7.7 C
Rapla
Neljapäev, 19 mai 2022
spot_img

FOTOD: Renoveerimine teeb maja küttekulud märgatavalt soodsamaks

Helerin Väronen, Mari Tammar, Siim Jõgis

Üha enam on kortermaju, mille ehitusaasta jääb aega enne taasiseseisvumist, saanud uue välimuse ja olemise. Kunagistest kolemajadest on saanud Rapla linna pärlid. Peale silmailu on renoveeritud majade elanike eluolu läinud paremaks, kulutused väiksemaks.

Võtsime vaatluse alla mõned lähiaastatel renoveeritud majad, et teada saada, mida ja miks tehti, kes tegi, mis kasu on renoveerimisest saadud ja mida ühistud soovitavad neile, kes alles mõtlevad renoveerimise peale.

Kuna Võsa 20 koosneb kahest majast, said hooned erineva värvitooni. Fotod: Siim Solman

Võsa 20
asuva kortermaja kohta rääkis sealse ühistu juhatuse liige Siim Solman, et nende maja on viimastel aastatel renoveeritud mitu korda. Esimest korda vahetati aastal 2012 kogu majas välja küttesüsteem. 2016. aastal tehti ära ka fassaadisoojustus koos krohvimisega, kuid toonasest plaanist jäid välja varem tehtud otsaseinad, mis aga siiski külma läbi lasid.
Fassaadiehitaja kohta Solmanil väga kiidusõnu pole. Firma leiti pakkumiste keskkonna kaudu ja ehitajad tulid Tallinnast. Kui pärast vigade ilmnemist Solman ehitajaga ühendust võttis, et need garantiikorras parandataks, sai ta vastuse, et vahepeal on ettevõte hoopis pankrotti läinud. Tolle ehitaja suurematest vigadest tõi Solman välja krohvimistööd, mis tehti liiga külmal ajal ja toonitud segu kasutamata.
Kui seintelt hakkas krohv suurte tuultega parklasse kukkuma, võeti teist korda renoveerimine ette. Sel korral valiti ehitajaks Rapla kohalik firma Mivo Ehitus OÜ, kelle hinnatase oli küll mõnevõrra kõrgem, kuid kes on siin renoveerinud nii palju kortermaju, et nende kvaliteeditasemes ei kaheldud. Sel suvel tehti siis Võsa 20 majal uuesti otsaseinad ja parandati ära eelmise ehitaja praak.
Solman annab soovituse, et kindlasti tuleb enne otsuse langetamist võimaliku ehitaja tausta kontrollida. “Hoolega peab valima, kelle lõpuks sinna maja kallale lased. Kindlasti ei tasu kõige odavamat pakkumist võtta,” sõnas ta.
Võsa 20 majas on 30 korterit ja omanike nõusoleku saamine oli mõlemal renoveerimiskorral võrdlemisi lihtne. Ainult küttesüsteemi vahetuse ajal hakkas üks korteriomanikest vastu vaidlema. Küttesüsteemi vahetus oli aga hädavajalik, sest süsteem oli nii kriitilises seisus, et seda piirkonda soojaga varustanud TREV2 teatas juba, et kui küttesüsteemi välja ei vahetata, lõpetavad nemad soojaandmise.
Kuna Võsa 20 koosneb kahest majast, vanemast ja natuke uuemast, mis üksteise külge ehitatud, said hooned erineva värvitooni. Uuem maja on roheline ja vanem kollane. Püstakud on kaetud halli värviga. Värvivaliku tegi Solman ise ja läks kindla peale välja. Lõpetuseks sõnas ta, et kui mõni ühistu mõtleb, et renoveerimine on suur kulutus, tasub see end tegelikult igal juhul ära. Kuigi iga kuu tuleb korteriomanikel laenu tagasi maksta, on küttekulud langenud, nii et väljakäidav summa on enam-vähem sama mis varem.

Metsapargi 5/8 on renoveeritud aastate jooksul mitmes etapis.

Metsapargi 5/8
on ühistu juhatuse liikme Leho Leppiku sõnul samuti mitmes etapis aastate jooksul renoveeritud. Maja fassaad renoveeriti 2017. aastal ja samuti vahetati samal aastal aknad. Katus oli vahetatud aasta varem. Põhjuseid, miks maja renoveerimine ette võeti, oli mitu.
Näiteks oli maja katus eterniidist ja lagunenud, mõranenud olid ka maja seinad. Samuti vajas majapealne soojustuse lisamist, kuna üldine soojapidavus oli väga halb. Visuaalselt nägi Leppiku sõnul maja väsinud välja. Renoveerimise algatamisele aitas kaasa ka madal Euribor ehk odav raha.
Kuna korteriühistu juhatus oli teinud korraliku eeltöö, võeti üldkoosolekul otsus maja renoveerida üksmeelselt vastu.
Maja värvilahendusega olid seotud kolm poolt – maja juhatus, Rapla vald ja ehitaja – Mivo Ehitus OÜ. Ehitaja tööga jäi ühistu suures pildis rahule, vaid mõningaid pisiasju tuli hiljem parandada. Leppik soovitab kõigil, kes elavad 25-30 aastat vanades kortermajades, mõelda renoveerimisele. See tagab tulevikuks paremad elamistingimused. Kindlasti on aga enne renoveerimise alustamist vaja teha põhjalik eeltöö.

Välja 6 maja hakkab silma sügava purpurpunaste detailidega.

Välja 6
Välja tänavat mööda sõites on näha nii mõnigi kortermaja, mis on kenasti korda tehtud. Bussipeatusest edasi jalutades näeb üht huvitava värvikombinatsiooniga maja aadressil Välja 6, mis hakkab silma sügava purpurpunaste detailidega.
„No eks üks põhjus oli hind (peamiselt suured küttekulud), mis on pidevalt tõusuteel. Samuti oli tõukeks KredExi pakutav toetus, millest me siiski lõpuks ilma jäime, kuna raha said otsa. Aga kuna protsess oli käima pandud ja suur töö ära tehtud, otsustasime ikkagi ilma selle toetuseta hakkama saada. Maja oli vana ja kole ning süsteemid oma ajale jalgu jäänud,” rääkis Välja 6 ühistu juhatuse esinaine Linda Laev sellest, miks renoveerimine ette võeti.
„Elanikega kokkuleppele saamisega probleeme ei olnud. Kes kohal olid, said vajadusest aru, ja need, keda polnud, ilmselt said ka aru, sest probleeme ei tekkinud,” ütles Linda Laev.
Toreda tumepunase-valge värvikombinatsiooni valis majale välja Linda ise. „Paistab, et kõik on rahul, pole pretensioone kuulnud. Mina isiklikult jäin väga rahule nii lõpliku tulemuse, ehitaja kui ka omanikujärelevalvega. Ja renoveerimise tulemusena sai maja tervikuna kütte pealt keskmiselt ca 50% rahalise võidu ja elektri pealt keskmiselt 53% rahalise võidu,” rõõmustas Linda ja nentis, et mõlema liigi hinnad on võrreldes 2018. aastaga tõusnud.
Maksma läks nende maja renoveerimine kokku ca 408 000 eurot, millest ehitus ca 390 000 ja projekteerimine, tehniline konsultant, omanikujärelvalve ca 18 000 tuhat.

Välja 10. Tööde käigus pandi majale uus kest ümber, vahetati katus, küttesüsteem, paigaldati uued aknad ning värskendati ka trepikodade väljanägemist.

Välja 10
Mahlamäe bussipeatuses seisja saab imetleda suurt 60 korteriga elamut, mis asub aadressil Välja 10. Selle maja ümber on nüüd pastelsetes toonides Marmoroc.
„Maja oli vana ja amortiseerunud ja vajas remonti,” selgitas Välja 10 ühistu tegevjuht Silvi Altroff, miks renoveerimine ette võeti.
„Kokkuleppele saamine väga raske ei olnud. Probleeme oli majaga palju ja lõpuks said kõik aru, et remont tuleb ära teha,” rääkis ta sellest, kuidas üksmeel leiti.
„Väga palju abistas KredExi atesteeritud ehituskonsultant Rein Madisson. Enese tarkusest poleks osanud midagi teha,” nentis Silvi. Konsultandi abiga jõuti nii kaugele, et saadi KredExist ka 40% toetust. Tööde käigus pandi majale uus kest ümber, vahetati katus, küttesüsteem, paigaldati uued aknad ning värskendati ka trepikodade väljanägemist. „KredExil on oma tingimused, mida tuleb täita,” selgitas Silvi.
Tööde kogumaksumus oli ca 800 000 eurot. „Küte on tunduvalt odavam. Kui palju, saab öelda kevadel, kui talvine kütteperiood on läbi, aga juba möödunud kevade paar kuud üllatasid positiivselt,” rõõmustas Silvi.
Kokkuvõttes ütles ta, et maja renoveerimine ei olnud väga hull töö. „Soovitan ette võtta, sest maja ei saa ju ära laguneda,” julgustas ta teisigi ühistuid renoveerimist ette võtma.

