Helerin Väronen
Kiiresti arenevas ühiskonnas ootavad kliendid ettevõtetelt üha uusi ideesid ja lisaväärtust. Kuidas aga tagada see, et mõeldes välja midagi erakordset, keegi su ideed ära ei varasta ja enda omaks ei tee?
Ettevõtlusnädalat poolitavaks ürituseks oli kolmapäeval TaevaniMaani meistrikojas toimunud koolitus “Leiutised, kaubamärgid, disainid – kuidas orienteeruda intellektuaalomandi maastikul?”.
Intellektuaalse omandi, patendi, disaini ja kaubamärgi teemadel rääkisid EAS-i intellektuaalomandi spetsialist Siim Kinnas ning Euroopa ja Eesti patendivolinik Margus Sarap.
Intellektuaalomandi (IO) kaitsest rääkides sõnas Siim Kinnas, et riik annab selle kaitsega omanikule teatud ajaks õiguse keelata teistel selle kasutamise ning võimaluse sellesse panustatud ressursi pealt kasu teenida. IO kaitse annab ühiskonnale kindluse, et oma töö tulemuselt on võimalik ka tulu teenida ning see edendab innovatsiooni ja suure lisandväärtusega toodete-teenuste kasvu. IO pealt saab tulu teenida mitmeti. Seda on võimalik müüa, kuid see on ühekordne tulu. Passiivse rahavoo tagab IO litsentseerimine ehk rentimine, mida võiks võrrelda töövahendite rentimisega.
Mis aga üldse on IO? Laias laastus jaguneb see kaheks: autoriõigus ja tööstusomand. Kinnas selgitas, et autoriõigus kaitseb kogu vormi omandanud intellektuaalomandit nagu raamatud, pildid, fotod, videod, laulud ja see kaitse hakkab piltlikult öeldes kehtima hetkest, kui pliiats paberilt tõuseb. Autoriõiguse alla kuulub ka tarkvara, nii et Skype on samal pulgal Tammsaarega. „Autoriõigust ei pea registreerima, see on nagu jumalast antud, see lihtsalt tekib,“ lisas Kinnas. Kui aga peaks olema vaja tõendada, kes on teose autor, siis on hea võimalus digiallkirja lisamine, mis on võltsimatu ajamärk.
Ärieelise kaitsmine patendiga
Ärisaladuse kohta sõnas Kinnas, et see on igal ettevõttel olemas. Tegemist on informatsiooniga, millel on väärtus just sellepärast, et see on vaid sinul ja annab konkurendiga võrreldes parema positsiooni. Ärisaladuseks võivad olla retseptid, koostised, kliendi- ja tarnijate nimekirjad, töömeetodid ja -juhendid. Selleks, et informatsioon kvalifitseeruks ärisaladuseks, peab see olema avalikkusele salajane ja ettevõttele väärtuslik. Kui saladuse väljatulek erilist rahalist kahju ettevõttele ei tekita, pole tegemist õige ärisaladusega. Üle 80% ärisaladusi varastavad ettevõtja enda töötajad. Selle vältimiseks tuleb töölepingusse lisada ärisaladuse kaitse klausel.
Oma tehnoloogilist ärieelist tasub kaitsta patendiga. Patent võimaldab kuni 20 aastaks takistada konkurentidel sinu leiutise kasutamist ja müümist. Kuna aga patenteeritav seade või meetod on ärisaladus, tasub enne mõelda, kui suur on tõenäosus, et keegi sama asja välja mõtleb. Kui seda tõenäosust pole, ei ole patenteerimine vajalik. Otsustades siiski patenteerida, tasub patendi nimi kirjutada n-ö ümber nurga, et selle leidmine oleks võimalikult raske. Näiteks lastele müüdav narmastega kummipall on kirjas kui elastsete jätketega põrkepall.
„Hästi kirjutatud ja õigetes kohtades kaitstud patent võimaldab sul nautida turueelist,“ sõnas Kinnas. Tuleb arvestada, et Eestis kaitstud patent mujal ei kehti ja vastupidi. Nii et leides näiteks Saksa patentide hulgast midagi, mida ettevõttel siin vaja on, võib selle ise ära patenteerida.
Kui meil kurdetakse, et intellektuaalomandit on vähe, siis see statistika on tegelikult väär. See näitab vaid Eestis taotletud patente, kuid 95% eestlaste taotlusi on tehtud mujale, näiteks USA, UK, Jaapan. Kui ettevõtte turg ei ole Eestis, siis ei ole tal ka siin mõtet patenti taotleda.
Kuidas kaitsta kaubamärki?
Margus Sarap rääkis päeva teises pooles, miks, millal ja kuidas kaitsta kaubamärki. Kaubamärki tasub kaitsta selleks, et kaupa või teenust teise ettevõtte identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest eristada. Kaitsta tasub Sarapi sõnul võimalikult vara ja eriti oluline on see välisturule minnes. Kaitsta saab nii sõnamärki, logo kui ka nende kombinatsiooni. Mõningal juhul on kaitstud isegi näiteks pudeli kuju.
Kaubamärki saab kaitsta erinevates klassides ja üldjuhul tasub mõelda ette ja võtta kaitse mitmes klassis, juhuks kui ettevõte areneb või tegevusvaldkond muutub.
Intellektuaalomandi maastik on kirju ja käänuline, ning selles orienteerumine võtab aega, eriti alustaval ettevõttel. Nii Siim Kinnas kui ka Margus Sarap on aga valmis ettevõtjaid alati nõustama.
