ArtikkelMinister Solman: Minu tegevus on suunatud eesti rahva kestlikkusele

Minister Solman: Minu tegevus on suunatud eesti rahva kestlikkusele

Inge Pรตlma, Tรตnis Tรตnisson

Mรถรถdunud kolmapรคeval kรคis Raplas rahvastikuminister Riina Solman. Ta osales โ€œRaplamaa aasta tegu 2019โ€ nominentide pidulikul vastuvรตtul. Enne seda kohtus ta Raplamaa Omavalitsuste Liidu esindusega ning leidis aega anda intervjuu Raplamaa Sรตnumitele.

Millest te rรครคgite omavalitsuste liidus?

Ma arvan, et annan รผlevaate oma tegemistest, et inimesed teaksid, mis on rahvastikuministri pรคdevus, vastutusvaldkonnad. Kuna 10 aastat ei ole seda ametit riigis olnud ja see funktsioon on taasloomisel, on inimesed pigem positiivsed ja otsivad rahvastikuministriga koostรถรถkohti. Koostรถรถ teiste ministeeriumidega toimib kindlates vagudes, aga vรคga palju teemasid, mis varem vรตivad olla kuulunud rahvastikuministri portfelli, on jรครคnud tรคhelepanuta, รครคrealale ja saavad nรผรผd jรคlle รผles รคrgitatud. Need inimesed ja teemad ise otsivad mind รผles.
Nรคiteks รครคrmiselt vajalikku Kรผlaliikumist Kodukant on aastate jooksul toetanud kรผll maaeluministeerium, kรผll regionaalminister. Nรผรผd on meil hoopis riigihaldusminister ja rahvastikuminister. Kes siis on tรคna Kodukandi sotsiaalne partner asjaajamisel? Mina rahvastikuministrina nรคen vรคga tugevat seost ja olen haakunud nendega โ€œMaale elamaโ€ programmi jรคtkamisel.

Mis on need teemad, millega te praegu kindlalt tegelete?

Eks peamine ongi rahvastikupoliitika ja perepoliitika kujundamine. Rahvastikupoliitika siis tegelikult meie demograafilise olukorra vรตtmes. Rein Taagepera on mitu aastat tagasi sรตnastanud, et Eesti on tegelikult demograafilise vetsupoti รครคrel. Me teame, et meie rahvaarvu kahanemine on tรคnu uussisserรคndajatele stabiliseerunud, aga eestlaste osakaal on endiselt kahanev. Me kindlasti ei ole uussisserรคndajate vaenulikud, aga selles oleme valitsuses รผksmeelel, et eestlaste sรผndimusele ja meie perede jรคtkusuutlikkusele on vรคga vaja รตlg alla panna ja juba teises riigikogu koosseisus teeb ka rahvastikukriisi probleemkomisjon selle nimel tรถรถd.
Paljud inimesed ei usu, et see on probleem. Kogesin seda Saare maakonna arengukonverentsil, kus nรคitasin Statistikaameti slaide rahvastikuprognoosi kohta. Inimesed kรผsisid pรคrast, miks peab nii pessimistlik olema. รœtlesin, et olen pigem optimistlik, sest ka kahaneva rahvaarvuga saab oma riiki รผleval pidada, kuigi see on kallim. Lihtsalt me peame oma poliitikaid nii kujundama.
Inimesed ei teadvusta seda, et sรผnnitusikka on jรตudnud vรคiksemad pรตlvkonnad, kellel sellevรตrra sรผnnib omakorda vรคhem lapsi. Eestlaste arvu kahanemine on ikkagi fakt. See ei lahenda olukorda, kui teavitame, et kรตik pered peaksid saama nii- ja niimitu last. Uuringud nรคitavad, et pooled eesti pered soovivadki kolme last, aga nad ei jรตua selleni, sest selleks on objektiivsed takistused. Ja kui inimesed soovivad oma ideaale tรคita, siis riigil, seistes rahvastikuprobleemide ees, on tark sellele kaasa aidata.

Kรตik need programmid peavad ju laienema ka uussisserรคndajatele, mitte ainult etnilistele eestlastele. Vรตi hakkate n-รถ positiivselt diskrimineerima?

Otse loomulikult ei saa vahet teha uussisserรคndajate ja eestlaste perede vahel, selles sallivus seisnebki. Kindlasti me ei taha kedagi diskrimineerida, aga uussisserรคndajate puhul me loomulikult soovime ise valida, kes meie riiki on rohkem oodatud ja keda peame piiritlema sisserรคnde piirarvuga. Need on ikkagi spetsialistide, mitte poliitikute poolt vรคlja arvestatud numbrid. Rahvastikuministri portfellis on ka uussisserรคndajate kohanemisprogramm, nende lรตimumisega tegelemine โ€“ Eesti riik panustab sinna pรคris palju. Me pakume neile esmatasandi keeleรตpet, meie kommete ja kultuuri tutvustamist. On vรตimalused suhtluseks, on klubid-kohvikud.

Praegu siin elavad eestlased ei ole enam ammu geneetiliselt sugulased nendega, kes elasid siin 13. sajandil, aga mis meid teeb eestlaseks, on meie keel, mida me rรครคgime siiamaani. Pรตhiline probleem, miks ei ole suudetud sisserรคndajaid integreerida, on see, et eestlased ei kipu teistele oma keelt รตpetama. Mis selles osas muutub?

Haridusminister Mailis Reps rรครคgiks kohe, mis tegevuskavad valitsusel eestikeelsele รตppele รผleminekuks plaanitud on. Aga ma toon enda nรคite. Mina olen pรตliselanik isa poolt, minu ema on puhas ingerisoomlane, ta on sรผndinud Soomes. Kui Ingerimaa okupeeriti, siis pรตgenikud viidi lรคbi Eesti Soome, hiljem anti nad kokkulepete korras Venemaale vรคlja ja lรคbi Siberi vรตi Venemaa tulid nad Eestisse. Ema on rรครคkinud, et ingerlased pandi kรตik vene kooli, vanaisa eesnimi muudeti. Vanaisa Antti oli passi jรคrgi elu lรตpuni Andrei. Kuna nad elasid Viljandis, kus eesti kogukond oli tugev, siis Kesk-Eesti ingerlased enamasti eestistusid. Kui mina sain 16 ja lรคksin passi taotlema, kรผsiti minu kรคest, kumma rahvuse ma valin, eestlane vรตi soomlane. Mul ei olnud kรผsimustki, et valin eesti rahvuse.
Kasvades sain teadlikumaks oma ema juurtest. Vanaema-vanaisa surid, kui ma olin vรคike, mรคletan, et nad rรครคkisid vรตรตras keeles. Mida ma sellest รตppisin? ร•ppetund on see, et vรคike keel ja rahvus, kui ei ole oma maad, vรตivad hรครคbuda. Mina kรคisin samuti ingerisoome seltsis, laulsin-tantsisin, aga valisin ikkagi eesti kultuuri edendamise. See oli minus rohkem juurdunud. Saan vรคga hรคsti aru, mida keele ja kultuuri sรคilitamine tegelikult tรคhendab.
Rรครคkides haridussรผsteemist, siis tรตesti, eestikeelsele รตppele รผleminek on prioriteet ja selge eesmรคrk ka sellel koalitsioonil. Me oleme soovinud seda teha mรตistlike sammudega.

Mujal Euroopas on elementaarne, et kui tuleb vรตรตralt maalt inimene, siis selleks, et ta รผldse tรถรถd saaks, peab ta esimese asjana รคra รตppima kohaliku keele. Eestis on see jรคetud inimeste endi initsiatiiviks.

Seda olen nรผรผd siseministeeriumis tรถรถtades uurinud ja ka minul oli esimene mรตte, et peaksime tegema keeleรตppe kohe kohustuslikuks. Inimestel ei olegi midagi selle vastu, kui riik neile tasuta, kohanemisprogrammi kaudu keele- ja kombeรตpet pakub, igati toetab integreerumisel. See ju soodustab nende endi sotsiaalprobleemide vรคhendamist. Probleem on selles, et see tรคhendaks hoobilt suuremat rahalist ressurssi kui tรคna. Ja loomulikult ka meie รตigusruumi kohandamist, sest sundida keelt รตppima seaduste jรคrgi justkui ei tohigi. Me saame neile seda soovitada.
Kui vaatame muude riikide nรคiteid, siis tรตepoolest, ei Rootsis, kus vรคga kรตrgelt on esiplaanil kรตik รตigused, ei Saksamaal, ei kusagil mujal ole sellist vabatahtlikku korda, nagu on Eestis. Mida me saame kindlasti teha, enne kui ressursse juurde lisame โ€“ neid on ju riigieelarves piiratult – vรตib olla kohustuslikuks tegemine n-รถ motivatsiooni korras. Nรคiteks siduda toetused teatava taseme keeleรตppega. Praegu PPA jagab soovitusi, aga ilmselgelt on inimesel, kes tuleb uude riiki elama, vรคga palju teisi kohustusi, ta on รคrevil ja mitte paha pรคrast ei unusta kohanemisprogrammis osalemist. Siis ongi meie riigi kohus erinevaid kanaleid pidi seda meelde tuletada ja pakkuda.
Leian samuti, et tulijad peaksid รคra รตppima keele ja austama meie kultuuri, kombeid ja tavasid. Sellised inimesed on oodatud.

Rรครคgime sellest ka, mis valitsuses toimub. Mis รตhkkond ikkagi valitsuse istungitel on, kui palju on รผhe erakonna diktaati?

Ma olen hรคmmingus, kuidas ikkagi saab ajakirjanduses valitsuse tegevust ainult halvas valguses nรคidata, kui tegelikult on รตhkkond konstruktiivne, lรคbisaamine hea. Keegi ei domineeri, ma vรตibolla isegi รผtleksin, et peaminister domineerib, tema on juht meie koalitsioonis. Kuidas saab vรคlja paista lasta hoopis teistel pealkirjadel ja kรตlada jรตulistel avaldustel ennekรตike? Meediaesindajad on mulle รถelnud, et nemad ainult peegeldavad. รœtleksin, et selline peegeldus on pinnapealne.

Aga kui ei saagi muud infot kui neid jรตulisi vรคljaรผtlemisi?

Pakun pigem, et nรคdalalehes inimesed uurivad, lรคhevad sรผvitsi ja tahavad teada saada, mis tegelikult toimub. Nagu teie praegu minu kรคest kรผsite. Aga online meedia ei kรผsigi, kรตik peegeldavad vastavalt oma silmaringile ja arusaamadele ja minu arust ei ole see รตiglane. Valitsuses on koostรถรถsuhted head, on kogu aeg olnud head. Kui on olnud probleemkohad, siis need lahendatakse รผsna konstruktiivselt, kiiresti.

Olgu see siis peegeldus, aga kui ikkagi on nii, et peaprokurรถri kandidaat oli Isamaa ministril Raivo Aegil kindel, kuid siis pidi lahkuma minister Kingo ja loobuti ka Perlingust. Nรผรผd on sama lugu โ€“ pidi lahkuma minister Jรคrvik ja loobuti Lemettist. Kuidas ikkagi saab olla niisugune vorst vorsti vastu vahetus?

Neid asju on sellisel kombel lihtne seostada, aga nad ei ole omavahel sageli seotud. Valitsuse poolt vaadatuna… Eks meie nรคgime oma kolleegi minister Jรคrvikut tasase ja sรตbraliku mehena, me ei kujutanud ju ette, et ministeeriumis vรตivad sellised asjad รผldse esineda. Me ei teadnud sellest ja siis nรคeme, et kantsler Lemetti on ajakirjandusse viinud materjale, kirjavahetust ministri nรตunike vahel. Tekib kรผsimus, miks, kes siin keda tahab maha vรตtta. Sealt algab vรตibolla see konkreetne valitsuse otsus, et kui on juhtimiskriis, kaks osapoolt on lootusetult tรผlis, siis peavad รคra minema mรตlemad.

Tegelikult pidi ministri tegevus ju varem teada olema, ajakirjandus peegeldas seda. Vรตi te ei usu seda, mis ajakirjanduses ilmub?

See on vรคga hea kรผsimus. Mina tรตesti vรตtan reservatsiooniga, mis ajakirjanduses ilmub ja kus ilmub. Tรตesti, mina enam online-ajakirjanduse pealkirju ei usu, need on vรตimendused. Aga mis puudutab Jรคrvikut, siis tรตepoolest, seda probleemistikku sellises ulatusesโ€ฆ Meie kรตik lรคksime oma tรถรถd tegema, ei hakanud sรผvenema teise ministri minevikku vรตi tegevustesse. Algusest peale on seda valitsust eri kombel vรคga halvas valguses, probleemsena nรคidata tahetud ja seetรตttu tekib teatud immuunsus. Tekib arusaam, et millegipรคrast on ajakirjanikud justkui kokkuleppel, et see valitsus tuleb maha vรตtta.

Sellega ei saa nรตustuda. Selles valitsuses oli kolm rohkem vรตi vรคhem Raplamaaga seotud inimest. Lisaks Jรคrvikule on veel keskkonnaminister Rene Kokk ja justiitsminister Raivo Aeg.

Ja mรตlema kohta on vรคga positiivne tagasiside.

Nii et ei saa รถelda, et kogu valitsusse on suhtutud negatiivselt. Kรผll aga pรผรผtakse vรตimendada, justkui suhtuks ajakirjandus kรตigisse halvasti.

Selline mulje jรครคb, kui seal sees oled. Ei tee enam vahet, sest positiivset uudist meie tegevusest ei olegi, iga nรคdal vรตimendub uus skandaal. Mind tรตmmati ka รผhte skandaali ja ma olin nรคdal aega n-รถ rehepeksumasinas. See on hรคsti paha tunne, sest jรครคb mulje, et iga hinna eest pรผรผtakse sul jalgu alt รคra lรผรผa.

Siiski, kui te saite selle raporti Jรคrviku kohta kรคtte ja sealt oli nรคha, et eksinud on minister, miks siis ikkagi jรครคdi selle juurde, et kantsler peab ka รคra minema?

(Vaikus). Kantsleri probleem oli tegelikult enne ministrit laual. Me teadsime, et nende koostรถรถ ei suju. Kui minister tuli suvel mรผrgiste maasikate jutuga, juba siis liikusid majas jutud, et nende koostรถรถsuhted ei ole head.

Teie erakonna juht on tรถรถtanud koos sama kantsleriga ja probleeme polnud.

Jah, Helir-Valdor Seeder on tรถรถtanud ja me ei heidagi Illar Lemettile midagi muud ette

Kui seda, et ta ei saanud lรคbi konkreetse inimesega, kes lasti lahti.

No vaatame seda, mis juhtus minister Kingoga. Vรตib รถelda kรผll, et ta ei olnud valdkonna spetsialist ja tema esimesed sรตnavรตtud ei olnud eriti รตnnestunud. Ta andis valesid signaale. Minul oli tema pรคrast ebaturvaline tunne – kas tema รผmber on ikka inimesed, kes peegeldavad nii, nagu Kert Kingo on mรตelnud, vรตi peegeldavad midagi muud.
Mart Jรคrviku puhul vรตis ainult oletada, et kui ta ise vรคljendab, et tal ei ole turvaline, siis midagi peab ju olema. See on ikkagi alati kahesuunaline tรคnav. Kui ministeeriumisse lรคheb uus minister ja ta teab, et tema kantsler on lahkelt andnud meediasse tema eelkรคija nรตunike kirjavahetuse, ei ole see sellele ministrile eriti turvaline. Te peate silmas pidama, et minister lรคheb sinna vรคga vรคikese kaaskonnaga.
Mina usaldan Eesti riigiametnikke. Olen ise tรถรถtanud neljas ministeeriumis โ€“ rahandus-, kaitse-, justiits- ja nรผรผd siseministeeriumis ja minu riigiametnikud on kรผll igati nรคidanud koostรถรถtahet vรคlja. Vรตib-olla on tรตesti asi persoonis. Olen ise positiivne inimene ja tean, et tulemuse saamiseks tulebki koostรถรถd teha. Ei oska ma sisse vaadata, mis seal ministeeriumis tรคpselt oli, aga oma elukogemuse pรตhjal, ja ma ei ole enam noor inimene, olen nรคinud neid situatsioone ka varem, kui kaks juhti satuvad konflikti. Siis on kรตige targem otsus, et mรตlemad peavad lahkuma.

Siin teeb vรคga ettevaatlikuks see, et uue kantsleri toob minister kaasa. Uus kantsler vรตib olla poliitiline. Need tendentsid, mis on tulnud uue valitsusega, teevad vรคga murelikuks.

