Kuidas hoiduda uimastisõltuvusest

Kadri Paju

Raplamaa uimastiennetusnõukogu korraldas 25.-29. novembrini maakonnas uimastiennetusnädala, mille sihtrühmaks olid põhikooli III kooliaste ja gümnaasiumiõpilased.

Uimastinädal algas 25. novembril Rapla kinos lastevanemate foorumiga. Lapsed esitasid foorumteatri etenduse “Minuga juhtus”. Esitatud lugu on juhtunud ühe Raplamaa noorega. Selles loos otsustasid kolm sõpra minna ööklubisse peole ja seal uimasteid tarvitada. Ühel sõpradest hakkas sellest väga halb ning ta läks oma vanaema juurde. Vanaema kutsus noorele kiirabi. Kui näidend oli ette kantud, jagati etendus episoodideks ning iga episoodi lõpus said lapsevanemad võimaluse muuta noorte käitumist, et lõpptulemus oleks uimastivaba.
Pärast foorumteatri etendust rääkis oma loo endine sõltlane, praegune sõltuvushaigete rehabilitatsioonikeskuse juht Raplamaal Villy Võrk. Narkootikumide tarvitamise tagajärgedest rääkis Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juhataja Rita Kerdmann.
Foorum tekitas lastevanemates väga palju erinevaid mõtteid. Neist peamine oli see, mida mina lapsevanemana saaksin teha, et minu lapsest ei saaks sõltlast. Uimastite proovimise eest pole keegi kaitstud, kuid mida noorem on inimene, seda rohkem kahjustab narkootikum tema organismi ning suureneb oht jääda sõltuvusse, rääkis Rita Kerdmann. Lapsega tuleks hoida usalduslikku sidet, sest noortel, kellel on kodus suhted korras, on väiksem oht tarvitajaks saada.
Ühtlasi peaksid lastevanemad olema teadlikud sellest, missuguseid uimasteid meil liigub ja missugune on nende mõju, et ära tunda, kui lapsega on midagi kahtlast lahti. Foorumil jäi kõlama seegi, et lastevanemad sageli eitavad uimastiprobleemi, peavad seda kaugeks ja kellegi teise probleemiks või siis üritatakse probleemi kinni mätsida. Sageli väidetakse: “Meil on normaalne kool ja meil on nii tore perekond – midagi sellist ei saa juhtuda.” Kuid narkomaanide hulgas on inimesi ka väga headest ja mõistvatest peredest. Tähtis on varajane ennetustöö.
Uimastite tarvitamist aitavad ennetada avatud arutelud uimastite teemal, selgelt taunitavad hoiakud ja väärtushinnangud uimastite tarvitamise suhtes. Lapsega tuleks rahulikult rääkida narkootikumide teemal, olla lapse suhtes tähelepanelik ja aktiivselt osa võtta tema elust: kuulamine, märkamine, tegevustega kursis olemine, sõprade tundmine, murede ja probleemide jagamine.
Pean tunnistama, et enne foorumil osalemist polnud ma isegi mõelnud uimastitega seotud teemadest ja olen arvanud, et see ei puuduta mind ja mu last – meil on ju nii normaalne perekond. Ei tea ma ka peale kanepi eriti muid narkootikume ja kogu teema on tundunud kuidagi kauge ja ebaolulisena. Pärast foorumil osalemist olen teisel arvamusel. Uimastite probleem on meie ühiskonnas terav ja lapsevanemana saan teha nii mõndagi, et hoida oma last halva eest.

Seminar lastega töötajatele

27. novembril toimus Rapla riigimajas seminar koolijuhtidele, noorsootöötajatele ja tugispetsialistidele. Seminari juhatas sisse Raplamaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise ja turvalisuse spetsialist Ülle Laasner. Seejärel tutvustas Kadri Pahla MTÜ-st Peaasi lühisekkumise nõustamisprogrammi VALIK kanepitarvitajatele. Programm annab ülevaate kannabioidide (kanepi) tarvitamisega seotud riskidest ja vajadusel teavet abi saamise võimaluste kohta.
Marilyn Koor Tervise Arengu Instituudist tutvustas vanemlusprogrammi „Imelised aastad“, mis on mõeldud 2-8-aastaste laste vanematele, kes vajavad tuge ja soovivad õppida, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla.
Kärt Kase rääkis rahvusvaheliselt tunnustatud ennetusprogrammist VEPA, mis vähendab noorte riskikäitumist ja mõjutab positiivselt laste elukäiku.

*

Enimlevinud narkootikumid

Kesknärvisüsteemi pärssivad ained
Alkohol, bensodiasepiinid, barbituraadid, GHB ehk gammahüdrosübutüraat. Kasutamise tunnused: joobnu käitumine, ebaselge kõne, väsinud olek, artikulatsiooni-, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired.
Opioidid
Heroiin, fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon. Kasutamise tunnused: rasked silmalaud, unisus, vaikne veniv kõne, aeglased liigutused.
Kanep
Marihuaana, hašiš, hašišiõli. Kasutamise tunnused: punetavad silmavalged, kanepilõhn hingeõhus ja riietel, nõrgenenud refleksid, koordinatsiooniraskused, mäluhäired, põhjuseta heatujulisus, itsitamine.
Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained
Kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA/Ecstasy. Kasutamise tunnused: rahutu käitumine, kõrgenenud meeleolu, mõttekäik kiirenenud ja hüplev, koordinatsioonihäired, paranoia, nina limaskest punetav ja vesine („nina tilgub“).
Hallutsinogeenid
LSD, meskaliin, psilotsübiin. Kasutamise tunnused: hallutsinatsioonid, häiritud tegelikkusetaju, psühhootiline seisund.
Sissehingatavad ained
Lahustid, bensiin, liimi ja teiste olmekemikaalide aurud, poppers, gaasid, aerosoolid jne. Kasutamise tunnused: joobnu käitumine, kahvatu, kurnatud välimus, orientatsioonihäired, näol, kätel ja riietel sissehingatavate ainete lõhn.
Allikas: www.narko.ee

*

Miks ja kuidas tekib sõltuvus ning miks on raske sellest vabaneda?

Sõltuvus narkootikumidest on krooniline ajuhaigus, mis sunnib inimest tarvitama narkootikume, hoolimata kahjulikest tagajärgedest. Kui narkootikumidest loobutakse, tekivad võõrutusnähud, millega käib kaasas väga halb enesetunne ning inimene ei suuda enam kontrollida tungi narkootikumi järele. Kuna narkootikumid on muutnud juba aju toimimist, ei ole loobumine enamasti ilma professionaalse abita võimalik.
Sõltuvus on nagu teisedki haigused. Sõltuvuse puhul on narkootikumid kahjustanud aju toimimist. Muutused ajus võivad olla püsivad. See on ka põhjus, miks ei ole sõltuvusest võimalik alati lõplikult vabaneda ja öeldakse, et sõltlane jääb sõltlaseks elu lõpuni. Sarnaselt teiste krooniliste haigustega peab inimene õppima sellega elama ja toime tulema. Kui sõltlane läheb ravile ja suudab narkootikumidest vabaneda, peab arvestama, et tagasilanguse risk on alati olemas. Tagasilangus võib tekkida aastaid pärast tarvitamise lõpetamist. See ei tähenda, et ravi ei oleks tulemuslik, vaid et tervenemine võtab aega ning inimene võib vajada pikaajalist spetsialistide ja lähedaste toetust.
Põhjuseid, miks mõned inimesed hakkavad kergemini narkootikume tarvitama ja satuvad sõltuvusse, on palju uuritud. Nagu ka teiste haiguste puhul, on olemas haigestumist soodustavad riskifaktorid. Teiselt poolt on olemas kaitsefaktorid, mis vähendavad uimastite tarvitamise riski.