Elektrivormel on sealjuures üks näide, millega on võimalik tegeleda ja väärt kogemusi hankida.
“Mäletan enda gümnaasiumiajast, et tegelikult sa nagu ei oskagi midagi. Pärast seda astusin ülikooli ja kohe esimesel aastal liitusin vormelimeeskonnaga. Ehitasime masina valmis ühe aastaga ja selle ajaga toimus minu jaoks meeletu areng. Ühel hetkel ei osanud ma midagi ning aasta aega hiljem olin aidanud valmis ehitada vormeli. Arenguhüpe oli suur ja seda on huvitav õpilastele näidata, et tegelikult on nad juba praegu võimekad, kuid peavad lihtsalt valikuid tegema,” rääkis Petjärv.
Igal aastal saab gümnaasiumitunnistuse kätte peaaegu kümme tuhat õpilast. Petjärv lisas: “Kui sa oled kuskil seal keskel, siis pole sul teiste ees mingit konkurentsieelist. Aga niipea kui natuke vaeva näha, teha kaasa huviringides ning laiendada tutvusringkonda, annab see tegelikult tohutu väärtuse hiljem tööturul.”
Testid Rapla kardirajal
Indrek Petjärv on Märjamaalt pärit ning lõpetas kohaliku gümnaasiumi 2014. aastal. Sealt edasi viis elutee teda pealinna, kus ta asus Tallinna Tehnikaülikoolis õppima tootearendust ja tootmistehnikat ehk lihtsamalt öeldes sai temast mehhaanikainsener. Elektrivormelini jõudis ta kohe esimesel õppeaastal. Tegemist on rahvusvahelise sarjaga, kus võistlevad kogu maailma tehnikaülikoolid. Kogu tiim koosnes üliõpilastest.
“Olin esmakursuslane ja otsustasin tiimiga liituda. Mõtlesin, et kaotada ei ole midagi ning tegelikult on see olnud minu moto ka hiljem. Kui vähegi hea pakkumine tuleb, võtan selle vastu ning alles pärast seda mõtlen, kuidas sellega toime tulla,” rääkis ta.
Läks hästi. Indrek Petjärv võeti tiimi vastu. Kõigepealt alustas ta insenerina, kuid aasta-aastalt tema staatus tõusis ning ülesanded muutusid. Esmalt vastutas ta vedrustusega seotud küsimuste eest ning siis tegeles juba administratiivsete asjadega. Lõpuks tõusis ta meeskonna juhiks. Tema käe all jõuti nii kaugele, et pandi kokku tervelt seitsmekümnest liikmest koosnenud tiim. Eesti kontekstis oleks tegemist igati korraliku ettevõttega.
“Sisuliselt ongi vormelitiimi puhul tegemist ettevõttega. Seal on paikapandud hierarhia, alammeeskonnad, kus igaühel on oma vastutus, ning kindel eelarve ja eesmärk. Küll aga tuleb arvestada, et kõik liikmed olid tudengid ja keegi meist ei olnud kohe alguses professionaal, kaasaarvatud mina,” rääkis Petjärv.
Samas tehti keerulist tööd. Võistlemas on käidud Itaalias, Ungaris, Austrias, Saksamaal ja mujalgi. Meeskonnana oldi maailma tipus ning korjati etappidelt nii esimesi kui ka teisi kohti. Päris tihti käiakse seda testimas muide Rapla kardirajal. Petjärv rääkis, et seda tehakse siiamaani. “See asub Tallinnale suhteliselt lähedal ja on meile igati sobilik. Seal on tõesti päris palju käidud,” sõnas ta.
Koenigsegg ja Comodule
Vormel jõuab oma rännakutega Märjamaale 11. oktoobril. Kunagi varem ei ole see seal käinud ning seega saavad õpilased teha sellega tutvust esmakordselt. Aga miks üldse sellise valdkonnaga tegeleda? Petjärv rääkis, et paljude vormelitiimiga liitujate jaoks on olulised just kogemused, mis meeskonnatöös omandatakse. Omaette näitaja on muidugi ka see, kuhu on välja jõudnud vormelitiimi veteranid. Ühe näitena võib tuua Rootsi autotootja Koenigsegg, kus töötab neli Eesti vormelitiimist välja kasvanud inseneri. Koenigsegg toodab sealjuures maailma kiireimaid tänavaautosid.
Samuti võib näitena tuua Eestis kuulsust kogunud ettevõtte Comodule, mille asutajad on samuti saanud esmased kogemused just vormelitiimist. “Insenerid, kes on vaeva näinud ja kaks-kolm aastat seal meeskonnas olnud, neil on suur tõenäosus leida kõva töökoht,” ütles Petjärv. Ise oli ta seal esimene Märjamaa juurtega liige. Pärast teda on igal aastal vähemalt üks uus liige tulnud Märjamaalt. Jutud on levinud.
Ta tõdes, et ka eesseisva külaskäigu üks eesmärke on tekitada huvi, et keegi praegustest abiturientidest oma ülikoolipõlves tahaks vormelitiimis kaasa lüüa. “Märjamaa on suhteliselt väike koht ja ma olen ikka püüdnud seal elektrivormelit tutvustada. Võin öelda, et kõik, kes sealt on tulnud, on ennast õigustanud,” rääkis Petjärv.
Elektriline tõukeratas
Ka tema ise hakkas pärast ülikooli ettevõtjaks ning pani aluse firmale Optigon, mis teeb erinevaid innovaatilisi tootearendusprojekte. Näide – kui mõni firma pakub välja koostöö, et hakata looma elektrisõidukit või mõnda lahendust elektrisõidukile, haarab Optigon härjal sarvist. “Me oleme justkui inseneribüroo, kuigi see sõna mulle üldse ei meeldi. Praegu on käsil üks elektriline tõukeratas, aga valdkondi on seinast seina,” sõnas Petjärv.
“Maailm on muutunud. Vaid mõned aastad tagasi oli palju kahtlejaid, kas elektriline transport on tulevik, täna võime juba rahulikult öelda, et see on olevik. Me näeme igal sammul liikumas elektriautosid, -tõukerattaid, -jalgrattaid, -busse. Transpordimaailm on teinud lühikese ajaga läbi märkimisväärse muudatuse ning läbi löövad need, kes suudavad valdkonna kiire arenguga kaasas käia.”
Üks võimalus, nagu Indrek Petjärve puhul võib näha, on lüüa kaasa elektrivormeli ehitamisel, mis peagi oma teekonnal Märjamaale jõuab.