Saan aru ja tahaksin neid muresid hajutada. Mulle alles hiljuti valiti asekantslerit. See protsess oli selles mรตttes aus, et inimesed kandideerisid ja tegeliku valiku ministrile kinnitamiseks teeb komisjon. Ma isegi tรคpselt ei tea, palju kandidaate oli, aga neid oli ikka mitmeid, sest kolm vooru oli. Lรตppvooru jรตudis รผks nimi ja ma kinnitasin asekantsleriks inimese, kellega olin pool aastat saanud koos tรถรถtada. Minu jaoks oli see protsess usaldusvรครคrne.

Peegeldamisest veel niipalju, et proua Kingo asemel tuli uus minister ja ma ei ole kusagil mรคrganud, et keegi pรผรผaks otsida midagi tema vastu.

Aga รคkki on asi selles, et ka meedia tunneb vahel, et ta lรคheb liiale, ja nรผรผd antakse inimesele vรตimalus.

Peab ikka olema pรตhjust.

Pรตhjus peab ka kindlasti olema. Rรครคgin ausalt รคra selle, mis mul on hinge peal valitsuse ametisse nimetamisest saadik. Me lรคksime 29. aprillil, valitsuse ametisse nimetamise pรคeval, kui meil oli pidupรคev, Riigikogusse. Nรคgime, et telefonid hakkasid EKRE liikmetel vilkuma. Ahah, Marti Kuusiku vastu on sellised sรผรผdistused, kuid rohkem informatsiooni ei olnud. Lรคhme saali, hakkame kรตik ametivandele pidulikult alla kirjutama, ja siis tuleb president pusaga. Ma ei osanud mitte midagi arvata. Sellel hetkel tundus see mรตnitamisena. Hiljem sain teada, miks see kรตik oli, aga milles teised valitsuse liikmed sรผรผdi olid ja miks meil ei olnud sarnast informatsiooni? See oli natuke solvav.
Ja kui jรตuame Kert Kingo juurde, siis tema tuli kaks nรคdalat teistest hiljem, just Kuusiku juhtumi tรตttu. Vรตttis need รผlesanded รผle ja tal ei olnud sedagi sisseelamisaega, mis teistel oli. Selles mรตttes ma arvan, et kui 100 pรคeva ei taheta anda, siis mingisugune aeg peab inimesel olema oma valdkonnaga tutvumiseks ja sisseelamiseks, enne kui teda niimoodi rรผnnata.

Julgen vรคita, et enamik ajakirjanikke ei ole hรครคlestatud kellegi vastu kohe algusest peale. See hรครคlestus vรตib tekkida teise poole poolt. Kui Kingo tuli, tegi ta mitu vรคga ettevaatlikuks tegevat avaldust.

Ma olen nรตus sellega. Nii oli. See ei olnud tema valdkond, aga ta oli tubli.

Informatsioon Kuusiku kohta oli mitmel valitsuse liikmel olemas, peaminister oli ka sellega kursis.

See oli pรคev enne ametisse nimetamist, vรตis olla pรผhapรคev. Nii et aega oli vรคga vรคhe.

See, mis jรคrgnes Postimehe kommentaariumis pรคrast seda, kui president vabandas Lemetti ees selle kahtlase vallandamise pรคrast, oli รครคrmiselt tรผlgastav. Pรตhiliselt mรตnitati presidenti sellepรคrast, et ta on naine. Teie kui rahvastikuministri valdkond on ka naistevastane vรคgivald. Kuidas teie sellele vaatate, et n-รถ konservatiivsed kodanikud โ€“ nemad seal enamasti kommenteerivad – niimoodi ennast vรคljendavad ja sedasi suhtuvad?

Kuna ma ise olen konservatiivse ilmavaatega, siis peaksin vabandama, kui need inimesed on konservatiivid. Konservatiivne inimene on hooliv, alalhoidlik. Ma ei taha neid inimesi kuidagi konservatiivideks pidada. Aga nii, et kedagi soo pรคrast alandatakse, sรตimatakse, seda juhtub alatasa minu endaga ka.
Presidendil oli tรคielik รตigus seda avaldust teha ja see kindlasti kantsler Lemettit vรคga toetas, tal oli samamoodi vรคga raske hetk elus, aga ma juhin tรคhelepanu, et seal oli ikkagi informatiivne viga. Juhiti tรคhelepanu, et kantsler Lemetti vabastati korruptsioonist teatamise tรตttu. See on vale. Kuidas saab รถelda, et ta vabastati selle eest? Ta tegi รตigesti ja selle eest teda ei vabastatud. Kรผsimus oli kommunikatsioonis, mis vรคljus mitte peaministri ega tema รผlemuse, riigisekretรคri suunal, vaid otse Delfisse. See oli kรผsimus, kas Jรคrviku jรคrglastel ministritel on turvaline temaga koos tรถรถtada. See on juhtimiskรผsimus.
Tahaksin korraks tagasi tulla selle juurde, kas valitsusele รผldse anti armuaega vรตi suhtuti kohe halvasti. Juhtumisi olin lรคbirรครคkimiste juures, juhtumisi olin ka Isamaa volikogu otsuse juures, kas minna koalitsiooni รผhtede partneritega vรตi teistega. Meie otsusele jรคrgnes kohe draama. AK otsestuudios oli peaminister, keda ankrumees Priit Kuuskโ€ฆ Minu arust ta tahtis laua tagant pรผsti tรตusta ja kallale minna. Ja pรคrast loen suurtest pรคevalehtedest, et see oli tรคiesti tavapรคrane saade, midagi erakorralist ei olnud. Kohe jรคrgmisel pรคeval hakati otsima vigu!

Kuuse esinemise tingisid ilmselt EKRE poliitikute varasemad vรคljaastumised, valimiste eel ja jรคrel.

Kรตik on arusaadav, aga รผkski valitsus, kes on alustanud, pole sellise reaktsiooni osaliseks saanud.

Kuid pole ka olnud valitsust, mis oleks alustanud nii rรคigelt kogu รผhiskonda solvavate avaldustega. Mitte valitsus tervikuna, vaid รผks osapool, ja vabandada sellega, et neil puudub koalitsioonikogemus, on kuidagi kohatu. Kui lรคhed poliitikasse, siis pead arvestama sellega, et vรตtad endale ka vastutuse, aga EKRE poliitikud pole kunagi teinud saladust, et kavatsevad selle riigi รผmber kujundada. Ja see ongi tekitanud kรผsimuse, miks just nendega koalitsiooni tehakse.

Mul on selle tagasiside รผle hea meel, sest pilt, mis mulle pealkirjadest avaneb, on valdavalt teistsugune. Me jรตudsime kommentaariumini. Allan Martinson รผtles vรคga รตigesti, et tema arvates on kommentaariumi avamine viga. Peatoimetaja on vรคga rahul, see on sรตnavabadus. Mina arvan ka, et Martinson mรตtleb รตigesti. Kommentaarium on madalate instinktide vรคljaelamiseks, mida ei ole vaja kuidagi forsseerida.

Rahvastikuminister tegutseb siseministeeriumis. Mart Helme avalikud vรคljaรผtlemised mรตjuvad vahel, nagu esitaks ta mingit rolli. Milline on teie isiklik kogemus temaga koos tรถรถtamisest?

Kolleegina on ta sรตbralik, arvestav. Ma ei nรคe tema puhul, et ta kรคituks kuidagi tagamรตttega, riukalikult. Ta on vรคga otsekohene, รผtleb vรคlja, tuleb ja arutab. Kolleegina mul igasugused etteheited puuduvad. Kogemus on positiivne.
Olen meedias nii pikalt tรถรถtanud ja tean, et enamik ajakirjanikke teeb oma tรถรถd sรผdamega ja selleks, et maailma parandada. Iga poliitiku kutsumus on samuti asju paremaks teha. Mart Helme puhul tean, et ka tema hindab ajakirjandust, sest ta kasutab seda enda huvides รคra, kuna kรตik, mis ta รผtleb, leiab kohe vรตimendamist. Ta teeb seda vรคga lรคbimรตeldult. Nii kui ta ajakirjanikke nรคeb, paneb ta heas mรตttes teise kรคigu sisse ja saab selle tรคhelepanu.

Kuidas EKRE on mรตjutanud Isamaa poliitikat? Minule tundub, et Isamaa on muutunud, ma ei tahaks รถelda, et lausa reaktsiooniliseks, aga veel konservatiivsemaks, kui ta on olnud.

Isamaa puhul oli vahepeal vรตib-olla probleem selles, et oma nรคgu kaotati justkui รคra. Kui olid nooremad esimehed, pean silmas just Margus Tsahknat, siis me muutusime kohati sotsiaaldemokraatideks. See tendents oli tuntav. Saime aru, et igaรผhele meeldida ei ole vรตimalik, sest sa ei meeldi siis kellelegi. Helir-Valdor Seedri mรตttekรคik, mille ka mina heaks kiitsin, oli see, et me lรคhme juurte juurde tagasi ja joonistame isamaalise nรคo, meie seisame keelepoliitika, kaitsepoliitika taga. Need ja rahvuspoliitika olid kogu aeg meie tugevused olnud. Rahvuslikkus kui selline. Mitte moodsa maailmaga kaasa jooksmine.
Olid asjad, millega me ei olnud sugugi nรตus ja meie parteis oli vรคga palju rahulolematust. Seedri poliitika on kaasa toonud siiski teatava รผhtsuse. Enamik inimesi jagab sellist alalhoidlikku ja samas edasipรผรผdlikku maailmakรคsitlust.

Milles seisneb see edasipรผรผdlikkus, kui te รผtlete, et moodsa maailmaga kaasa ei jookse?

Ma mรตtlesin moodsa maailma all kรตiksugu moodsaid tuuli, no nรคiteks seda, et inimene vรตib kaks korda aastas sugu muuta. Ka sellised arutelud on olnud sotsiaalministeeriumis laual. Meil ei olnud vรคga paljud sellise asjaajamisega rahul. Tรคna oleme pigem รผks meeskond ja nรคeme paljusid asju sarnaselt. Loomulikult, meil on liberaalsema vaatega poliitikuid, on rohkem konservatiivseid, on ka kristlik tiib esindatud. Ma ise esindan kristlikku konservatismi. Sellises vaadete paljususes on olnud hea koos tรถรถtada, aga varem tajusin, et kristlus ja kristlased, kes on Eesti suurim vรคhemus โ€“ 300ย 000 inimest peab end kristlaseks โ€“, oli ikkagi kuidagi pรตlu all.

Valitsuses te olete kuidagi varju jรครคnud, kuigi olete vist saavutanud rohkem kui Keskerakond.

Ma arvan, et nii ongi. Isamaa poliitika on natuke selline allveelaeva poliitika. Allveelaev sรตidab sadamasse sisse nii, et teda ei osata kohe mรคrgatagi. Vรตib-olla avalikkus ei mรคrka, aga me oleme, jah, tasakaalukeeleks ja tegelikult oleme saanud kรตiki oma poliitikaid ellu viia.

Pildil on Raivo Aeg, keda sรผรผdistatakse, ja Urmas Reinsalu, kes kรคitub kohati nagu Mart Helme vรตi veel hullemini.

(Naerab). Noojah, eks ta ole. Nad on mรตlemad tublid konservatiivid.

Rรครคgime veel teie haldusalast. Praegu kรคib riigieelarve seaduse menetlemine, รตige pea tuleb kolmas, otsustav lugemine. Mis on rahvastikuministri haldusala eelarve?

Kuna ma alles taaskรคivitan vana funktsiooni, mis on eelkรตige suunatud rahvastiku- ja perepoliitikale, sรผndimust soodustavate meetmete vรคljatรถรถtamisele, siis minu selle aasta eelarve oli 300ย 000, pluss minu all tegutsevad Kodanikuรผhiskonna sihtkapital ja Eesti Pere sihtkapital, mis on mรตlemad miljonilise eelarvega. Jรคrgmiseks aastaks on tegevuseks ette nรคhtud 600ย 000 eurot. Eelarve vรตimalused on muidugi suuremad. Me toetame riigieelarvest lasterikaste perede poliitikaid 100ย 000 euroga ja globaalset eestlust arendame 100ย 000 euroga.
Minu tegevus on suunatud eesti rahva kestlikkusele. See tรคhendab ennekรตike perepoliitikat, ehk peredele turvalise ja peresรตbraliku elukeskkonna ehitamist. Et need inimesed, kes soovivad lapsi saada, ja vรคhemalt pooltel on soov saada kolm last, saaksid ennast teostada. Et neil inimestel, kes ei soovi looduskaunist maapiirkonnast lahkuda, tekiks vรตimalus seal elada, lapsi kasvatada. Et haridusasutused, lasteasutused ja meditsiiniteenused jรครคksid alles ja inimestel oleks inimvรครคrne elukeskkond. Seda ei saa teha rahvastikuminister รผksinda, vaja on vรคga palju poliitikaรผlest koostรถรถd. Nรคiteks koos majandusminister Taavi Aasaga on meil eluasemepoliitika kujundamine, maapiirkondadesse toetuse tekitamine. Lahendus on tegelikult juba valmimas, kuidas riik saab appi tulla ja noori peresid toetada.

Miks ainult noori?

Ja ka vanemaid. Statistikaamet nรคitab, et 40+ perekond on maale elama siirduja, sest tal on juba kogunenud jรตukust.

Aga pangalaenu enam ei saa.

Jaa. No siin saab riik appi tulla erinevate meetmetega. โ€œMaale elamaโ€ laatadel kรคivad ka 25+ pered, kes รผtlevadki, et nad sooviksid minna maale, aga hammas ei hakka kuidagi peale. Aga ka 60+ ja 65+ inimesed eelistaksid Tallinnast รคraminekut. Sellistele asjadele tuleb ainult kaasa aidata. Siin saab tegelikult tubli suunamistรถรถga vรตi koostรถรถga pรคris palju รคra teha. Ma ei รผtle, et me saame jรตevee kohe tagurpidi kรคima, ma ei loodagi sellele, aga Soome riigi nรคide on hea. Nemad on suutnud รผle riigi oma inimesed elamas hoida.

Viimane kรผsimus: peretoetused on kahtlemata vajalikud, aga me rรครคgime ka tรถรถjรตupuudusest ja vรคga pikad lapsepuhkused suurendavad seda. Mis lahendused on siin vรคlja mรตeldud?

Paindlik vanemahรผvitis ja vรตib-olla tuleb ka perele anda valikuvabadus. Mina olen selle poolt, et me ei sunni ilmtingimata isasid koju jรครคma. Kui tema tahab ja perele niimoodi sobib, saab ema tรคishรผvitise vรคlja vรตtta, aga tegelikult vanemahรผvitise jagamine omavahel ja mingi aja lapsega koos olemine liidab peret. Vanemahรผvitis on meil tegelikult maailma parim.
Mida tahan naisena รถelda, siis minu vรคike poeg oli neljakuune, kui ma juba tรถรถtasin ja kรคisin kodust tรถรถ tรตttu รคra. Just sellel ajal, kui laps oli kรตige vรคiksem, sai alguse aktiivne eluperiood poliitikas. Mul oli lapsehoidja. Kehtnas elav รคmm, kuldne inimene, oli vรคga palju abiks. Mu abikaasa on selles osas kuldne inimene, ta on vรคga kodune.
Ma vรคga pooldan seda, et naine saab รผhitada pereelu, tรถรถ ja ka eneseteostuse. Sellised kombinatsioonid, et naine saab osalise koormusega tรถรถl kรคia, lastega olla ja samal ajal ka haridust omandada, peaksid olema vรตimalikud, kui meie riigi heaolu ja majandusolud paranevad. Vรครคrtused ei peaks aga olema nii edu- ja rikkusekesksed, sest ega rikkus inimesi otseselt รตnnelikuks tee. Vahendeid on vaja elamiseks, aga รตnnelik olemiseks on elementaarsed inimlikud vรครคrtused ja vรตimalused.

*

Peaministri kรคskkirjaga mรครคratletud rahvastikuministri teemavaldkonnad: rahvastiku- ja perepoliitika kujundamine, uussisserรคndajate kohanemispoliitika kavandamine ja koordineerimine, Vรคlis-Eesti kogukondade kaasamine, kodanikuรผhiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine ning rahvastikutoimingute ja usuliste รผhendustega seotud kรผsimused. Rahvastikuministri vastutusvaldkonda kuuluvad ka SA Kodanikuรผhiskonna Sihtkapital ja samuti koostรถรถ Peresihtkapitali sihtasutusega.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kรตiki kommentaare