Värvilised kolmnurgad Tallinna mnt 43 majal sümboliseerivad mägesid.

Tallinna mnt 43
Välja tänava ja Tallinna maantee nurgal asuvat kortermaja ehivad pärast renoveerimistöid värvilised kolmnurgad. Tallinna mnt 43 juhatuse esimees Heigo Erm rääkis, et need sümboliseerivad mägesid. Kus siis veel sellist motiivi kasutada kui mitte piirkonnas, mida tuntakse Mahlamäe nime all.
Maja renoveerimine võeti ette käesoleval aastal. Algust tehti veebruaris-märtsis ning lõpptähtaeg kukkus augustis. Korda tehti kanalisatsioon, torustik, küte, ventilatsioon ja fassaad. Majas on 48 korterit ning Erm sõnas, et kuigi elanike seas esines eriarvamusi, võis seda nii suure maja puhul oodata. “Need, kes koosolekutel kohal käisid, olid lõpuks väga rahul,” ütles Erm.
Tallinna mnt 43 majas elab kokku peaaegu sada inimest. See võimaldas langetada otsuse, et renoveerimistööd tehakse ära ilma SA KredEx toetuseta. Erm selgitas, et viimasele toetusvoorule jäädi napilt hiljaks ning uut ei jõutud enam ära oodata. Tööd tuli ära teha. Ta tõi välja, et sellistes olukordades oleks tegelikult vaja rohkem nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tuge. Väiksemate kortermajade puhul ei tuleks kõne allagi selline lahendus, mille tegi üheskoos ära Tallinna mnt 43 ühistu ehk otsus mitte taotleda KredExi toetust.
Plaanid ega unistused ei ole aga sellega lõppenud. Erm kinnitas, et nüüd kaalutakse võimalusi korrastada ka maja ümbrus. Seda on juba arutatud naabruses asuvate kortermajadega ning on mõeldud sellele, kuidas saaks kaasata Rapla vallavalitsust. “Tahame seljad kokku panna, et maja ümbrused korda saaks,” sõnas Erm.

Männi tn 1 maja suur männikäbi jääb inimestele juba kaugelt silma ja tekitab vau-efekti. Foto: Siim Solman

Männi tn 1
Kõik, kes jalutavad või sõidavad autoga Rapla kesklinnast raudteejaama poole, näevad üht suurt männikäbi, mis ehib aadressil Männi tn 1 asuvat kortermaja. Selle illustratsiooni idee on lihtne – anda möödasõitjale või -jalutajale märku, et just siit saab alguse Männi tänav.
Männi tn 1 majas viidi renoveerimistööd läbi 2018. aasta aprillist septembrini. Kokku kestsid need seega kuus kuud. Ühistu juhatuse liige Edgar Štraih rääkis, et tööd kompleksi juures võeti ette teadlikult täies mahus ja korraga. Tulemus oli see, et endisest hoonest jäid alles sisuliselt ainult seinad. Kõik muu vahetati välja: soojustus, veetorustik, küttesüsteem, soojasõlm, ventilatsioon. Lisaks paigaldati katusele päikesepaneelid, mis toodavad elektrit. Kokku on neid seal 54. Štraih rääkis, et sellega kaetakse maja üldelektri (kelder, koridorid) vajadus. Elektrit jääb ülegi ning see müüakse maha, mille eest on viimase aastaga teenitud 300 eurot.
Viieteist korteriga maja puhul aitas kaasa ka see, et KredExilt saadi maksimaalne ehk 40-protsendiline toetus. Üldiselt olid majaelanikud üksmeelsed. Štraih ütles, et paaril korteriomanikul tekkis küsimus uute akendega, mille nad olid hiljuti ise paigaldanud. Selles osas jõuti lahenduseni, et uusi aknaid ei ole neil vaja hakata soetama. “Meil on viisteist korterit ja kõik olid renoveerimise osas ühel meelel. Kedagi eraldi veenma ei pidanud,” sõnas ta.
Lisaks pandi maja põhjaküljele, kõnnitee äärde kasvama hekk. Põhjuseks on soov luua suurele alale natuke privaatsust. Štraih ütles, et majas elavate meestega on tehtud plaan rajada muruväljakule grillimiseks mõeldud maja või plats.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised