5.7 C
Rapla
Kolmapäev, 10 aug. 2022
spot_img

Õnneks on vaja õppida

Helerin Väronen

Eelmisel neljapäeval, 24. oktoobril toimus Raikküla mõisas XXII täiskasvanud õppija nädala (TÕN) Raplamaa tänuüritus. Kokku esitati sel aastal Raplamaal nominentideks 16 õppijat, kaheksa omavalitsuse õpitegu, neli õppijasõbralikku tööandjat ja üks koolitaja.

ROL-i tegevdirektor Silvi Ojamuru sõnas ürituse avasõnades, et täiskasvanute haridus puutub omavalitsuste liidu töösse aina enam. Kasutades Ülo Vooglaiu mõtet, sõnas Ojamuru, et haridus ei ole kool ega haridusvõrgustik, see osa, mis me kooliharidusest saame, on ehk vaid 20%. Ülejäänud osa haridusest tuleb elust enesest, meie sõpradelt, perelt, kultuurimajast, näitustelt, muuseumidest, reisidelt, raamatutest. Ojamuru on ka ise läbi teinud selle, et pärast 50 eluaastat taas koos noortega õppima läks, ja nõustub seega Vooglaiu ütlemisega, et mõistlik inimene õpib terve oma elu. Saalisolijatele sõnas Ojamuru: “Aitäh, et olete mõistlikud inimesed, kes õpivad terve oma elu.”
Ka see päev andis tarkust juurde ja esimene osa sellest oli ringkäik Raikküla mõisas koos perenaise Karmel Jõesooga. Teadmisi ja ideid tuleviku tarbeks andis ka peremehe Ivo Lambingu jutt sellest, kuidas Raikküla mõisast viimase kolme aasta jooksul on kujunenud koolitusmõis. Olles ise kasvatusteadlane ja autistlike laste teemal koolitusi teinud, on koolituste teema Lambingule alati hingelähedane olnud. Sattudes Raikküla mõisa, jäi küll autism tagaplaanile, kuid edasiõppimist Lambing ei jätnud ning käis Tallinna ehituskoolis puit- ja kiviehitiste restauraatoriks õppimas.
Mööbli restaureerimine on valdkond, millega Lambing hea meelega tegeleks pidevalt, kui midagi muud tegema ei peaks. Sellest sügisest läks ta aga kunstiakadeemiasse muinsuskaitsekonserveerimise magistriastmesse õppima. Koolis tehtud pilte internetti pannes hakkas tekkima ka seltskond, kes soovisid stukkdekoori õppida, ja sealt hakkas koolitustepall veerema. Tänaseks on Raikküla mõis jõudnud sinna, et sel aastal toimub 12 erinevat koolitust ning järgmine aasta on plaan alustada juba märtsis uute ja huvitavate teemadega.

Õppijad ja õpiteod

Aasta õppija tiitlile esitati kogu Eestis sel aastal kokku 116 inimest, õpitegusid oli 78, õppijasõbralikke tööandjaid 53 ja koolitajaid 33. Tunnustamise eesmärk on väärtustada elukestvat õpet ja populariseerida täiskasvanuharidust.
Raplamaa aasta õppijaks tunnistati Saarioinen Eesti AS-i tootearendustehnoloog Margot Adra, kes sõnas, et õnneks on tõesti vaja õppida, sest kõik see, mida ta juurde õpib, teeb teda aina õnnelikumaks.
Aasta õppija nominentide seas oli naiste kõrval ka üks mees, Kuldar Soitu, kes sel aastal omandas plaatija kutsetunnistuse Kehtna kutsehariduskeskuses ja viimased pool aastat rakendab oma teadmisi eraettevõtluses, olles Pooleli OÜ juhatuse liige. Eelmine tegus aasta saab aga juba jätku, kuna nüüd õpib Soitu Tallinna ehituskoolis ehituspuusepaks.
Aasta õpitegude puhul sai soovi korral iga nominent sõna, et rääkida, mida on tehtud ja kuidas edasi minnakse. Näiteks Kehtna kutsehariduskeskuse ja Rapla gümnaasiumi pilootprojekti kohta sõnati, et selleks õppeaastaks on plaatija valikaine täitunud, kuid edaspidi soovitakse kaasata ka teisi gümnaasiume. Koolituse läbinute hulgas olnud ka neid, kes juba suvel mõnes ettevõttes oskusi praktiseerisid, nii et tegemist ei ole vaid silmaringi laiendava projektiga.
Kohila Männi lasteaia õpirände ja meeskonnatöö arendamise kohta sõnati, et elu ise nõuab õppimist ja lasteaed otsis uusi võimalusi, kuidas õppida koos, ning lahendused on hästi toiminud. Plaan on samas vaimus jätkata. Praktika on ka see, mille kaudu kõige paremini õpib. Näiteks käidi teadmisi ammutamas Maltal.
Üheskoos õppimine jätkub ka Vana-Vigalas. Kõik huvilised on näiteks oodatud 2. novembril looduskosmeetika õpituppa. Ideid, mida teha, saadakse tagasisidest, mida kohaletulnud annavad.
Kabala mõisa keraamikatoa eestvedajal Janina Päädamil sai hobist eluvorm, peale savi ei olegi justkui ta elus enam midagi muud ta pere arvates. Päädami juures käivad õppimas nii lapsed, täiskasvanud kui ka pensionärid ja seoses laste saviringiga tunneb Päädam, et nüüd vist peaks pedagoogikat õppima minema, et osata neid kuidagi ohjata.
Õige pea on ka kuulda järgmise aasta heategevuslikust kevadõhtust, mida korraldavad Rapla täiskasvanute gümnaasiumi noored ning mis sel kevadel toetas Eesti Vähiliitu.
11. oktoobril toimus Andrase korraldatud õpitund ja Raplamaa TÕN-i koordinaator Ivi Sark tegi ka sellest väikese kokkuvõtte. Valdkonnad, milles õpitunnid olid, varieerusid seinast seina. Näiteks valmistati kinketaskuid, juuksekaunistusi, õpiti raamatuid parandama, räägiti edukast suhtlemisest, aju ehitusest ja mängiti puhkpilli.
Muusikalisi vahepalu pakkus seekordsel tänuüritusel Eleri Rahuoja, kes õpib Rapla muusikakoolis laulu erialal. Teda saatis klaveril Anu Siniroht. Üks õige pidu ei saa aga lõppeda koogita ja nii oli Kaire Tähe valmistanud tähtsaks päevaks tordi, mida kaunistas lause „Õnneks on vaja õppida!“.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised