Katri Reinsalu
Kuu aega tagasi lepiti Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL-i) täiskogu istungil kokku, et Kehtnasse planeeritava rasketehnika kompetentsikeskuse projekti osas täpsustatakse vajaminevaid summasid. Oktoobrikuu istungil andsid küsimustele vastuseid Kehtna kutsehariduskeskuse direktor Eero Kalberg ja tehnikavaldkonda juht Ülo Kannelmäe.
Kompetentsikeskusel on Kannelmäe sõnul kolm põhilist suunda – õppeväljakud, innovatsioon ja teadustöö ning koolitus- ja konsultatsiooniteenus. Ta lisas, et viimase 14 aasta jooksul tehtud töö tulemusel on Kehtnal täna väga hea eelis saada rahvusvaheliselt tunnustatud koolitus-arenduskeskus. Praktiline vajadus keskuse järele on olemas ja seda on tunnistanud ka riik. Tõestus sellest on ka 10 miljonit eurot, mis riik on Kehtna kutsehariduskeskusesse investeerinud.
Hilisemas vestluses selgitas Kalberg, et rasketehnika õppehoone, mille maksumus oli umbes 5 miljonit eurot, rajati arvestusega, et sinna juurde tulevad õpperajatised, väljakud ja kompetentsikeskus. Haridusministeerium on teinud investeeringuid eesmärgiga, et koolituse poolele lisandub ka ettevõtluse pool. Kalbergi sõnul on täna riigis selline kokkulepe saavutatud, et rasketehnikaalane kompetentsi korjamine ja väljaõpe peaks toimuma Kehtnas Raplamaal.
Kannelmäe tõi välja ka asjaolu, et rasketehnikale mõeldud õppeväljakuid on Leedus viis, Lätis kaks ja Eestis mitte ühtegi. Kui Euroopa Liit peaks libedasõidu raskeveokijuhtidele kohustuslikuks tegema, tähendaks see seda, et raha viiakse Eestist välja. Esmane visioon, millised õppeväljakud välja peaksid nägema, on koolil olemas.
Kannelmäe tutvustas kompetentsikeskuse rajamise kolme etappi: käivitus-, teostus- ja kasumifaas.
Täna räägitakse esimesest etapist, mis omakorda koosneb neljast punktist. Projekti käivitamiseks on vajalikud äriplaan, eskiisprojekt, konsortsium ja finantsallikate leidmine ning taotlusdokumentide koostamine.
Hinnanguliselt võiks esimese etapi maksumus olla 50 000 eurot. Sellest äriplaanile kuluks 10 000, eskiisprojektile 25 000 ja taotlusdokumentide koostamisele 15 000 eurot. Praegu on laual võimalus, et ROL taotleb kompetentsikeskuse projektile raha maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (MATA).
Lisaks meetmest saadud vahenditele ootaks kool valdadelt sümboolset toetust umbes 5000 euro näol, mis teeks iga valla kohta veidi üle tuhande euro. Pärast seda on projekt Kannelmäe sõnul isemajandav.
Hea tahte märk
Eero Kalberg selgitas, et taas seistakse ROL-i täiskogu ees kindla eesmärgiga saada kinnitus, kas omavalitsused toetavad projekti või mitte. Selle kinnituse jaoks vajatakse aga midagi enamat kui vaid õlalepatsutust. Kalberg toonitas, et palutud 5000 eurot on tõesti väga tagasihoidlik palve, kuid samas kindel märk sellest, et projekt on maakonnas oluline.
Kalberg tõdes, et omavalitsuste kohustus ei ole ettevõtlust arendada ning seetõttu ei ole kool neilt ka vahendeid küsinud. Ta tuletas aga meelde, et kohalike omavalitsuste kohustus on luua tingimused ettevõtluse arenguks. Küsitud 5000 eurot on tema sõnul hea tahte märk, millega luuaksegi ettevõtluse arenguks soodsad tingimused piirkonnas.
Arutelu kompetentsikeskuse ümber läks kohati võrdlemisi tuliseks. Koolijuht tundis, et teemast on väga kaua räägitud konkreetsete otsusteni jõudmata. Täiskogu liikmed aga väljendasid seisukohta, et sisuliselt on oma toetus ju antud, kuid sooviti saada paremat arusaama summast, mida projekti ellukutsumine endaga kaasa tooks.
Rapla vallavanem Meelis Mägi ütles, et iga kord, kui kompetentsikeskus teemaks on olnud, on käinud läbi erinevad summad. Täna küsitud tuhat eurot ei ole probleem. Ka teised täiskogu liikmed väljendasid mõtet, et tegemist on maakonna seisukohast vajaliku ja olulise projektiga.
ROL-i arendusjuht Tavo Kikas selgitas, et ROL-i ülesanne on võtta seisukoht, kas kompetentsikeskuse projekt esitatakse MATA meetmesse. Ta lisas, et täna ei saa küll sajaprotsendilise kindlusega öelda, millised on meetme järgmise aasta tingimused. Esialgne info lubab aga uskuda, et rahaline maht ja tingimused jäävad suhteliselt samaks. See tähendab, et n-ö pehmete tegevuste jaoks, millest kompetentsikeskuse ettevalmistavat etappi rahastada saaks, eraldatakse maakonnale 100 000 eurot.
Kuigi kindel ja konkreetne vastus raha osas tuleb alles umbes poole aasta pärast, andis ROL Kehtna kutsehariduskeskusele kinnituse, et nad toetavad kompetentsikeskuse rajamist ja peavad seda kahtlemata väga oluliselt projektiks.
Põgusalt tutvustati ka projekti teist ja kolmandat etappi. Kannelmäe selgitas, et kooli tehnikamaja näitel võib öelda, et kogu protsess võtab umbes kümme aastat aega. Teise etapi ehk teostuse maksumuseks hinnatakse hetkel 4-5 miljonit eurot. Kalberg selgitas, et nad on ära hinnanud tänaseks pakiliselt vajalike rajatiste maksumuse. Peamine, mis selle toel rajataks, oleks libedasõidu koolituste jaoks vajalikud õppeväljakud. Tema sõnul on Euroopa Liidu seadustesse juba sisse kirjutatud, et libedasõidu koolituse läbimine saab kohustuslikuks ka professionaalsetele juhtidele, näiteks veoki- ja bussijuhtidele.
Samas ütles Kalberg, et vajadus on tegelikult suurem. On veel terve rida kvalifikatsioone, mis nõuavad samuti väljaõpet. Näiteks ekskavaatorid, buldooserid ning metsanduses ja põllumajanduses kasutatav tehnika. Vastavalt riigi ja ettevõtlussektori vajadusele saab võimalusi Kehtnas tulevikus arendada ja laiendada.
Kalberg toonitas, et asjaga on tegelikult kiire. Esimese näitena saab tuua Rail Balticu, mis õige pea ehitusega alustab. Kui aga tekib küsimus, kus trassil tööle hakkavad inimesed väljaõppe saavad, vaadatakse Kehtna kutsehariduskeskuse poole. Kalberg loodab, et omavalitsused ei lase käest võimalust luua Raplamaale üle-eestiline ja ka rahvusvaheline keskus.
