spot_img
-4.5 C
Rapla
Pühapäev, 27 nov. 2022
spot_imgspot_img
ArtikkelKaunis, moodne ja ökonoomne Juuru Eduard Vilde kool

Kaunis, moodne ja ökonoomne Juuru Eduard Vilde kool

Helerin Väronen

Alates 2017. aasta sügisest olid Juuru Eduard Vilde kooli õpilased sunnitud hakkama saama võrdlemisi kitsastes oludes. Samal suvel kuulutati välja esimene hange koolimaja rekonstrueerimiseks, mis küll luhtus. Reaalseks ehituseks läks aasta hiljem. Sellel suvel kolis koolipere uude ossa ja ehitajad võtsid käsile vana majaosa.

Sügisel avaldas kooli direktor Kalle Kõiv lootust, et loodetavasti saab sügisel, veel enne talve koolimaja täitsa valmis. Nüüd saabki öelda, et pärast kolme õppeaastat on Juuru kool tervenisti kasutuses. Nii Kõiv, kes tuli tööle 2017. aastal, kui ka praegune kolmas klass said alles selle aasta novembris teada, mida tähendab töötada ja tegutseda koolihoone kõikides tiibades.
Pidulik rekonstrueeritud osa avamispidu oli 28. novembril. Selliseid pidulikke avamisi on koolil olnud ka varem. Esimene neist aastal 1915 ja teine aastal 1983, kui valmis neljakorruseline juurdeehitis. Laste vähenemise tõttu on nüüdseks hoone aga täies mahus kahekordseks muudetud.

Vahetunni veetmise võimalused

Kohtusime Kõivuga 6. detsembril, et vaevu nädal täies mahus õpilaste kasutada olnud ruumides ringkäik teha. Kõiv võttis meid vastu vanemas majapooles, mis on mõeldud 5.-9. klassidele. Algklassid jäävad kooli uude ossa.
Kõiv sõnas, et põhimõtteliselt kõik, mida me suuremate klasside garderoobi osas näeme, on uuendatud. Õrna sinaka tooniga laudis seintel ja sarnases toonis mustrilised plaadid põrandal jäävadki kohe sisenedes silma. Vaatepilt on igatahes kaunis.
Edasi liikudes rääkis Kõiv, et tegelikult kaks ruumi jäid siiski remondist puutumata ja need on tema enda ja majandusjuhataja kabinet. Neil seintel aga on näha, millist kollast tooni olid varem kooli seinad.
Kiikame korraks ka raamatukogu lugemissaali, mille kasutamine on õpilastele üks vahetunni veetmise võimalustest. Tegemist on ainult lugemissaaliga, laenutust seal ei toimu. Laenutama hakatakse kõrvalruumis, kuhu uue aasta esimeses pooles kolib rahvaraamatukogu, mis praegu asub rahvamajas. Kuna kahte raamatukogu pole kooliruumidesse vaja, kingib kool oma ilukirjanduslikud teosed suurele raamatukogule.
Laenutussaali laual olid parasjagu vaatamiseks välja pandud raamatud, mida õpilased koolile kinkinud on. Teist aastat on Juuru koolil komme, et iga klass kingib koolile ühe raamatu. Kinkida võib ka lauamänge. Tulevikus on vilistlastel siis tore vaatama tulla, mida ta siis oma koolile näiteks neljandas klassis kinkis.
Kel pole soovi rahulikult omaette lugemissaalis vahetundi veeta, saab seda teha vahetunniruumis, kus on pinksilaud ja olemas ka kõik vajalik klassiõhtute korraldamiseks.

Õpilastelt hindeks viis

Sellega oleme vana maja esimese korruse läbi käinud. Ühes koridoriosas näitab Kõiv veel, millise tekstuuriga võiks vana kooliosa fassaad kunagi olla.
Teisel korrusel asub Vilde saal. Midagi Vildele viitavat selles ruumis küll pole, kuid nimi on selline. Parasjagu on lastel vahetund ja mõned neist veedavad saalis aega. Kui küsisime, kui rahul nad kooliga on, hüüti vastuseks: „Hästi!“ ja mõni ka plaksutas. Kõiv lisas, et kui avamispäeval lastelt uuriti, mis nad koolile hindeks annaks, siis olid kõik arvamusel, et panevad hindeks viie.
Varem Vilde saalis lava ei olnud, kuid ehituse käigus tuli müürilaiune süvend välja, mida siis veel süvendati ja nüüd täidab see pisikese lava funktsiooni.
Selles saalis toimuvad kord kuus kooli koosolekud, kus lapsed kuulavad ja direktor räägib, mis tulevik toob, ning tunnustab tublimaid sportlasi ja teisi, kes midagi kooli esindades saavutanud on.
Edasi saame piiluda ka mõnda klassiruumi. Arvutiklassis jääb silma, et seal on heli summutamiseks kasutatud puitplaate nii seinas kui ka laes. Kõiv lisaski, et kaja, mis sellistes suurtes ruumides tekib, hakkab lõpuks tervisele. Mõni õpetaja lausa keeldus tulemast seepärast remontimata klassi. Ajalooklassis rääkis õpetaja Kalev Kask, et jooksvalt nad veel täiendavad ruumi. Näiteks on tal soov seinale saada ajalooliste sündmuste ajatelg.
Keemiaklass on klassidest ainus, millele on vajalike mõõteriistade ja asjade jaoks alles jäetud tagaruum. Teiste klasside tagaruumid on muudetud väikeklassideks, mida Kõiv tutvustas hiljem, kui olime algklasside majaossa jõudnud.
Eesti keele klassis jääb silma, et parasjagu tunnis olevaid õpilasi on vähem kui pinke. Nii Kõiv kui ka õpetaja Marju Vahtrik rääkisid, et laudade puhul arvestati praegu kõige suurema klassiga, milleks on seitsmes ja kus on 19 õpilast. Enamasti jääb õpilaste arv klassis 10-12 ringi. Sellised väiksemad klassid on maakoolide eelis. Vahtrik lisaski, et ikka päris suur vahe on, kas klassis on 24 või 19 õpilast, eriti kirjandite parandamise puhul on seda tajuda.
Õpetajate toast läbi minnes märkan, et teadetahvlil on kirjas, et 2. detsembrist algas koolis nutirahu. Kõiv rääkis selle kohta, et kui õpilased olid kooli ühte poolde surutud, siis lubati neil kahel pikal söögivahetunnil telefone kasutada kompensatsiooniks selle eest, et koolil ei olnud neile pakkuda selleks ajaks tegevust. Kui kooli renoveerimine lõpuni jõudis, leiti, et kuna kõik võimalused vahetunni toredaks veetmiseks on loodud, kehtib koolis telefonikeeld, kui just ei ole vaja kindlasti helistada või õpetaja ei tee tundi, kus töötataksegi telefonidega. IT- tehnika kohta lisas Kõiv, et see on Juuru koolil hea, paar aastat tagasi saadi HITSA programmi kaudu korralik kogus sülearvuteid.
Veel enne õpetajate toast uude koolipoolde suundumist jääb silma kooli ehitajate pilt. Kõiv kommenteeris, et neil oli ehitajatega hea läbisaamine, ikkagi poolteist aastat toimetati üksteise kõrval ja käidi ühises sööklas söömas. Ehitajad olid ka alati abiks, kui kellelgi oli vaja näiteks kruvi seina saada.

