Helerin Väronen
Sel laupäeval, 19. oktoobril toimub järjekorras juba XIV filmifestival “Kaader”.
Varem on “Kaader” toimunud Rapla Vesiroosi kooli ruumides, seekord näidatakse filme kultuurikeskuse kinosaalis ja start antakse 18. oktoobril kell 15 nii Rapla Vesiroosi kui ka Rapla gümnaasiumi juurest.
Kogu Raplamaalt kogunevatel noortel (ja hingelt noortel) on aega 24 tundi, et valmis saada kuni kaheksaminutiline film. 1.-6. klasside õpilastele toimub Vesiroosi koolis filmisprint ehk 3 tunni voor.
Otseselt Eestis seekord festivalile reklaami pole tehtud, kuid korraldajad kätt ette ei pane, kui filmitegijaid on ka maakonnast väljastpoolt. Peaasi, et oleks olemas huvi ja soov filmi teha. Registreerida saab kuni 16. oktoobrini. Festivali korraldab Rapla gümnaasiumi õpilasesindus.
Kokku peaks festivali peakorraldaja Rando Aava sõnul osalema 150-200 filmitegijat ehk umbes 20 tiimi. Ideaalis valmib sama palju filme, kuid festivali ajalugu on näidanud, et kõik meeskonnad ei pruugi etteantud aja jooksul oma filmi valmis saada. Aava sõnul jääb see üldjuhul aja planeerimise oskuse taha.
“Kui meeskond on hea, saadakse filmimine kähku tehtud, kokkupanemine võtab aga aega. Tiim peabki arvestama, kui palju on aega filmimiseks, kui palju kokkupanekuks,” lisas Aav.
Paljud on varem “Kaadril” osalenud ja teavad, mida ja kuidas teha. Igal aastal on ka uusi tulijaid, kes probleemide tekkides saavad festivali korraldusmeeskonnalt nõu küsida. Kõige vanemad osalejad on filmiselts Arhailisemad, kes igal aastal saavadki “Kaadri” pärast kokku ja teevad midagi pöörast ja reeglitevastast.
Kindlat teemat pole viimastel aastatel osalejatele ette antud, kuid reeglites on kirjas, et registreerides peab filmi sisu ja võib-olla ka stsenaarium olemas olema. Alati on aga olnud ka selliseid tiime, kes tulevad ühe ideega, kuid töö käigus mõte muutub ja valmis saab hoopis midagi muud. Aava sõnul on see tore, et ka nii juhtub. Korraldajate jaoks on oluline, et lihtsalt niisama ei tuldaks filmima või kindla võidu peale minema. Tegemist on siiski festivaliga, mitte konkursiga. Oluline on rõõm osalemisest ja filmitegemise protsess ise.
Selleks, et kõik filmid mingi tunnustuse saaks, on korraldustiim teinud kevadest saadik tööd sponsorite leidmisel. Kui palju eriauhindu välja antakse, selgub täpsemalt kohapeal. Žürii ülesanne on välja anda põhikooli ja gümnaasiumi parima auhinnad, vilistlaste auhind ja Grand Prix.
Kes žüriisse kuuluvad, jääb esialgu saladuseks. Kindel on aga see, et sinna kuuluvad kaks tuntud režissööri ja näitleja.
Viimastel aastatel on “Kaadril” osalejate tase läinud üha professionaalsemaks ja selle taga on pidevalt arenev tehnika, mis on Aava arvates teinud festivalile pigem karuteene. Veel mõne aasta tagused filmid olevat paremad, kuna tiim pidi rohkem vaeva nägema. “Kui enne oli filmitegemine tore tegevus, mis tuli välja ka kaadritagust filmi vaadates, kõigil oli väga lõbus, siis nüüd, vaadates kaadritagust, istuvad inimesed telefonides,” sõnas Aav.
Ka filmide teemad on ajas muutunud. Varem oli rohkem nalja ja actionit, nüüd on lisandunud tõsisemaid teemasid. Vaadates võitnud filme, võibki öelda, et inimestele lähevad korda kahte sorti teemad, kas midagi väga naljakat või hoopis hingeminevat.
Aav ise on praegu 12. klassis ja on veendunud, et veel järgmisel aastal veab ta ise “Kaadri” vankrit. Ülesandeid on ta aga üha enam delegeerinud kooli õpilasesindusele, kes ühel hetkel peaks festivali korraldamise täies mahus enda peale võtma. Järgmisel aastal saab “Kaader” juba 15-aastaseks ja Aava sõnul on neil plaan teha midagi teistmoodi, kuid mida täpselt, pole veel kindel.
