26 C
Rapla
Laupäev, 13 aug. 2022
spot_imgspot_img

TÕN Raplamaa 2019 nominendid

11. – 18. oktoobrini toimus traditsiooniline täiskasvanud õppija nädal (TÕN). TÕNi raames toimub erinevates Eestimaa paigus täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid tegevusi. Tähistatakse elukestvas õppes osalemist ja tunnustatakse inimeste  õppimisalaseid saavutusi ning kohalikes omavalitsustes toimunud õpitegusid. TÕN Raplamaa 2019 nominendid on:

AASTA ÕPPIJA

Rapla vald

Mari Palu – Rapla gümnaasium, õppekorraldusjuht
Esitaja Kaidi Kornak, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ
2017-2019 Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi magistrikraad.
Õpingud on andnud enesekindluse jagada töökohal oma visioone ning ideid, liikuda võimalusel vastutusrikkama ameti suunas ning olla tööturul väärtustatud. Kuna Mari Palu on olnud algusest peale kaasatud Rapla gümnaasiumi loomisesse, olid õpitud teadmised väärtuslikud kooli õppekava loomisel, mille eesmärk on kujundada ennastjuhtivat õppijat. Magistritöö tulemused on omakorda heaks lähtepunktiks Rapla gümnaasiumi arengukava koostamisel ning elluviimisel.
Õppija vastutab ühtlasi Rapla gümnaasiumis mittestatsionaarse õppekava kontseptsiooni loomise eest, mille eesmärk on pakkuda täiskasvanud õppijale paindlikku ning nüüdisaegset võimalust omandada keskharidus.

Krete Pregel – Rapla Meie Pubi klienditeenindaja, Meeskond Security OÜ julgestustöötaja
Esitaja Kristi Luik, Rapla TG õppejuht
Gümnaasiumi lõpetamine andis õppimisele hoopis teise tähenduse, ununesid ebameeldivused varasemast kooliajast ja õppimisest. Lõputunnistus avas uued uksed ning Krete sai tuule tiibadesse, et lennata kõrgelt ja kaugele. Pärast RTG lõpetamist 2018. aastal läks ta tööle ja turvatööd õppima ning alates 25. aprillist on ta paberitega turvatöötaja.
Krete on tegelenud pikka aega laulmisega. 2019. aasta jaanuarist laulab bändis Blufellas. Tema teine hobi on rakendisport, kus ta on saavutanud väga häid tulemusi. 2019. aastal võitis ta groomina 2. koha Raplamaa Rakendil (kutsar Signe Haggi, hobune Varunessa). Ühtlasi oldi Raplamaa parim rakendi ekipaaž.

Kristiina Põhjakas – Rapla Selver, klienditeenindaja
Esitaja Ene Põhjakas, pensionär
Kristiina on õppinud Tallinna kaubandustehnikumis kaubatundjaks, praegu õpib Rapla täiskasvanute gümnaasiumis. Ta on osanud oma elu väga hästi korraldada, olles täiskohaga tööl, õppides ning kasvatades koos abikaasaga kahte last, kellest üks käib lasteaias ja teine koolis ning korvpallikoolis trennis.
Sel kevadel organiseeris Kristiina heategevusürituse „Kevadõhtu”, mille tulu annetati vähiliidule. Oma eeskujuga julgustab ta edasi õppima teisi, kel mingil põhjusel koolitee pooleli jäänud.

Kuldar Soitu – Pooleli OÜ, juhatuse liige
Esitaja Sven Kornak, Kehtna KHK, ehitusvaldkonna juht
2017/18 läbis ta mentiina Raplamaa ettevõtjate mentorprogrammi. 2019. aastal omandas ta plaatija kutsetunnistuse ning läbis ettevõttesisese praktikajuhendaja koolituse Kehtna kutsehariduskeskuses.
Täiskasvanuna õppides ta teab, mida ja miks õpib ning kuidas õpitut oma töös rakendada.
Ettevõtjana propageerib tuttavate ja sõprade hulgas elukestvat õpet. Rõõmsameelse, lahke ja abivalmis inimesena jagab ta oma teadmisi ja oskusi kogukonnaga, samuti infot õppimisvõimaluste kohta. Õppimisega on eeskujuks ka oma lastele.

Maiu Kell-Kangur – MTÜ Valga Arvutikeskus, lektor, tööharjutuste juhendaja
Esitaja Kaidi Kornak, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ
2016. aastal Tallinna Ülikooli lõpetamine andis tuule tiibadesse täiskasvanute koolitamisele. Alates 2018. aasta aprillist juhendab tööharjutusi ja viib läbi arvutikoolitusi väikestele gruppidele (8-12 liiget). Tööharjutuste ja arvutikoolituste sihtrühmaks on Eesti Töötukassas töötuna arvel olevad täiskasvanud isikud. 2019. aasta mais omandatud täiskasvanute koolitaja 6. taseme kutse avardab võimalusi tegeleda täiskasvanute koolitamisega veelgi laiema haardega.
Maiu Kell-Kangur innustab Eesti Töötukassas arvel olevaid töötuid osalema erinevatel koolitustel, sh abistab sobiva kursuse leidmisel (mis huvi pakub ja mis on ka isiku võimetele ja oskustele vastav).

Margot Adra – Saarioinen Eesti AS, tootearendustehnoloog
Esitaja Katrin Klaebo, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ
(Vt ka persoonilugu)

Martti Raavel – Rapla gümnaasium, IT-juht
Esitaja Kaidi Kornak, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ
2019. aastal lõpetas Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži rakendusinformaatika cum laude ja HITSA koolituse E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle.
Erinevad täienduskoolitused (robootika, programmeerimine, veeohutus jne) on toetanud töötamist erinevatel töökohtadel – arvutispetsialist, õpetaja, IT-juht, sukeldumisinstruktor, laiendanud silmaringi ja tõstnud töö kvaliteeti. Eriti suur areng toimus ülikooliõpingutega, mille jooksul omandatud teadmiste ja oskuste abil on loodud näiteks tööandjale infosüsteem, mis aitas vähendada ühe valdkonna kulusid umbes 50%.
Martti on korraldanud vabatahtlikuna veekogude puhastamise aktsioone, tõstes sellega inimeste keskkonnateadlikkust, töötanud robootikaõpetajana algkoolis, õpetanud programmeerimist gümnaasiumis ja juhendanud robootikaringi.

Iiris Saluri – Kuimetsa külavanem
Esitaja Kata Maria Metsar, tütar
Iiris Saluri üllatas oma nelja last, kui pärast Viljandi Kultuuriakadeemia (klubitöö erialal) ja Tartu Ülikooli läbimist (ajakirjanduse erialal) ning pärast 10 aastat tööd kommunikatsioonijuhina Terviseametis otsustas teha elus kannapöörde ning hakata tegelema täiskasvanuharidusega, asudes Tallinna Ülikooli magistrantuuris õppima andragoogikat. Õpingutel saadud teadmisi on ta kasutanud Kuimetsa külavanemana külaelu edendamiseks ning sidunud mitmed koolitööd külaeluga (nt surmakohvik, kus räägiti väärikast elust ja surmast).
Andragoogikaõpingute kõrval on ta käinud ka koolitaja-suhtlustreeneri koolitusel ning töötukassa toel ka ettevõtte asutamise koolitusel.

Ülle Raavel – Martti Raaveli arvutiäri, raamatupidaja
Esitaja Kaidi Kornak, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ
Lõpetas 2019. aastal Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhina (toitumisnõustamise suund) cum laude. Ülle on mitu aastat diabeediga inimestele toitumisalast nõu andnud ja seda vabatahtliku tööna. Ülikoolist saadud teadmistele tuginedes on ta kirjutanud mitmeid tervise- ja toitumisalaseid artikleid. Õpingute algul tegi ka blogi www.diabeetik.ee, kus jagab diabeetikutele tervislikke retsepte ja kirjutab toitumisest teaduslikust vaatenurgast. Ülle on andnud gümnaasiumis esimese toitumisõpetuse tunni ja soovib sellega jätkata sel õppeaastal, pakkudes välja toitumise valikaine kursuse.
Arvutiäris on tema tööks olnud ka klientide õpetamine. Enamasti on tegemist vanemaealistega ja siin näeb ta tööpõldu, millega soovib pärast magistriõpinguid põhjalikumalt jätkata.

Mairi Rannu – Rapla Hesburgeri vahetusvanem, õpib Järvamaa KHK-s
Esitaja Kristi Luik, Rapla TG õppejuht
33-aastane nelja lapse ema jätkas pärast 12-aastast vaheaega pooleli jäänud õpinguid ning lõpetas kevadel Rapla täiskasvanute gümnaasiumi. „Kool on minus äratanud huvi õppimise ja uute teadmiste järele ning võtnud maha eelnevad ebameeldivad koolikogemused. Olen väga rahul, et tulin õppima ja seda just Rapla täiskasvanute gümnaasiumisse, ning soovin väga, et täiskasvanutele mõeldud haridus kestaks, sest väga palju on neid inimesi, kellel see tee on mingil ajal pooleli jäänud, aga nüüd leitakse tahe ja motivatsioon ning tullakse taas õppima. Pere, töö ja muude asjade kõrvalt ei ole see küll kerge, aga tasub ennast igati ära, vähemalt minul on nii läinud ja olen väga rahul,” on Mairi öelnud.

Kohila vald

Kaire Puhkan – Maxey Cosmetics OÜ, ärijuht, OÜ Puhkan ja Pojad, juhatuse liige
Esitaja Katrin Klaebo, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ
2018. aastal omandas Kaire Puhkan Estonian Business Schoolis magistrikraadi rahvusvahelise ärijuhtimise erialal ning 2019 mesiniku kutse Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis. Samuti läbis ta sel aastal Eesti Maaülikooli avatud ülikoolis koolituse “Eesti traditsioonilised kääritatud joogid”.
Õppimine on andnud juurde palju uusi kontakte, julguse riskida ning oskuse riske hinnata ja maandada. Ühiskondlikus korras viis ta eelmisel aastal Kohilas läbi kaubakohtumised Otse Tootjalt Tarbijale.

Riina Danilson – turunduse ja juhtimise spetsialist
Esitaja Inga Heamägi, Kohila koolituskeskuse direktor
Kuue lapse ema (lapsed vanuses 3-15) omandas Kohila koolituskeskuse õmblusklassis individuaalõmbluse alused ning plaanib õmblusklassis õpinguid jätkata. „Põhiline soov kursusele tulemisel oli taaselustada hobi, millega aastaid tagasi palju tegelesin. Vahepeal kestnud pikk paus pani kahtlema kunagistes oskustes ja tekkis mõte professionaalse juhendaja käe all oma teadmisi uuendada,” on Riina öelnud. „Kursusel olen hakanud ka aru saama, kui keeruline oskus see individuaalõmblemine ikkagi on ja selle omandamine on tõesti elukestev õpe.”

Martika Noor – lapsepuhkusel
Esitaja Tessi Ilustrumm-Press, Kohila noortekeskuse juhataja
Martikal jäi pooleli kutsekool, aga ta teadis alati, et tahab kindlasti gümnaasiumi ära teha. Pärast lapse sündi leidis ta selleks võimaluse Rapla täiskasvanute gümnaasiumis. Tema kindel soov on gümnaasium lõpetada ja minna edasi õppima.
Martika on osalenud vabatahtlikuna nt Ironman Tallinn üritusel, kus ta oli joogipunktis väga suureks abiks. Sel aastal osales ta vabatahtlikuna Kapa Festivalil. Samuti on ta pakkunud ideid noortekeskuse töö edendamiseks ja mõtteid, mida noorsootöö võiks pakkuda noortele vanuses 18+.

Märjamaa vald

Silja Käär – Vana-Vigala põhikooli õpetaja
Esitaja Margit Liira, Vana-Vigala põhikooli direktor
Silja on erialalt muusikaõpetaja ja olnud aastaid kooli huvijuht. Kaks aastat tagasi asus ta Vana-Vigala põhikoolis tööle eesti keele õpetajana ning 2018. aastal alustas ka Tartu Ülikoolis magistriõpinguid eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal. Silja tublidust näitab see, et ained, mida tavaolukorras oleks tulnud läbida kahe õppeaasta jooksul, läbis ta suures osas ühe õppeaastaga. Magistriõpingud pakuvad talle suurt tuge töös õpetajana ning ta saab kõike õpitut kohe praktikasse rakendada. Silja on suutnud õpilased panna raamatuid lugema ning innustab neid oma eeskujuga.
Jätkuvalt täiendab Silja end ka infotehnoloogia ja digipädevuste alal, et olla Vana-Vigala põhikooli digipeegli töörühma liige ning aidata planeerida kooli digitegevusi.

Meili Andreller – Kivi-Vigala haruraamatukogu vanemraamatukoguhoidja
Esitaja Ede Talistu, Märjamaa valla raamatukogu direktor
Üheksa aastat tagasi asus Meili tööle Kivi-Vigala raamatukogus raamatukoguhoidjana ja jõudis kiiresti arusaamisele, et seda tööd ilma erialase hariduseta teha ei saa. Ta asus õppima Tallinna Ülikooli infoteaduste erialale. Koolist saadud suhtlemispsühholoogia, teenindus- ja infoteaduse alased teadmised on aidanud igapäevatööd teha paremini ja teadlikumalt. 2016. a otsustas ta oma haridusteed jätkata Tallinna Ülikooli magistrantuuris. Meili on hea eeskuju kogukonnale, näidates, et elukestev õpe on meie igapäevase elu oluline osa ning õppimine ülikoolis on võimalik ka töö ja pere kõrvalt.

Mirjam Averin – Värkskoda OÜ, Rändmeister OÜ, ettevõtja-restauraator
Esitaja Reet Averin, Märjamaa vallavalitsus, juhtivraamatupidaja
Kunstiakadeemias õppis Mirjam kiviehitiste restaureerimist. Paljud tööd Rändmeister OÜ-s on seotud kirikute restaureerimisega, kuid enamasti langeb töö suveperioodile. Et oleks tööd ka talvel, otsustas Mirjam õppida Haapsalu kutsehariduskeskuses mööblirestauraatoriks. Töötukassa toel sai ta läbida ettevõtluskoolituse ja sai ka stardikapitali ettevõtlusega alustamiseks. Seega sai Mirjamist 2018. aastal enda tööandja.
Pehme mööbli valmistaja eriala annab võimaluse õppida käsitsema ka uusi materjale. Kui baasteadmised ja töökogemus olemas, saab keskenduda spetsiifilisematele koolitustele.

AASTA KOOLITAJA

Rapla vald

Ain Mihkelson – Kasvu Labor OÜ, juhatuse liige, coach ja mentor
Esitaja Kaidi Kornak, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ
Ain tegeleb individuaalse coachingu ja mentorlusega kogenud juhtidele, kes soovivad edasi areneda ja oma arengus järgmisele tasandile tõusta ning tõsta ka oma meeskonna või ettevõtte järgmisele tasandile. Erinevates töötubades ja mõttekodades toetab ta meeskondade arengut, sidudes kokku nii ratsionaalse kui ka loomingulise lähenemise loodusest ja inimeste seest tuleva tarkusega. Ta aitab õppijas leida vaimset tasakaalu, õpetab eesmärke seadma ja endas selgusele jõudma. Juhendab, kuidas paremini aega planeerida ja enda ümber toimuvat tähele panema. Aini sulest ilmus 2018. aastal raamat „Ümberpööratud pahupidi”.
Ain on öelnud: „Soovin anda tagasi oma senise karjääri jooksul kogutud teadmisi ja kogemusi Rapla maakonna juhtidele. Tahan seeläbi aidata kaasa Rapla maakonna inimeste elujärje parandamisele. Aitan muuta Rapla maakonna ettevõtjate tegevuse jätkusuutlikuks järgmiste põlvkondade jaoks, nii et siin oleks ka 100 aasta pärast hea elada.”
Ain on väga hinnatud täiskasvanute koolitaja/coach, kes tõesti suudab igas täiskasvanus potentsiaali üles leida ja teda oma lugu rääkima panna. Ta koolitab nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste, on mentoriks Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses alustavatele ettevõtjatele, on kirjutanud hulgaliselt artikleid, esinenud raadios ja teles, peab oma kodulehel blogi. Lisaks oma põhitööle pühendab ta vabatahtlikuna aega noorte, juhtide ja alustavate ettevõtjate arengu toetamisele.

AASTA ÕPPIJASÕBRALIK TÖÖANDJA

Rapla vald

Harviker OÜ
Harviker OÜ on Eesti kapitalil põhinev mööblitootmisettevõte, mis on asutatud 1995. aastal. Põhitegevus on mööbli ja mööblikomponentide tootmine. Kogu toodang eksporditakse Põhjamaadesse. Ettevõttes saab tööd üle 60 inimese. Ettevõtte märksõnadeks on Inimene, Tehnoloogia ja Protsess.
Töötajad saavad endale ise valida, millistele koolitustele nad soovivad minna. Igati toetatakse täiskasvanuharidust, võimaldatakse jätkata gümnaasiumiõpet, kutseõpet. Ettevõttes on läbitud kogu töötajaskonnale mitmeid meeskonnakoolitusi. Alates 2019 kevadest kestab üheaastane koolitus “Loome koos mõnusama töökeskkonna”, mida viib läbi Kasvu Labor OÜ.
Töötajatele võimaldatakse vajadusel paindlikku tööaega, antakse õppepuhkust, motiveeritakse õppima, kuid tähtsustatakse ka pereelu.
Koostöös TalTechiga on sündinud “Targa tootmise ja materjalide tehnoloogia arenduskeskus”. Tallinna Ehituskooli õpilastele on võimaldatud läbida praktika.

Rapla Kesklinna kool
Pärast riigigümnaasiumi avamist muutus endine ühisgümnaasium põhikooliks. Alustada tuli praktiliselt uue kooli ülesehitamisega. Kooli visioon on: „Õppiv kool meie käeulatuses”. Kool õppiva organisatsioonina hõlmab nii õpilasi, vanemaid, õpetajaid kui ka teisi koolitöötajad, kogu kooli keskkonda ja koolikultuuri.
Õpetajate ja muu personali toetamiseks töötab praktiline arengu‐ ja koolitusplaan. Rakendatakse õpetaja kompetentsimudelit ja 360 kraadi tagasiside meetodit ning pakutakse kogu meeskonnale regulaarseid supervisioone. Koolile eelarves eraldatud koolitusraha on jagatud nelja õppetooli ja tugispetsalistide vahel, et iga valdkond saaks ise otsustada, millistest koolitustest on oluline osa võtta, keda koolitusele saata.
Kollektiivi sees toimib kogemuste jagamine kolleegilt kolleegile. Iga alustava õpetaja jaoks on põhiliseks juhendajaks oma valdkonna õppetooli kolleegid. Kooli 42-st täiskoormusega õpetajast 13 saab pikemat personaalset koolitust.
Kuna Kesklinna kool katsetab HITSA haridusuuendusi, saadetakse koolile uusi tehnikaseadmeid ja vahendeid tunnis proovimiseks, misjärel peab andma tagasiside selle kasutamisvõimaluste kohta õppetöös. See tähendab seda, et õpetajad peavad olema kursis uusimate digitehnoloogiate võimalustega.
2019. aastal omistati koolile haridustehnoloogia aastaauhind.

Rapla täiskasvanute gümnaasium
Koolis käivad erinevad lektorid, kes korraldavad koolitusi nii kooli töötajatele kui ka õppuritele, sest tegemist on täiskasvanutega. Aastas on vähemalt kolm koolitust koolimajast väljas kogu meeskonnale. Kõigil töötajatel on võimalus öelda, keda soovitakse kuulata ja millist koolitust vajatakse. Lisaks saavad kõik õpetajad käia erinevatel koolitustel, osaleda ainesektsioonides ning muudel eneseharimise eesmärgil toimuvatel koolitustel. Vajadusel makstakse kinni transport. Sisekoolitustel on suur tähelepanu digiõppel. Juhtkond soosib koolitustel käimist ning tunniplaan tehakse nii, et aineõpetaja saab osaleda.
Koolitused ei ole ainult õpetamisega seotud, vaid teemaks on ka stressiga toimetulek, läbipõlemine, toitumine, ergonoomika, liikumine jne.
Uuel töötajal on mentor ja ta on oodatud kõigile kohtumistele ja üritustele.

Saarioinen Eesti AS
Saarioinen Eesti OÜ asutati 1995. aastal ning ettevõte kuulub Soome kontserni Saarioinen OY. Raplasse rajati valmistoidutehas 2009. aastal eesmärgiga alustada Mamma valmistoitude sarja väljaarendamise ja tootmisega Eestis. Ettevõttes töötab ligikaudu 200 töötajat. Kõrged kvaliteedi-, hügieeni- ja tööohutusalased nõuded eeldavad töötajate pidevat koolitamist ja arendamist.
Iga-aastastel arenguvestlustel selgitatakse välja kõigi töötajate koolitusvajadus, mis on seotud ettevõtte eesmärkidega. Seda võib omakorda käsitleda kui töötaja karjääriplaani, kus vastavate koolitustega luuakse võimalus karjääritõusuks ja asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
Lisaks klassikalisele väljaõppele on loodud mentorsüsteem, mis on eelkõige kasutuses tootmises (tööprotsesside sujuvamaks omandamiseks ning esmase toe pakkumiseks uuele töötajale). Kogemuste ja kogemuslugude jagamise heaks näiteks on erinevatele juhtimistasanditele toimunud videolugude/-koolituste vaatamine ja sellele järgnenud ühine vestlusring. Eesmärk on parimate praktikate kasutusele võtmine organisatsioonis, raamist väljas mõtlemise kaudu lahenduste leidmine jms.
Organisatsioon soodustab ja ka julgustab töötajaid õppima, nii erialaselt ennast täiendama kui ka ümber õppima. 2019. aasta parimaks näiteks sellest, kuidas õpingud toetavad tööalaste saavutuste õnnestumist, on Margot Adra, kes on nomineeritud Raplamaa aasta õppijaks 2019. Ta on töötanud Saarioinenis alates 2010. aastast tootearendajana ning 2019. aastal hinnati tema välja töötatud retsepti järgi toodetud Mamma kõrvitsakohupiimapannkoogid Eesti parima magustoidu ja ka valmistoidu tiitliga.

AASTA ÕPITEGU

Rapla vald

Kehtna kutsehariduskeskuse ja Rapla gümnaasiumi pilootprojekt
Pilootprojektina võimaldati Rapla gümnaasiumi õpilastele valikainete nädalate raames õppida Kehtna kutsehariduskeskuse ehitusvaldkonnas plaatimist. Õpingute ajal õppisid sama eriala ka täiskasvanud õppijad. Õppetöö käigus märgati, et tegelikult pole vahet, kas õpid noorelt või täiskasvanu eas – kooli tulid kõik ikka eriala ja uusi oskusi omandama. See muutis ehituslabori tõeliseks kogemuste jagamise keskuseks, mis lõppes mõlemale grupile 5. juunil plaatija kutseeksamiga. Plaatija 4. taseme kutsetunnistuse olemasolu aga annab gümnaasiumiõpilastele võimaluse juba samas ametis kätt proovida.
Sel õppeaastal on kavas rakendada seda õpet ka Rapla täiskasvanute gümnaasiumis ning teistes maakonna gümnaasiumides. Lisaks on plaan erialade valikut laiendada.

Kabala mõisa keraamikatuba
Keraamikatuba alustas tööd 2018. aasta veebruaris ja õppeaasta lõppes maikuus, kuid õppesõite ja koolitusi toimus ka suvel. Ühine eesmärk oli valmistada mõisale serviis.
Keraamikatoa eesmärk oli kokku tuua kohalikud keraamikahuvilised ning jagada osalejatele algteadmisi keraamiliste esemete valmistamisest. Omandatud oskusi saab kasutada edaspidi ettevõtluseks ja edasiseks huvitegevuseks. Keraamikatoa tegevusest võtsid peamiselt osa Kabala kandi elanikud, kuid osalejaid oli ka Rapla valla teistest piirkondadest. Regulaarseid osalejaid oli 20. Korraldatud koolitused on olnud väga populaarsed.
Lisaks põhitegevusele toimusid eraldi voolimistunnid eakate käsitööringis ning tutvustav tsükkel „Ema ja laps“, millest võtsid osa emad koos oma koolieelikutest lastega.
Tänu õpiteole on keraamikaringi liikmed omandanud algteadmisi keraamikast ja ka spetsiifilisemaid võtteid ja oskusi, mille tulemusena suudavad osalejad valmistada keerukaid ja kauneid esemeid, mida on eksponeeritud juba kahel näitusel.

Raikküla mõisa koolitused
2019. aastal korraldas MTÜ Raikküla Mõis 12 erinevat restaureerimisteemalist koolitust mai keskpaigast oktoobri keskpaigani. MTÜ on koolitusi korraldanud ka 2017. ja 2018. a ning koolitustega jätkatakse järgnevatel aastatel. Tegemist on kahepäevaste koolitustega, kus gruppide suurus on 12-15 inimest. Osalejad on Raplamaalt, aga ka kaugemalt. Koolituste eesmärk on tõsta kogukonna muinsusteadlikkust ja õpetada inimesi väärtustama kultuuripärandit.
Tegemist on praktiliste koolitustega, kus lühikesele teooriaosale järgneb käeline tegevus. Kursuse käigus tutvutakse vajalike materjalide ja tööriistadega, tehakse läbi kõik peamised tööetapid, mis on vajalikud iseseisvaks restaureerimistööks konkreetses valdkonnas. See aitab hoida Raplamaa kultuuripärandit ja seda propageerida. Samuti annab see inimestele tegevust, ideid ja võimalusi uute hobidega tegelemiseks.
Õpiteo tulemusel on restaureerimiskoolituste läbinute arv 150-200 inimest. Koolituse saanud annavad oma teadmisi edasi ka oma tuttavatele.

Heategevuslik kevadõhtu
27. aprillil toimus Rapla kultuurikeskuses heategevuslik kevadõhtu Eesti Vähiliidu toetuseks. Osalema oli oodatud eelkõige Raplamaa rahvas. Esinesid nii muusikud (peaesineja ansambel Respekt) kui ka tantsijad, toimus oksjon, mille viis läbi RTG vilistlane Mikk Merekivi. Oksjoni pärliks oli Mart Sanderi maal.
See oli RTG õpilaste omal soovil ja tahtel korraldatud ettevõtmine, et propageerida täiskasvanutele mõeldud koole ning haridust. Samas oli see ka nende noorte naiste praktiline töö, mida on vaja gümnaasiumi lõpetamiseks. RTG sai anda oma panuse heategevuseks ning õpilased said tehtud praktilise töö. Kõigil inimestel kogukonnast oli võimalik toetada ja teha head.
RTG õpilased ja korraldajad loodavad, et üritus muutub traditsiooniks ning juba on plaanitud korraldada samasugune tuluõhtu järgmisel kevadel. Siis püütakse abistada mõnda teist ühendust.

Märjamaa vald

Üheskoos õppimine Vana-Vigalas
MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala tegevuse üheks missiooniks on kogukonna elanike teadlikkuse ja osaluse suurendamine ühistegevuses ning väärtustada elukestvat õpet. Õpiteod seisnevad erinevate õpitubade ja õppeekskursioonide läbiviimises ja kohtumisõhtute korraldamises oma ala parimate spetsialistidega. Tegevused on avatud kõigile kogukonna liikmetele, kes tahavad olla elukestvas õppes, end igal hetkel arendada ja jagada heldelt oma teadmisi, oskusi ning arusaamu teistega. Õpitube on läbi viidud 2016. aastast, neist Leaderi programmi toel 16 erinevat õpituba, KIK-i programmi toel neli tegevust. Osalejaid on olnud üle 200. Tegevuste tulemuslikkus on andnud julgust uuteks tegevusteks 2019. aastal.
Õpitubades osalemise tulemusena on osalejad saanud juurde uusi teadmisi ja näpunäiteid ning praktilisi oskusi, mida on võimalik oma igapäevases elus kasutada. Mõnelgi osalejal on tekkinud mõte alustada ettevõtlusega. MTÜ juhtliikmed on jaganud õpitubade läbiviimise kogemusi nii Raplamaal kui ka Harjumaal.

Kehtna vald

Kehtna kutsehariduskeskuse ja Rapla gümnaasiumi pilootprojekt Ühe Päeva Ülikool
Ühe Päeva Ülikool (ÜPÜ) on Kehtna vallavalitsuse konverents arendusnõunik Varri Väli algatusel. Ettevõtmise nimi ja ka sisu said inspiratsiooni Kaereperes juba 2013. aastast tegutsevalt Külaülikoolilt. ÜPÜ toimus esmakordselt 24. aprillil Järvakandi kultuurihallis ühe “koolipäevana” tiitli all “Eesti maaelu tõde ja õigus”. Päeva juhtis Kristo Elias, väärikad lektorid olid Raivo Vare, Alar Karis, Jüri Raidla, Talis Bachmann, Kalle Hamburg ja Rivo Noorkõiv. Õppepäevast võtsid osa Kehtna valla ametnikud ja töötajad, valdade esindajad üle kogu Eesti ning teised huvilised (maakonna ettevõtjad, aktivistid jne) – kokku 75 “üliõpilast”. Õpe oli osalejatele tasuta.
Valdkonnaspetsiifilised ettekanded laskusid detailidesse, ent maalisid sujuvalt suure pildi maaelust kui nähtusest ja selle seostest riigi ning ka maailmaga. ÜPÜ on planeeritud jätkuma ka tulevikus, luues Kehtna valla konverentside traditsiooni. Eesmärk on lektoriteks kutsuda alati parimad eksperdid ja spetsialistid ning pakkuda praktilisi teadmisi ja suurt pilti nii ametnikele, ettevõtjatele kui ka kodanikuaktivistidele.

                                                                    Kohila vald

Kohila täiskasvanute õmblusklass
Õmblusring on tegutsenud aastast 1992, kokku juba 27 aastat. Selle aja jooksul on juhendaja Veera Lepiku käe all õppinud üle 600 õpilase-õmblushuvilise. 3 lendu noori õppis õmblustehnoloogia süvaõppes. Juhendaja on pikaajalise kursuse korraldamisel lähtunud vabahariduse põhiprintsiipidest.
Aasta õppija nominent Riina Danilson on Veera Lepikut iseloomustanud: „Veera on suurepärane juhendaja ning oma oleku ja teadmistega parimaks eeskujuks ja reklaamiks sellele kursusele. Ta on konkreetne, nõudlik ja lugupidav individuaalsete võimete ja soovide suhtes. Veera arvamuses pole mõtet kahelda ja seda tasub kuulata, kui tahad vältida suuremat sorti harutamist ja ümbertegemist. Selline usaldus on täiesti õigustatud, kui vaadata õppeaasta jooksul valminud kauneid esemeid ning neid kandvate õpilaste uhkust, rõõmu ja rahulolu.”
Oma õpilast Riina Danilsoni iseloomustas õpetaja Veera “…kui ühte väga andekat, säravat ja lennult haaravat inimest, kes on ainult ühe aastaga juba nii kaugele jõudnud”.

Meeskonnatöö arendamine Kohila Männi lasteaias
Kohila Männi lasteaia õpiränne
Kohila Männi lasteaia töötajad läbisid põhjaliku supervisiooni sarja “Meeskonnatöö arendamine supervisiooni abil üleminekul uuele juhtimisviisile“. Eesmärk oli toetada lasteaia rühmade meeskondade koostööd ja ühist õppimist. Grupisupervisiooni seminarides arendati individuaalselt iga grupiliikme meeskonnatööks vajalikke oskusi, teadvustati isiksuseomadusi, mis toetavad koostööd, aidati leida tõhusaid lahendusi töös ette tulevatele probleemidele ning sel moel toetati meeskondade toimetulekut keerukate suhtlusolukordade ja suhetega. Õppimise käigus juhiti tähelepanu võimalustele, kuidas taastada tööressurssi ja vältida läbipõlemist, mis on väga tihti põhjuseks, miks õpetajad lahkuvad töölt.
Õpiteos osalesid kõik Männi lasteaia töötajad – juhtkond, õpetajad, assistendid, õpetajaabid. 2018. aasta jaanuarist detsembrini viidi läbi 42 supervisiooni meeskondadele. Kohila vallavalitsus võimaldab oma lasteaedadele aastas kaks nn lapsevaba päeva – need päevad on mõeldud kogu lasteaia personali haaravate koolituste/arenduspäevade vms läbiviimiseks.
Hästi toimivad, ühistele väärtustele ning mõistmisele tuginevad, koostööd tegevad meeskonnad oskavad ja suudavad toetada kõiki lapsi. Selle õpiteo läbinud meeskonnad tulevad paremini toime stressi, uute olukordade ja erinevate lastega, mis annab kindlustunde lapsevanematele ja lasteaia pidajale, et ka keerukaimate probleemidega tullakse selles lasteaias toime.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised