Katri Reinsalu
Detsembri alguses korraldas keskkonnaministeerium Võrus esimese eakate jäätmekooli, kus selgitati jäätmete liigiti kogumise põhitõdesid. Järgmisena plaanitakse tulla Raplamaale.
„Kohale tulnud kohalike vastuvõtt oli üle ootuste hea, seda nii rahvarohkuse kui ka nende kaasamõtlemise ja -rääkimise poolest,“ ütles Kagu-Eesti visiidil olnud ning eakaid jäätmekooli alguses tervitanud keskkonnaminister Rene Kokk. „Eakad on väga usinad ja tublid jäätmete sorteerijad, kes saavad oma tarkusi ja kogemusi edasi anda ka järgmistele põlvedele. Sageli keskendutakse keskkonnateadlikkuse suurendamisel just lastele ja noorsoole, aga meie läheneme asjale ka teisest otsast. Kui need tarkused keskel kokku saavad, on see kõigi võit.“
Ministri arvates mõjutavad eakate valmisolekut jäätmeid sorteerida elu jooksul kogutud teadmised ja kogemused. Ta on veendunud, et eakad teadvustavad keskkonna olulisust ning on valmis omalt poolt ka panustama.
Muutustega sammu pidamine
„Eakad on teadupärast ka väga tublid uudistevaatajad ja -kuulajad, kuid nagu iga muu teemagagi – infot tuleb peale nii palju, et vahel ei tea, kus see tõde asub. Olgu siis näitena toodud kas või see, kas pakendeid peab enne konteinerisse panemist pesema või ei. Selle selgitamiseks ongi kõige efektiivsem sõita kohapeale ja vastata otse igale tekkinud küsimusele. Noored ammutavad infot suuresti veebist, aga paljud eakad sinna ei lähe, niisiis ongi siin suurim erinevus,” selgitas Kokk vanusegruppide vahelisi erinevusi. Ta lisas, et Võru koolitusel tekkinud elulised jäätmeküsimused on selge signaal koolituse vajalikkusest ja kasulikkusest.
Jäätmekooli viis läbi asekantsler Kaupo Heinma, kes tõdes, et pidevalt muutuva jäätmekorraldusega on tõesti keeruline iseseisvalt sammu pidada. „Võru koolitusel tuli nii mõnegi teema puhul ette „aga vanasti oli nii…“ lausepüstitusi. Tõepoolest, kunagi oligi meie jäätmemajandus selline, et kõik lendas ühte kasti ja keegi tollele pikemalt ei mõelnudki. Ei olnud mõisteid nagu taaskasutus, ringlussevõtt jms. Meie sõnum on see, et jäätmete liigiti kogumine ei ole pelgalt paberil kirja pandu järgimine, vaid uutele toodetele elu andmine,” ütles Heinma.
Maapiirkondade üks levinumaid vigu on Heinma sõnul jäätmete põletamine. „Lõkke tegemine võib tunduda efektiivne, sest suurt midagi järele ei jää. Samas on see lubamatu juba ainuüksi tollepärast, et sel on reaalne oht inimese tervisele. Loomulikult ka keskkonnale. Jaanilõkkes praksu-efekti tekitamiseks eterniidi tulle viskamist mäletavad ilmselt paljud, kuid teadupärast on see eriti tervist kahjustav. Eterniidi kogumisringid võrumaalastele võõrad pole, kuid soovime, et kõik sellisest võimalusest teaksid,” rääkis Heinma.
Uurides, mis on eakatele suurim takistus jäätmete sorteerimisel, ütles Rene Kokk, et transport ja konteinerite paiknemine. Ta koputab siinkohal kohalike omavalitsuste südametunnistusele, sest nende ülesanne on tagada konteinerite olemasolu selliselt, et elanikel oleks mugav oma jäätmeid ära viia.
„Olen saatnud kõigile omavalitsustele ka sellesisulised kirjad ning ootan kõigilt ka nende kohustuste täitmist. Me ei saa lubada, et maapiirkondades elavad inimesed, eriti piiratud transpordivõimalustega eakad, jäävad oma mures üksi ja/või jäätmed jäävad liigiti sorteerimata vaid puuduliku logistika tõttu,” rääkis Kokk.
Heinma sõnul tuli Võru koolitusel ka välja, et peavalu tekitab ülepakendamine. Ühelt poolt on asju keeruline pakendist välja võtta ning teisalt ei paista suurel osal pakenditest üldse mõtet olevat. Kui sellele lisada veel asjaolu, et pole eraldi konteinerit, kuhu pakendeid viia, on motivatsioonilangus mõistetav.
Järgmisena Raplamaale
Kohalikud jäid koolitusega igati rahule. „Väga tänuväärt ettevõtmine. Meie eakate tagasiside oli läbinisti positiivne,” ütles Võru pensionäride päevakeskuse juhataja Astrid Hurt. „Koolitus oli huvitav, vajalik ja mitte vähem tähtis – ka meeleolukas. Osalejad lahkusid kuuldut ja muljeid vahetades. Olen üsna kindel, et tänased tarkused levivad kiirelt naabritele ja lähedastele.“
Ka koolituse läbi viinud Heinma luges pilootprojekti õnnestunuks. Osalejad kinnitasid, et selline ettevõtmine on igati teretulnud ning see tähendab, et liigutakse edasi teistesse piirkondadesse.
Järgmisena plaanitaksegi eakate jäätmekooliga Raplamaale tulla. Koolitus jääb järgmise aasta esimesse kuuse, kui külastatakse MTÜ-d Rapla Maakonna Pensionäride Ühendus.
„2020. aastal käime läbi nii palju kohti, kui see on meil võimalik. Eakate sihtgrupi oleme võtnud prioriteediks. Koolitust saab tellida eakate huvi- ja päevakeskuste juurde, aga me ei sea mingeid erilisi piiranguid, et peab olema just mingi ühing vms. Piisab, kui tagatakse kuulajaskond,” lisas Heinma.
