16.1 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Raamatukogupäevad tuntud inimestega

Helerin Väronen

Seoses üleriigiliste raamatukogupäevadega 20.-30. oktoobrini toimusid ka Raplamaa raamatukogudes mitmed sündmused. Üheks erilisemaks olid päevad, mil tuntud inimesed raamatukoguhoidjate kohtadele istusid ja ise rahvaga suhtlesid ja raamatuid laenutasid.

Rapla keskraamatukogus võttis 23. oktoobril juhtohjad üle muusik Vaiko Eplik. Kuna olin aina venitanud raamatute tagasiviimisega, oli see hea võimalus nende tagastamiseks. Raamatukogupäevad on ka viivisevaba aeg. Kuid kui raamatuid tagastasin, kõmistas Eplik mulle vastu: “Laenutamine keelatud!” Pääsesin küll lõpuks vaid tema näpuviibutuse ja hüüdega: “Ära enam nii tee!” Pärast leidis Eplik küll, et karistuseks raamatute nii pikaaegse enda käes hoidmise eest paneb ta mu laulu sisse oma tembuga. Kuigi alguses ei tahtnud Eplik ühtegi uut raamatut mulle laenutada, võisin vaid niisama vaadata, sain siiski ta nii kaugele, et ta käis ka minu jaoks riiulite vahel raamatut otsimas, saades sellega täiesti rahuldavalt hakkama. Loodetavasti nii karm ta ühegi teise lugejaga ei olnud.
Päev ise kulges tema jaoks rahulikult ja põnevalt. Külastajate seas oli ka üks, kes tuli ekstra tema pärast kohale, autogrammi küsima. “Mul endal on huvitav päev,” sõnas Eplik ja lisas, et umbes paarikümmet inimest tuli tal teenindada. Ilmselt oli külastuste arv väiksem ka selle tõttu, et õhtul oli tulemas kohtumine Antti Tuuriga ja enamik planeeris oma raamatukogukülastuse hilisemale ajale.
Külastajaid oodates jõudis Eplik sirvida nelja raamatut, millest ta tõi esile nõiaprotsesse Raplamaal käsitleva artikli Raplamaa koguteose teisest köitest. Teistele lugemiseks soovitab ta aga Jesper Parve uut raamatut „Mees 3“, millel on küll juba järjekord. Lisakas soovitab Eplik kõigile õudukaid, näiteks Stephen Kingi teosed on hea klassika, millest alustada.
Eplikul endal on lugemisel tavaliselt mitu raamatut. Praegu on peale ühe ilukirjandusliku teose tal pooleli Mao Zedongi biograafia ja raamat Eesti muusikakriitikast esimese vabariigi ajast. Parasjagu laua taga olles sirvis ta aga ühest raamatust kohta, kus Ingrid Rüütel eristab pärimusmuusikat, rahvamuusikat ja rahvalikku muusikat. Vaikselt moosisid raamatukogu töötajad Eplikku ka muinasjutuõhtule esinema tulema, kuid eks aeg näitab, kas see plaan ka teoks saab.

***
24. oktoobril teenindas Raplas külastajaid korvpallur Indrek Kajupank, kelle sõnul oli nii mõnigi üllatunud, nähes võõrast nägu leti taga askeldamas. „Imestunult isegi küsiti, kas ma olen õiges kohas, ja asja seletades suhtuti sellesse positiivselt. Jagasin lastele ka auhindu ja kommi ning isegi mõned mängupiletid jagasin välja, et laupäeval tuleks kodusaali meeskonda toetama täismaja publikut,“ sõnas Kajupank.
Võistkonnakaaslased, kes teda tervitamas käisid, leidsid naljatades, et Kajupank täitsa sobiks raamatukoguhoidja ametisse, kuna ta on hea rahulik inimene raamatute valvamiseks. Tööülesanded olid küll harjumatud, kuid Kajupank sai enda sõnul kõik olukorrad lahendatud. Siiski vabandab ta lugejate ees, kes tavapärasest kauem leti taga aeglase teenindaja tõttu ootama pidid.
Ise satub Kajupank raamatukokku küll võrdlemisi harva, kuid hea meelega loeb ta krimisarju ja põnevaid romaane. Hetkel on tal pooleli Jo Nesbo “Veri lumel” ja August Mälgu “Õitsev meri”, mida julgeb kindlasti ka teistele soovitada.

***
Samal päeval käis Alu raamatukogus lugejatega kohtumas Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson. Kui Alu raamatukoguhoidja Aili Erm talle selle ettepaneku tegi lugejaid teenindama tulla, oli ta kahevahel, kartes, et jääb laenutamistööga jänni. Erm küll rahustas teda, et ta on selja taga abiks igal hetkel olemas. „Külastaja tulles pidin kohe arvuti taha istuma ja teenindama hakkama. Pisukese jahmatuse järel mõistsin, et midagi väga hullu seal ei olnud – raamatukogudes on kasutada väga lihtne ja kergelt käsitletav programm, millega võib vabalt hakkama saada igaüks, kes vähegi arvutiga töötanud on.
Riiulite vahele lugejaid nõustama Aili mind siiski ei lasknud, ja õigesti tegi, sest nii suurt lugemust, nagu ühel raamatukogutöötajal peab olema, mul muidugi ei ole. Sellest üksinda ei piisa, et teemad, liigid ja autorid üles leiad – riiulitel on ju suunavad kirjad peal -, sisu on ka vaja teada ja mõista. Kohe kindlasti oleksin hätta jäänud praegu meie armsas emakeeles kirjutavate autorite loomingu leidmise ja tutvustamisega. Piinlik küll, aga kõiki tänapäevaseid eesti kirjaneitsisid ja kirjamehi ma selle päevani isegi ei teadnud. Selles mõttes olid need mõned tunnid igatahes väga harivad.“
Külastajateks olid Alus enamasti kooliõpilased. Paljud käisid küsimas kohustuslikus lugemises olevat Richard Rohu “Jutte loomadest”, mis on aga seal välja laenutatud. Arvutiprogramm võimaldab uurida, kas teistes raamatukogudes on see teos olemas, mida saaks siis lugeja nõudmisel tellida.
Päeva sissejuhatuseks oli Tõnissonile organiseeritud kohtumine Alu eakatega, mis kujunes meeldivaks tunnikeseks. Küll aga tuli eakate poolt kurtmine, et lasteaia-kooli renoveerimisega on kadunud nende omaette olemise ruum, kus käsitööd teha ja koos istuda. Kord kuus saadakse küll raamatukogus kokku, kuid see ei ole enam see „oma tuba ja oma luba“.
Pidev raamatukogu kasutaja Tõnisson ei ole. „Olen lugeja, kes tahab, et tal oleksid vajalikud ja huvitavad raamatud käeulatuses pidevalt riiulist võtta. Teisisõnu öeldes, püüan endale osta teoseid, mida arvan ja usun vajavat. Kõike aga muidugi osta ei jõua, ja neid poleks ka kodus kusagile panna, sellepärast tuleb aeg-ajalt ka raamatukogus käia. Kasutan selleks kodule kõige lähemat võimalust – Kodila raamatukogu, kuigi mugavam oleks ehk isegi Rapla keskraamatukogus käia, sest töötan ju Raplas. Aga oma küla patrioodina tahan anda pisikese panuse sellesse, et siinne raamatukogu kaduda ei saaks. See oht on ju viimastel aegadel pidevalt õhus.“
Ka Tõnisson on selline lugeja, kellel korraga mitu raamatut lugemisel, kuid teistele ta sellist lugemisstiili ei soovita. „Loetagu ikka inimese kombel üks raamat korraga. Mul on need asjad kuidagi teistmoodi kujunenud ja ju ma pean sellega leppima. Hetkel on mul laual kolm asja. Lõpetamisel on (viimased 50 lehekülge) ajaloolase Andres Adamsoni “Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita”. Soovitan seda soojalt kõigile ajaloohuvilistele. Teiseks olen poole peale jõudnud Johannes Aaviku ideede päevikuga “Ideepe”. See on asi, kus vahepeal on kasulik natuke pausi pidada ja mõtiskleda. Kolmandaks, lihtsalt lugemiseks, on Scott H. Hendrixi “Martin Luther. Reformaator ja tema visioon”. Ma ei ole just suur elulugude lugeja, aga mõned elukäigud on sellised, mida on vaja teada siinilmas elades,“ lisas Tõnisson.

***
Esmaspäeva, 28. oktoobri õhtul leidis kiire Riigikogu töö kõrvalt aega Kohila rahvale raamatuid laenutada endine vallavanem Heiki Hepner. Esimesed juhtnöörid oli ta meie saabudes just saanud ja väga naerusuiselt sõnas ta, et kui meil kannatust jagub, siis saame oma soovitud raamatud enne kuut ka kätte. Agaralt andis ta mulle kui raamatu tagastajale paberi, millel kirjas, mis veel kätte jäid, ja sellelt on ka näha, kui palju ma laenates raha kokku olen hoidnud. Ehk mis oleks see summa, mille inimene oleks maksnud, kui ta oleks ostnud kõik need raamatud, mis ta kunagi Kohila raamatukogust laenuks võtnud on.
Tuttavat nägu leti taga silmates võttis see nii mõnegi külastaja üllatusest muigama, mõni aga pelgas just tema juurde oma raamatuga pöörduda.
Hepneril endal on hetkel lugemisel Raivo Järvi elulooraamat ning just pühapäeval käis ta raamatupoes, silmates seal jutukat „Kuuseäri“, mis räägib sellest, kuidas viimastel aastakümnetel kuuskedega äri on tehtud. Sirvides tundus see tema jaoks igatahes põnev. Ilukirjandust Hepner väga lugenud ei ole, kuid soovitas Daniel Kehlmanni humoorikat raamatut „Maailma mõõtmine“, mis räägib kahe saksa teadlase elust. Hepner võrdles selle raamatu huumorit Viktor Vassiljevi jutuga tervishoiust, faktid on õiged, aga öeldud on naljaga.
Kahe tunni jooksul, mis Hepner leti taga teenindas, käis läbi päris palju rahvast. Kohati pidi ka naaberlaud raamatuid vastu võtma ja välja andma. Nii mõnigi vabandas, et oli tagastamisega hiljaks jäänud, kuid Hepneril oli siis hea meel öelda, et on viivisevaba nädal ja sellega probleemi pole.
„Tänane õhtu oli tore kogemus. Sai ennast kurssi viidud üksikasjadega, kuidas laenutamine täpselt käib. Oli tore kogeda, et Kohila kandi rahvas loeb palju ja on aktiivne raamatukogu kasutaja. Oli nii noori kui ka vanemaid inimesi, oli neid, kes otsisid mingit konkreetset raamatut, ja neid, kes tulid vaatama, mida uut on tulnud, ning laenasid siis pärast mõningast raamatute sirvimist,“ võttis Hepner enda kogemuse kokku.

*

Kümme aastat tuntud inimesi raamatukogus

Rapla keskraamatukogu juhataja Õie Paaslepp:
Üleskutse “Tuntud inimene raamatukogus” tegi Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 2007. aastal. Raplamaal on raamatukogudesse kutsutud kohapeal tuntud inimesi järjepidevalt alates 2010. aastast. Tihti on tuntust pälvinud kohalikud poliitikud, st vallavanemad ja abivallavanemad, kirjanikud jne. Rapla keskraamatukogus on lugejaid teenindanud mitmed vallavanemad, kellest esmaselt meenuvad Aare Heinvee, Ilvi Pere, Kalle Toomet, ajakirjanikest Margus Mikomägi.
Olles gümnaasiumiõpilased, käisid lugejaid teenindamas Markus Bachmann ja Patrik Sebastian Unt, kes rõõmustasid meie külastajaid peale teenindamise ka meeleolukate muusikapaladega. Käesoleval aastal olid Raplas Vaiko Eplik ja Indrek Kajupank, Alus Tõnis Tõnisson.
Inimesed, keda raamatukogu kutsub, on kohapeal populaarsed ja neil on võimalus tulla. Lepitakse kokku päev ja kellaaeg.
Tagasiside tuntud inimestelt on olnud meeldiv. Nii mõnigi, kellel puudus eelnev side meie raamatukoguga, on hakanud raamatukogus lugejaks. Oleme saanud oma tööd näidata teeninduse poole pealt ja tutvustada raamatukogu kogu. Tihti ollakse üllatunud, et raamatukogus on nii palju huvitavat kirjandust. Kui tuntud inimene lahkub raamatukogust positiivse kogemusega, siis oleme oma eesmärgi saavutanud. Kui ta hakkab veel meie raamatukogu lugejaks, mis saab olla parem?
Lugejate arv Raplas sellest ei sõltu, et teenindamas on tuntud inimene. On neid, kes on üllatunud, ja neid, kes tulevad persooni pärast kohale, et saada autogrammi. On neidki, kes veidi pelgavad. Aga on tore ja tekitab elevust. Näitena võiks tuua päeva, kui hommikul teenindab tuntud inimene ja õhtul on üritus, siis lugeja üldjuhul kahel korral päevas raamatukokku ei tule. Lugeja valib, missugune aeg on talle meelepärasem.
“Tuntud inimene raamatukogus” on raamatukogupäevade kogu Eesti projekt.
Kui on vabatahtlikke, kes soovivad raamatukogutööga tutvuma tulla, on nad samuti teretulnud. Tuleb vaid võtta oma kohaliku raamatukoguga ühendust.“

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised