Katri Reinsalu
Eelmisel neljapäeval toimunud Rapla vallavolikogu istungil arutati ettepanekut kompenseerida SA-le Raplamaa Haigla tervisekeskuse kallinemine. Teema tõi kaasa mitmeid küsimusi ja erinevaid arvamusi.
Tervisekeskuse kallinemine
Veel enne, kui tänast Rapla tervisekeskust ehitama hakati, lepiti Rapla vallas kokku, et esmatasandi tervisekeskuse (ETTK) projekti eestvedaja on Raplamaa Haigla. Näiteks Märjamaa ja Kohila vallas on vald ise selles küsimuses initsiatiivi võtnud. Raplas taotles Euroopa Regionaalarengu fondist tervisekeskuse rajamiseks toetust SA Raplamaa Haigla. Lisaks jäi haigla kanda ka omafinantseering. Esialgu oli haigla selleks planeerinud umbes 615 000 eurot.
„Tänase seisuga oleme korraldanud projekteerimise, ehituse ja järelevalve hanked ja selgunud on, et Rapla ja Kehtna ETTK projekt kallineb 358 604 euro võrra, mis tuleks katta täiendava omaosalusena,” pöördus möödunud aasta suvel valla poole tollane Raplamaa Haigla juhataja Kaire Aadamsoo. Kirjas palub ta Rapla vallalt projekti kallinemise kompenseerimist proportsionaalselt 182 558 euroga.
Volikogu arutas ettepanekut juba möödunud aasta augustis, kuid siis ei leidnud see vastuvõtmiseks vajalikul hulgal koosseisu poolthääli. Uuesti tuli see lauale eelmise nädala volikogu istungil. Veel enne, kui päevakord kinnitati, tegi Aare Heinvee ettepaneku punkt päevakorrast välja jätta ja seda uuel kuul arutada. Kuna see ettepanek ei kogunud piisavalt poolthääli, tuli see siiski arutlusele.
Punkti esitas vallavanem Meelis Mägi, kes tegi haigla palvest lühikokkuvõtte ning lisas, et projekt on õnnestunud ja keskus on täidetud ettenähtud spetsialistidega. Kuna suurem osa tervisekeskuse pinnast on renditud Rapla perearstidele, tegi vallavanem ettepaneku haigla palve täita. Selleks pakkus ta välja lahenduse jagada summa 60 kuu peale ja tasuda igakuiste maksetena. See kergendaks valla rahakotti iga kuu viie aasta jooksul 3042,63 euro võrra.
Enne punkti sisulist arutelu lahkus ruumist volikogu esimees Margus Jaanson, kes on ühtlasi haigla nõukogu liige. Istungi juhtimise võttis selle küsimuse ajaks üle Tarmo Lukk.
Ilvi Pere tõstatas küsimuse, kas ka vallavanem Meelis Mägi ei peaks end arutelust taandama seoses isiklike suhetega perearstikeskuse juhataja Kadri Lugaga. Kuna vallavanem esindab vallavalitsust, otsuse teeb volikogu ja teine osapool on perearstikeskuse asemel siiski haigla, ei näinud teised saalisviibijad selles vastuolu.
Raha teile, maa meile
Esimesena sai sõna sotsiaal- ja tervisekomisjoni esimees Alar Mutli. Ta tegi eelnõusse kaks muudatusettepanekut. Esmalt soovis ta alustada maksete tegemist alles järgmisel aastal. Lisaks soovis ta eelnõusse lisada punkti, mis sätestab, et haiglaga sõlmitakse kirjalik maksegraafik.
Mõte nende muudatuste taga oleks lahendada üheaegselt tervisekeskuse kallinemisega ka teine pikalt venima jäänud küsimus. Nimelt tõstatas Mutli hooldekeskuse teema. Uue hooldekeskuse eelistatud asukoht on haigla juures. Mõte on laual olnud aastaid, kuid siiani pole maa osas kompromissile jõutud. Suhted haiglaga on olnud pingelised. Ta tegi ettepaneku siduda need kaks küsimust.
Esimese makse järgmise aasta jaanuarisse lükkamine võidaks vallavalitsusele aega läbirääkimisi pidada. Kirjaliku maksegraafiku punkti juures rääkis Mutli, et seda ei sõlmiks vallavalitsus enne, kui hooldekeskuse küsimuses on haiglaga ühele meelele jõutud. Mutli leidis, et kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb kallinemise kompenseerimise küsimust uuesti arutada.
Sellisel kujul eelnõud ei ole üheski komisjonis arutatud, sest ettepaneku tegi Mutli esimest korda volikogus. „Eks need suhted on alati kahepoolsed. Kahepoolselt on nad ka sassis. Alustame siis sõbraliku sammuga nende poole,” lisas ta haiglat silmas pidades.
Margus Tamberg oli mõnevõrra erineval seisukohal. Ta leidis, et sellisel viisil käitumine mõjub vastaspoolele pigem ärritavalt, ja lisas, et valla huvisid kaitstes sellist otsust langetada ei saa. „Valla asi ei ole toetada tervishoiuteenust. See on riigi asi,” ütles Tamberg, kuid lisas, et see ei tähenda, et toetada ei võiks.
Ta jätkas, öeldes, et hooldekeskuse maa küsimus on kaua veninud ja tegemist ei ole teadmatusest tekkinud probleemiga. See on olnud haigla teadlik käitumine. Kuna haigla nõukogus on Rapla esindajad vähemuses, ei suuda nad seal midagi läbi suruda.
Tamberg arvas, et lihtsam on kompensatsioon ära maksta ja siis puhta lehena uuesti läbirääkimiste laua taha minna. Haigla on astunud samme, mis annavad lootust maa küsimuses kokkuleppele jõuda, väitis ta. Tarmo Lukk lisas, et nõukogu on otsuse maade tagastamise osas ära teinud, kuid seda ei ole ellu viidud.
Aare Heinvee ütles, et toetab Tambergi mõtet ja Mutli tonaalsust. Kuid Heinvee tõstatas ka küsimuse, kas kulude jagamise kõrval hakatakse ka tulusid jagama. Tervisekeskusest räägitakse kui ühisprojektist, mille kallinemist soovitakse proportsionaalselt jagada. Äriühingust rääkides on ilmselge, et sellel on ka tulud. Ta tõi välja, et tervisekeskuse investeering on mingil määral kasumlik, sealt hakkab renditulu tekkima. Tulude proportsionaalse jagamise küsimusele aga vastust ei ole. Heinvee leidis, et olukord, kus väike vald toetab riigi üht rikkamat ettevõtet, on kohatu. „Maa meile, raha teile ja ongi asi tehtud,” võttis ta kokku.
Ultimaatumid ei vii kuhugi
Meelis Mägi tõdes, et umbusaldus valla ja haigla vahel on kestnud aastaid ja on mõlemapoolne. Oma osa selles on mänginud Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL), kes on enamuse sellest ajast valla ja haigla vahel olnud. Mägi ütles, et ROL-i otsused on olnud teinekord ka Rapla valla huvide vastu. Ta lisas, et kevadest saati on vald iga kuu haigla juhataja ja nõukoguga kohtunud. Selle aja jooksul on saavutatud hea koostöö ja üksteisemõistmine. Mägi pelgas, et kompensatsiooni vastu maa nõudmine teeb vastaspoole taas ettevaatlikuks. „Kui me tahame ultimaatumite keeles rääkida, siis ilmselt me ei jõua kuhugi,” lausus Mägi.
Kiirelt kinnitasid nii Aare Heinvee kui ka Margus Tamberg, et kindlasti ei pidanud nad oma sõnavõtuga silmas ultimaatumi esitamist. Multi ütles, et mõte on eelpool kõnelejatel sama, teostuse järjekord erinev. Lõpptulemus peaks igal juhul olema see, et haigla saab tervisekeskuse kallinemise kompensatsiooni ja Rapla vald uue hooldekeskuse. Ta tõdes, et siiani on ta 100% seda meelt olnud, et neid kaht küsimust ei peaks omavahel siduma. Volikogu ette toodud ettepanek on aga kompromiss, mis need siiski teatud määral ühendaks.
Veel enne, kui volikogu hääletama asus, arutati ka protokollilise otsuse sisu. Eelnõusse läheb kirja punkt, mis sätestab, et haiglaga sõlmitakse hüvitise väljamaksete kirjalik graafik, kuid sinna ei lisata sõnagi hooldekeskuse maast. Mõte, et vallavalitsus ei sõlmi maksegraafikut enne, kui haiglaga on maa küsimuses kokkuleppele jõutud, on volikogu protokolliline otsus. Vallasekretär Ülle Eesik-Pärn selgitas, et protokolliline otsus on juhtnöör vallavalitsusele. „See ei ole siduv õiguslik alus,” lisas ta.
Esmalt hääletati Mutli välja pakutud muudatuste üle. Selle poolt hääletas 15 ja vastu 9 volikogu liiget. Sama tulemusega otsustas volikogu järgmise hääletusega uuendatud eelnõu vastu võtta.
