Ülle Rebane, Eesti Apteekrite Liidu esimees
Karin Alamaa-Aas, Eesti Proviisorite Koja esimees
Austatud koalitsioonierakonnad!
Pöördume Riigikogu Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni poole seoses 22. oktoobril 2019 meedia vahendusel Eesti Proviisorite Kojale ja Eesti Apteekrite Liidule teatavaks saanud valitsuskoalitsioonierakondade sooviga avada läbirääkimisteks nn apteegireform. Soovi põhjenduseks on toodud kartus, et apteegireform võib tuua kaasa ravimite kättesaadavuse vähenemise ja/või hinnatõusu. Selleks pole põhjust.
Mõistame täielikult, et apteegiteenus peab kõikjal Eestis olema tagatud ka pärast üleminekuaja lõppu ehk pärast 1. aprilli 2020 ja oleme sellest reformi käigus lähtunud. Tunneme apteegivaldkonda põhjalikult ja oleme koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiametiga reformi teel seisnud takistusi seni edukalt ületanud. Ligi viis aastat kestnud apteegireformi tulemusel on Eestis üle 200 proviisorosalusega apteegi, mis tegutsevad ka pärast üleminekuperioodi lõppemist 1. aprillil 2020. Kuigi ravimite hulgimüüjad pole olnud viimase ajani valmis endale kuuluvate apteekide tuleviku üle rääkima, on viimaste nädalate jooksul hakanud muutuma seegi – ka neile on saanud selgeks, et Riigikogus vastuvõetud seadused kehtivad Eesti Vabariigis eranditult kõigile.
Ravimite hulgimüüjatele ja suurtele apteegikettidele kuulub hetkel 287 põhi- ja haruapteeki, mis paiknevad enamasti Eesti suuremates linnades, kus puudub igasugune oht ravimite kättesaadavuse vähenemiseks. Esiteks on nendes asulates proviisorapteegid enamasti juba olemas, teiseks on proviisoritel valmisolek nendesse piirkondadesse vajadusel uusi apteeke ka juurde teha. Seda muidugi üksnes juhul, kui ravimite hulgimüüjad otsustavad apteegid reformi käigus võõrandamata jätta. Ravimiameti andmetel asub apteegireformi nõuetele mittevastavatest apteekidest enamik just suuremates linnades ja/või nende vahetus läheduses (nt Tallinnas ja selle ümbruses üle 100 apteegi). Maapiirkondades hoolitsevad ravimite kättesaadavuse eest juba aga valdavalt proviisorapteegid.
Oleme koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiametiga kaardistanud piirkonnad, kus hetkel tegutsevad vaid ravimite hulgimüüjatele kuuluvad apteegid. Kui praegused omanikud pole valmis nende tuleviku üle läbi rääkima, on proviisorid valmis tegema nimetatud piirkondadesse apteegireformi lõppedes uued apteegid. Tegemist on suure ja põhimõttelise reformiga, kuid üleminekuaja tähtajani jäänud 5 kuud on piisav aeg erinevate osapoolte tõstatatud probleemide lahendamiseks.
Apteekrid on reformi õnnestumise nimel töötanud enam kui neli ja pool aastat ning reformi ja selle mõjudega hästi kursis. Samuti on proviisorid ja proviisorapteegid teinud Riigikogu poolt välja kuulutatud apteegireformist lähtudes juba investeerimisotsuseid. Reformi tulemusel on tänaseks Eestis üle 200 proviisorosalusega apteegi ja nende arv saab apteegireformi lõpusirgel veel vaid suureneda.
Eesti Proviisorite Koja ja Eesti Apteekrite Liidu hinnangul on kahetsusväärne, et vahetult enne apteegireformi lõppu on hakatud looma reformi osapooltes ebakindlust. Selline tegevus võib tuua Eestis kaasa rahvatervise vajadustest lähtuva tervishoiukesksema apteegiteenuse loomise ebaõnnestumise ja viia apteegisektori edasise kontsentreerumiseni. Tänaseks peaaegu 5 aastat kehtinud reformikavas ootamatute muudatuste tegemine võib kaasa tuua mõjusid, mida esmapilgul on raske hoomata. Apteegivaldkonna esindajatena saame aidata ka iga täiendusega kaasnevat mõju paremini hinnata.
Täname, et olete toetamas tööd meie patsientidele turvalisema ja patsiendikesksema apteegikorralduse loomiseks. Arvestades eelpool kirjeldatut, palume ravimabi tulevikku muutvate ja apteegireformi puudutavate arutelude juurde kaasata ka Eesti Apteekrite Liidu ning Eesti Proviisorite Koja esindajad.