Kõik võimalused loodud, isegi kui hetkel vajadust ei ole

Uues osas, mis on mõeldud algklassidele, jäävad kohe ühe klassi uksel silma heegeldatud jõuluvanad. Järgmiselt ukselt vaatab aga vastu lumememm Olaf. Selgub, et kõikide klasside vahel on käimas kaunistamisvõistlus ja võitjaklass saab minna ühiselt Tallinnasse kinno.
Kõiv näitas ka korraks ühte väikeklassi, rääkides, et neid klasse saab kasutada siis, kui mõne õpilasega on vajaduspõhiselt tarvis üks ühele tundi teha. Eraldi väikeklasside loomise vajadust hetkel tekkinud ei ole.
Algklasside pool on ülejäänud koolist vaibaga eraldatud. Ühte klassi on võimalik vajadusel ka suuremaks muuta, kuid neid eraldab kokkulapitav vahesein. Ei seina ega vaipa esialgses projektis küll polnud, kuid kui kool need ideed välja pakkus, tulid nii ehitaja kui ka vald võimaluste piires vastu ja tegid ideed teoks.
Pärast lühikest visiiti esimese klassi tundi, kus usinalt jõuluehteid meisterdati, jalutasime läbi algklassidele mõeldud vahetunniruumi. Sealsed kott-toolid olevat eriti populaarsed.
Ehituse käigus sai Juuru kool endale ka invalifti ja inva-WC, kuigi hetkel pole koolis ühtegi õpilast, kes neid vajaks. Kuid vajadus võib alati tekkida, nii et selleks ollakse valmis.
Kaasava eelarve projekti abil on korda saanud ka kooli spordisaal, kuhu me sel päeval kiikame küll vaid läbi klaasi, kuna sissesaamiseks on vaja teistsugust võtit ja seda Kõivul parasjagu kaasas pole. Saalis on krohvitud ning värvitud laed ja seinad. Põrand on saanud värskema ilme ning vanad lambid saanud uue LED-sisu. Varem katkiste võrkudega aknad on nüüd kiletatud, mis tähendab, et kui kellelgi peaks mingil moel õnnestuma klaas katki lüüa, siis see ei pudene kildudeks, vaid jääb kile külge. Ainus viga uuel saalil on see, et seal kajab. Nii et näiteks kevadise lõpupeo jaoks oleks veel vaja paneele, mis heli summutaks.
Peale raamatukogunurga on veel oma järge ootamas ka diagonaalis maja teine ots, kus peaks järgmiseks sügiseks valmima huvikool. Nii raamatukogu kui ka huvikool on aga valla projektid. Huvikooli on planeeritud neli väikest klassi, kuna enamasti on õpe individuaalne, ainult solfedžo jaoks on vaja suuremat klassi.
Jõudes ringiga tagasi, kiikame ka käsitöö ja kodunduse klassi, kus parasjagu on kaheksandal klassil hoopis kunstitund. Sel ajal, kui kool oli ühes või teises majaotsas, olid õpetajad need, kes liikusid ja õpilased olid paigal. Nüüd on igal õpetajal oma klass ja õpilased liiguvad. Tunniplaan on aga veel muutmata ja nii tuleb tundide kattumisi ette.
Peale tunniplaanide muutub jaanuaris ka söömine. Praegu käivad õpilased üle õue kõrvalhoones asuvas sööklas söömas. Uued sööklaruumid koolimajas on küll valmis, kuid osa tehnikast on veel puudu.
Tehnikat kui sellist on uuenenud koolimajas varasemast rohkem, nii et nüüd on kõigi vajalike juhtmete haldamiseks eraldi serveriruum.

Järgmise avamise ootus

Veel enne koolilõuna söömist näitas Kõiv pilte ehituseajast ja rääkis, et kui ta esialgset projekti luges, oli seal kirjas, et neljakordses osas ei tehta kahel esimesel korrusel mingeid siseviimistlustöid. Kuid kui ehitus lahti läks ja kaks viimast korrust maha võeti, said kõik aru, et selline mõtteviis oli jabur.
Esimese asjana võttis ehitaja kogu majal aknad eest ära, kuna muidu oleks need lammutuse käigus tekkinud vibratsiooniga lihtsalt eest kukkunud. Lumi ja vihm sadas klassidesse sisse ning saadi aru, et siseviimistlustööd neil korrustel on möödapääsmatud.
Üle õue sööklasse minnes sõnas Kõiv, et niimoodi üle hoovi on käidud kolm aastat. Eks see jalanõude vahetus ja riietumine on küll tüütu olnud, kuid samas on vahepeal hea korraks soojast toast värske õhu kätte saada. Koolist välja käiakse ka näiteks kõrvalasuvasse rahvamajja. Koostöö kahe asutuse vahel on tihe ja üksteisele lisatakse väärtust. Mõlemas asutuses on oma ringid, kuid jälgitakse, et ajad ei kattuks, et õpilased saaks soovi korral mõlemast midagi valida.
Lõunaks olid sel päeval makaronid hakklihaga ja salat. Söömise kõrvale rääkis Kõiv, et nende kooli suur pluss on see, et kõik õpetajate kohad on täidetud. Nüüd on nad endale saanud ka eripedagoogi, kelle saamiseks pidi kool küll kõvasti põhjendama, miks sellist spetsialisti vaja on. Erivajadustega laste arv aga aina kasvab ja seda just maakoolides, kuna üldine suund on, et kui lapsel mingi erivajadus on, siis tahavad vanemad panna teda pigem väiksesse maakooli, kus lapse eripäradega jõutakse paremini tegeleda.
Kõiv loodab, et kevadel saavad nad teha järgmise avamise, ehk selleks ajaks peaks raamatukogu ja huvikool valmis saama. Samasse aega jääb iga viie aasta tagant toimuv vilistlaste kokkutulek. Siis saab ka endistele õpilastele näidata, kui ilusaks ja tänapäevaseks nende kunagine kool on muutunud.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused