5.7 C
Rapla
Kolmapäev, 10 aug. 2022
spot_img

Arhitektuurivõistlust Grossi poele ei korraldata

Katri Reinsalu

Augustis kirjutasime, et Raplasse Okta Centrumi ehk endise Rapla KEK-i haldushoone vahetusse lähedusse kavandatakse Grossi poodi. Nii muinsuskaitseamet kui ka Eesti Arhitektide Liit on väljendanud arvamust, et poele parima lahenduse leidmiseks on vaja korraldada arhitektuurivõistlus.

Samas on Rapla vallavolikogu majanduskomisjon jõudnud seisukohale, et see ei ole kõige mõistlikum viis jätkamiseks ning pakkunud omapoolse alternatiivi.
OG Elektra AS soovib Grossi poe ehitada aadressil Mahlamäe 10 asuvale kinnistule, mis kuulub ettevõttele Stipend Investments OÜ. Planeeritavast poest saaks seega muinsuskaitse all oleva Okta Centrumi naaber.

Milleks arhitektuurivõistlus?

Just selle küsimuse esitasime Rapla vallaarhitektile Marko Järvelale. „Selleks on lihtne põhjus – linnaehituslikult oluliste või ruumiliselt keerukate kohtade lahendamiseks arhitektuurivõistluse korraldamine annab läbimõelduma tulemuse kui tellimustöö. Arhitektuurivõistluse vajalikkust on kinnitanud nii Eesti Arhitektide Liit kui ka muinsuskaitseamet. Loogika on sama nagu iga kaaluka otsuse puhul: enne kui kirurg skalpelli võtab, viiakse läbi vajalikud uuringud ning koostatakse lõikusplaan. Isegi auto väärib diagnostikat, enne kui lukksepp võtmed haarab. Sadade inimeste igapäevaelu kujundavas linnaruumis on otsuste vastutustundlik kaalumine väga tähtis,” rääkis ta.
Järvela lisas, et tavapärase tellimusprojekteerimise puhul dikteerib rahastaja subjektiivsete kaalutluste alusel, mida arhitekt joonistab ja mida mitte. Võistluse korraldamine on viis panna suurem kaal asja objektiivsele sisule ja kvaliteedile. „Arhitektuurivõistlus suunab arendajat läbi mõtlema oma soovid ja annab laiema ringi ekspertide kaasamise kaudu olemasolevasse keskkonda paremini sobituva ning tellija soovidele paremini vastava tulemuse,” ütles Järvela.
Juba detailplaneeringu algatamise ajal küsis vallavalitsus muinsuskaitseameti seisukohta. „Muinsuskaitseamet kooskõlastab Rapla linnas Mahlamäe 10 detailplaneeringu lähteseisukohad ilma eritingimuste koostamise nõudeta juhul, kui lähteseisukohtadesse lisatakse detailplaneeringu mahus nõutava eskiisi saamiseks arhitektuurse ideevõistluse tingimus,” tsiteeris muinsuskaitseameti Raplamaa nõunik Mikk Mutso tollast seisukohta.
Ta lisas, et arhitektuuri ideevõistlus on ennast tõestanud kui hea tee lahenduseni jõudmisel. Ühelt poolt on see kasulik omanikule või arendajale, kes saab vastuse, kas ja kuidas sobib tema ruumiprogramm ja logistika kokku kaitstavate väärtustega. Teisalt saavad kasu ka omavalitsus ning kohalikud. „Arhitektuuris on enamasti ühele ülesandele mitu võimalikku vastust,” ütles Mutso.
Järvela sõnul oleks tõenäoliselt kõige kiirem ja kõige säästlikum eelvalikuga arhitektuurivõistlus, kuhu osalejad kutsutakse nende varasema töökogemuse põhjal. „Seda tüüpi konkurss toimus 2017. aastal näiteks Narvas ühe väikese kaupluse jaoks. Kui arvestada osalustasuks näiteks 3000 eurot, oleks võistluse eelarve kolme osaleja puhul sutsu üle 10 000,” ütles Järvela ning tõi välja, et see oleks umbes 0,1% OG Elektra aastakasumist.

Konkurss pole ärimaal mõistlik

Majanduskomisjoni 18. septembri koosoleku informatsiooniplokis arutati planeeritava Grossi poe küsimust. Nagu koosoleku protokollist lugeda saab, tegi abivallavanem Triin Matsalu komisjonile ettepaneku detailplaneeringu lähteseisukohad kinnitada ning toetada arhitektuurivõistluse ettevalmistamist rahaliselt mõistliku summaga, kuna tegemist on avaliku huvi ja ruumi kujundamisega.
Koosolekul osales ka Stipend Investments OÜ üks omanikest Kristjan Aller. Tema arvamuse kohaselt on tegemist ärimaaga, mis ei kuulu kaitsevööndisse. Protokolli vahendusel saab lugeda, et Alleri arvates ei anna arhitektuurikonkursi korraldamine garantiid, et leitakse parim lahendus. Selle asemel, et ettevõtjale ja vallale lisakulu tekitada ja ajaliselt protsessi pikendada, leiab Aller, et nad saaksid omavahel kokku leppida, et pakutakse välja erinevad eskiislahendused.
Toimunud arutelu tulemusel jäi komisjon arvamusele, et konkursi korraldamise asemel on mõistlikum esitada vähemalt kolm eskiislahendust.
„See ei ole tavapärane praktika Raplas, et ärimaale rajatavate ehitiste tarvis korraldatakse arhitektuurikonkurss. Seda ei ole tehtud ega nõutud mitte ühelt kaubandusega tegelevalt ettevõttelt, miks me peaksime seda nüüd tegema ja tekitama ebavõrdset konkurentsi. Komisjon lähtus oma otsuses arendaja põhjendustest ja varasemast praktikast detailplaneeringute menetlemistel,” selgitas majanduskomisjoni esimees Hans Liibek.
Samuti ei leidnud komisjonis toetust mõte valla omaosalusest arhitektuurivõistluse finantseerimisel. Pigem küsib Liibek, miks peab Rapla vald kinni maksma eraettevõtte arenduskulud.
Liibek on seisukohal, et võistluse korraldamine ei anna mingeid garantiisid. Tema sõnul on Raplas ka varasemaid näiteid, kus see ei ole toonud oodatud tulemust. „Rapla valla ehitusosakonnas on piisavalt pädevust, et langetada otsus, mis sobib Mahlamäe 10 ärimaale ja mis mitte. Mahlamäe 10 detailplaneeringu ala ja planeeritav hoonestus ei asu miljööväärtuslikul alal ega ka muinsuskaitse piiranguvööndis. Tegemist on tavapärase ärimaa planeeringuga, millest lähtudes leidis komisjon, et seal konkursi nõudmine ei ole proportsionaalne,” ütles Liibek.

Kaitsevöönd või mitte?

Erinevate osapoolte argumente kõrvutades koorub välja kõige olulisem küsimus. Kas planeeritav pood jääb Okta Centrumi kaitsevööndisse või mitte? Omanik ning majanduskomisjon on ilmselgelt seisukohal, et tegemist on tavalise ärimaaga ja sellest tulenevalt ei ole vaja seal ka erilisi meetmeid rakendada. Muinsuskaitseamet on aga teisel seisukohal. Mikk Mutso toonitas, et planeeringu ala ulatub kaitsevööndisse ning sellest tulenevalt tekib vajadus planeeritavat muinsuskaitseametiga kooskõlastada.
Erinevad arvamused on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et planeeringuala on omavalitsuse poolt sedasi seatud, et see ulatub tiigipoolset serva pidi kaitsevööndisse. Konkreetselt poe alla jääv ala jääks küll kaitsevööndist välja, kuid just see osaline kaitsevööndisse ulatumine muudab Mutso sõnul muinsuskaitseameti seisukohad arendajale kohustuslikuks.
Eelmisel nädalal toimunud vallavalitsuse istungil otsustati, et protsess kulgeb edasi majanduskomisjoni juhtnööridest lähtudes. Parima lahenduse leidmiseks tuleb seega esitada vähemalt kolm eskiislahendust, mille vaatab üle vallavalitsuse moodustatud komisjon. Kui tegemist oleks arhitektuurivõistlusega, peaks selle komisjoni liikmetest enamuse moodustama kutselised arhitektid. Lisaks kuuluksid komisjoni ka arendaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Järvela sõnul pole täna selge, kes komisjoni kuuluma hakkavad. Ta lisas, et linnaehituslikult oluliste otsuste langetamisele tuleks kaasata kohalikud arvamusliidrid ja puudutatud kogukond.
„Tean, et Stipend Investments on plaaninud kaasata nii võimeka arhitekti kui ka maastikuarhitekti, kes kindlasti oskavad selle koha keskkonda sobival viisil lahendada. Iseküsimus on, kas neile selleks võimalusi jäetakse. Samuti pole avaldatud, millise lähteülesande OG Elektra eskiisi jaoks annab. Arhitektuurivõistluse puhul koostatakse esmalt võistlusülesanne ja lepitakse kokku mängureeglid. Ühtlasi lepitakse kokku ka selles, mis saab, kui võistlustingimustele vastavaid töid ei laeku. Antud juhul valitseb selles osas määramatus,” ütles Järvela.
Mutso kommenteeris, et juhul kui Eesti Arhitektide Liidu koostatud juhendile vastavat võistlust ei suudeta või soovita korraldada, tuleb koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused ja need kooskõlastada muinsuskaitseametiga.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised