12.2 C
Rapla
Neljapäev, 21 okt. 2021

Apteegireform võib sulgeda maakonnas pooled apteegid

Kadri Paju

2020. aasta 1. aprillil jõuab lõpule apteegireform, mille tulemusel lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Omandipiirang tõhustab konkurentsi, kuna turu struktuur muutub ja sinna siseneb uusi ettevõtjaid, samas hulgimüüjate mõju apteegisektorile väheneb.

Riigikogu leidis, et jätkusuutlikuma apteegiteenuse saavad tagada apteegiomanikud, kes on oma tegevuses sõltumatud ja lähtuvad apteekrite kutse-eetikast. Apteegireformiga liigume patsiendikesksema ja väärtuspõhisema apteegikorralduse poole.
1. oktoobri seisuga vastab kõigile 1. aprillil 2020. a jõustuvatele nõuetele (proviisoromand, hulgimüüja valitseva mõju puudumine ja suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine) 167 apteeki, mis moodustab 34% kõigist üldapteekidest. Nõuetele mittevastavaid apteeke on 329 (66%).
Raplas on hetkel üks apteek, mis vastab nõuetele ja mida sulgemine ei ohusta. See on Maximas asuv Euroapteegi kaubamärgi all tegutsev apteek.

Benu Apteegi tegevjuht Kaidi Kelt ütles: „Tänase päeva seisuga kohustab seadus 1. aprillist sulgema Raplas asuvad apteegid ja seda mitte sellepärast, et need kuidagi kehvemad oleks. Lihtsalt sellepärast, et nendes apteekides töötavad proviisorid töötajatena, mitte ettevõtjatena. Rapla Tervisekeskuse apteegi sulgesime eelmisel nädalal apteegireformi ja kohaliku tervisekeskuse reorganiseerimise koosmõjus juba lõplikult.“
Kelt väitis, et apteekide omandinõuded tekkisid Riigikogus ravimiseaduse menetluse käigus üleöö. „Ka hiljem pole riik võtnud vaevaks kontrollida, kas meil on üldse apteegiteenusega probleem ning kas probleemi olemasolu korral oleks omandipiirangud õige lahendus. On ainult arvamused ning konkurentsivõitlus, kus vara üritatakse seaduse jõuga ettevõtjate vahel ringi mängida. Kuna nõuded tekkisid läbimõtlemata ja on oma olemuselt ebamõistlikud, on ka neile nõuetele vastamine väga keeruline. Sisuliselt peavad tänased proviisoritest töötajad apteegid välja ostma ja ise proviisori ameti asemel ettevõtjaks hakkama,” ütles Kelt.
„Ma olen alati toonud ka näite, et kvaliteetse ja ohutu lennutranspordi tagamiseks ei pea piloodid lennukeid ja lennufirmasid endale ostma. Nii et kõige keerulisem reformi nõuetele vastamise osa on leida apteekreid, kes sooviksid hakata ettevõtjaks ning kellel oleks ka apteekide väljaostuks raha. Väljaostmist vajavate apteekide koguhinnaks on arvestatud enam kui 200 miljonit eurot. Tänase päeva seisuga selgeid lahendusi ei ole ja konkreetseid tulevikuperspektiive ühe või teise apteegi osas on võimatu anda,” lisas Kelt.
Benu ketis on Raplamaal olnud kuus apteeki: Lelle, Lelle haruapteek Kärus, Kohila, Kohila haruapteek Järvakandis, Rapla apteek Hariduse tänaval ja Rapla Tervisekeskuse apteek (nüüd suletud).
Terve Pere Apteegi juhatuse liige Kadri Ulla ütles: „Terve Pere Apteegile kuulub Raplamaal üks apteek – Rapla Selveri Apteek, mille tulevik on hetkeseisuga lahtine ja mida võib sulgemine ähvardada.”
Kohila kahest apteegist vastab nõuetele üks – Kohila Apteek. Kohila Südameapteek nõuetele ei vasta.
Märjamaal vastab nõuetele kolmest apteegist kaks: Meloni Apteek ja Märjamaa Apteek. Vana-Vigala apteek nõuetele ei vasta.
Kehtna valla kolmest apteegist vastavad nõuetele Järvakandi (Kohila Apteegi haruapteek) ja Lelle apteek. Kehtna Apteek nõuetele ei vasta.

Apteeki ei pea ilmtingimata ostma

Inge Põlma

Suurtele ravimihulgimüügiga tegelevatele firmadele kuuluvate apteegikettide esindajad väidavad, et
1. aprillil 2020 jõustuv apteegireform sunnib pooled apteegid uksi sulgema, sest pole proviisoreid, kes jaksaks neid ära osta. Ravimiameti sõnul ei pea aga proviisor olemasolevat apteeki ostma, vaid võib asutada uue.
„Proviisor ei pea ära ostma tegutsevat apteeki. Oleme ka oma varasemates vastustes rõhutanud, et proviisor võib tegutseva apteegi osta, ent kui apteegi praeguse omanikuga kokkuleppele ei jõuta, võib alati leida oma rendipinna ja teha täiesti uue apteegi,” ütles ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja Elsa Leiten.
Ta lisas, et ravimiamet on valmis uut apteegiomanikku tegevusloa saamisega aitama. Raviameti kodulehel leitavast apteegiomanikuks saamise juhendist selgub, et apteeki võib omada ka selline juriidiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega, kui see ei ole ravimite hulgimüük ja tootmine, tervishoiuteenuse ja veterinaarteenuse osutamine. Apteegi tegevusloa saamiseks peab aga enamusosalus või valitsev mõju sellises äriühingus kuuluma proviisorile.
“Arusaadavalt takerdub tulevane ettevõtja uut apteeki luues kohe ka olulisele takistusele – apteegi loomiseks ja tegevusloa saamiseks on vaja ruume, mis vastavad nõuetele ning asuvad ostjatele atraktiivses asukohas. Need on paraku tihti juba hõivatud, vahel ka nõuetele mittevastavate apteekide poolt. Siin saavad kaasa aidata nii kohalik omavalitsus kui ka seniste apteekide rendipinna omanikud,“ ütles Leiten.
Kui uut sobivat asukohta ei ole, tuleks Leiteni sõnul uuel apteegipidajal pidada läbirääkimisi kas praeguste apteekide rendipindade omanikega või seal eksisteerivate apteekide omanikega nende majandustegevuse jätkamiseks. “Kui jõutakse osapoolte vahel kokkuleppele, lähevad majandustegevuse jätkamisega üle kõik senised õigused ja kohustused (sh rendileping, töölepingud töötajatega, leping tarkvara kasutamiseks jms).” Kokkuleppel võidakse ka välja osta inventar ja ravimid, kui ostja seda vajalikuks peab.
“Juhul, kui ostjaid ei leidu või soovitakse ebamõistlikult kõrget hinda, võib osutuda paratamatuks, et 1. aprillil neis asukohtades apteegid ei jätka,“ lisas Leiten.
Leiteni sõnul on pärast 1. aprilli Rapla linnas siiski apteegiteenuse jätkumine tagatud, sest hetkeseisuga vastab nõuetele Mahlamäe Apteek (Maximas). Ta lisas, et Euroopas ongi üle 5000 elaniku korral piisav, kui on üks apteek. “Eestis on hetkel apteeke rohkelt – keskmiselt üks apteek 2600 elaniku kohta.”
Kokkuvõttes võib öelda, et apteekide asutamiseks takistusi ei ole. Iseküsimus on, kui palju leidub proviisoreid, kes on valmis uue ettevõttega algust tegema. See on kulukas ning suurtest linnadest eemal on ka pangalaenu saamine küsitav. Samas teeb praeguseid proviisorapteekide omanikke pigem murelikuks seadusandja ehk Riigikogu heitlikkus, sest hulgifirmade lobitöö survel on mõni erakond juba mõista andnud, et seadus võidakse ka tagasi pöörata.

3 KOMMENTAARID

3 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised