spot_img
-5.6 C
Rapla
Reede, 2 dets. 2022
spot_imgspot_img
RSJärvakandi terviseraja terviklikkus on löögi all

Järvakandi terviseraja terviklikkus on löögi all

Kadri Paju

Järvakandi terviseraja rajameister ja Kehtna vallavolikogu liige Marko Matson on algatanud petitsiooni internetikeskkonnas www.petitsioon.com Järvakandi terviseraja ja discgolfi raja terviklikuks säilitamiseks. 19. detsembri seisuga on see kogunud 174 allkirja.

Kehtna vallavalitsus on algatanud detailplaneeringu Lauavälja tn 5 osas, mille koostamise eesmärk on maa sihtotstarbe muutmine ja keskkonnasäästliku ettevõtluse laiendamine Järvakandi tööstuspargi piirkonnas ning klaasiklastri arendamine. Terviserajad asuvad osaliselt samal aadressil. Raja kõrval oleva ala väljaehitusega muutub võimatuks discgolfi 5 raja kasutamine ja kaob ära see ala, mida on kasutatud parklana suuremate ürituste puhul.
„Terviseraja kõrvale ja osaliselt ka rajale tootmis- ja laohooned rajada ei ole kuidagi mõistlik ja arusaadav tegevus, seda enam, et ruumipuudust Järvakandis ei ole. Kui tööstuse aed on kohe siin raja ääres, siis mis terviserada see enam on,” ütles Marko Matson. Väidetavalt peaks tulema terviseraja äärde päikesepaneelid ja päikeseenergiajaam. Kõige suurem probleem oleks siis parkimisega võistluste ajal, sest inimesed tulevad kohale nii busside kui ka autodega. „Aga mis saab siis, kui ei tule päikesepaneelid? Siis võib siia tulla ükskõik mis ja kes, sest ala on muudetud tööstusalaks ja keelata ei saa enam keegi,“ rääkis Matson.
„Tekib küsimus, miks ei anta seda maad meile? Kas vald eelistab kedagi teist? Mis saab siis, kui siia tuleb näiteks mingisugune prügisorteerimisjaam? Seda ei saa teada mitte kunagi, mis siia tulla võib, sellepärast sai ka petitsioon tehtud,” rääkis Matson, kelle arvates saaks selle 2,1 hektarit eraldada ka tagumise suurema detailplaneeringu juurde, kus on ruumi küllalt.
“Mul ei ole tööstuse vastu mitte midagi. Mida rohkem töökohti, seda parem ju. Päikesepaneelijaama idee oli juba Järvakandi vallal ja iseenesest on see tore. Roheline energia, odavam elekter – kõige selle vastu pole kellelgi midagi. Aga et see tuleb vastu terviserada ja osaliselt praegu kasutusel oleva osa peale, on täielik jama,” nentis Matson. „Ei oleks ju normaalne korraldada siin näiteks maastikumaratoni ja kõrval keegi toodab midagi. Sellisel juhul ei saaks võistlusi siin enam teha. Peaksime teise koha leidma, aga meil pole ju seda teist kohta. See ongi praktiliselt ainuke Järvakandi spordirajatis,” oli Matson murelik. Ta tõi veel näitena, et seegi poleks normaalne, kui discgolfarid päikesepaneelide vahel ketast loobivad.

Terviserajal on ka üle-eestiline tähtsus

Matson on seda meelt, et terviseraja ja tööstuse vahele peab jääma puhvertsoon. Vald on talle teinud ettepaneku uurida kogukonna käest, mida inimesed arvavad. „Volikogus on enamikus endise Kehtna valla inimesed ja nemad ei teagi, mis siin toimub. Petitsiooniga näitame, et me ei ole nõus sellise asjaga. Siin ei ole midagi pahatahtlikku, mitte keegi ei ole tööstuse vastu. Päikesepaneelid sobivad hästi Järvakanti, lihtsalt koht on vale. Loodame, et rahva arvamust võetakse kuulda ja volikogu arvestab sellega,” rääkis Matson.
Järvakandi terviserajad on rajatud vana prügila peale ning sel viisil on ala võetud kasutusse hetkel parimal võimalikul viisil. Järvakandis on hävinud peaaegu kõik spordirajatised ning terviserada on elus hoidnud, korrastanud ja arendanud aastakümnete jooksul vabatahtlikud. Näiteks ka männid raja äärde on ise istutatud. Järvakanti on meelega tehtud Eesti kõige kõveram jalgpalliväljak. Samuti seisavad raja ääres mullahunnikud, mis ootavad, et rada oleks piisavalt tugev mulla peale vedamiseks. Matsonil on kindel plaan saada tervisealale valgustus.
Terviserajad ja puhkeala on kasutusel aasta ringi, inimesed naudivad seda. Rada kasutavad ka kooliõpilased kehalise kasvatuse tundides, sest koolil puudub staadion. 2019. aastal on toimunud terviserajal maakonna meistrivõistlused suusatamises ja murdmaajooksus, Eesti meistrivõistlused murdmaajooksus, discgolfi maakondlikud meistrivõistlused, maastikumaraton „TIMM“ ja hulga väiksemaid võistlusi. Need võistlused on plaanis ka järgmisel aastal ning lisaks on tulemas discgolfi Eesti karikavõistlus ja võimalusel päästeameti meistrivõistlused. Lühidalt, võistlusi tuleb järjest juurde. „Kui Eesti meistrivõistluste korraldajad leiavad, et selles rajas on midagi, siis järelikult on,“ lisas Matson.
Marko Matson on Kehtna vallale tänulik senise hea koostöö eest. Vald maksab kinni kõik rajaga seotud otsesed kulud. “Ilma selle toetuseta ei teeks me siin midagi. Kui oleme eelarvega hätta jäänud ja probleemi ära tõestanud, on vald alati vastu tulnud,” ütles Matson.

Valla sõnul mahuvad ära nii tööstus kui ka terviserada

“Järvakandi alevis on algatatud detailplaneeringud Lauavälja 5 ja Tootmise maaüksustel, et luua võimalused ettevõtluse arenguks Järvakandi tööstuspargis. Tööstuspargi arengut toetab ka lõppjärgus olev tee ja tänavavalgustuse rajamise projekt,” ütles Kehtna abivallavanem Jalmar Mandel. „Lauavälja 5 on kehtiva Järvakandi üldplaneeringu järgi puhke- ja virgestusmaa, kuid juba 2017. aastal on Järvakandi valla volikogu soovinud seda kasutusele anda päikesepaneelide paigaldamiseks. Seda ei saa teha puhke- ja virgestusmaal. Et nimetatud maa-ala kasutada keskkonnasõbraliku majandustegevuse otstarbel, on vajalik selle sihtotstarbe muutmine, mida saab teha läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu.”
Mandel lisas, et Lauavälja 5 detailplaneeringu kehtestamisel säilib terviseraja funktsionaalsus täies mahus, kõrvalasuvale planeeringualale nähakse ette puhvertsoon, et tagada terviseraja kasutamine.
„Järvakandi alevis on juba enne valdade ühinemist planeeritud tööstuspargi arendust ning seetõttu algatatud ka juurdepääsutee rajamise projekt nimetatud alale. Kuna juurdepääsutee väljaehitamine on realiseerunud, on otstarbekas kasutusele võtta juurdepääsutee äärde jäävad maaüksused. Samas on rajatud tee oluliselt parandanud juurdepääsu ka terviseradadele.”
Kuna põhiosa planeeringualast on kasutuseta rohumaa, ei piirata planeeringu rakendamisega ei elanike vaba aja veetmise ega sportimise võimalusi, väitis Mandel.
Hoolimata sellest, et Lauavälja 5 asub endise prügila ümbruses, ei tuvastatud planeeringu algatamisel sellist keskkonnamõju, mis oleks tinginud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise. Küsimusele, kes planeerib ja mis tuleb Lauavälja 5 krundile, vastas Jalmar Mandel: “Lauavälja detailplaneeringu alusel toimub tegevus vastavalt võimalike arendajate huvidele ja võimalustele. Vallavalitsusele on ühtviisi oluline nii tööstuse arenguvõimaluste loomine kui ka tervisespordi edendamine. Teeme kõik selleks, et tagada golfiraja ja parkimisvõimaluste olemasolu Järvakandi terviseradadel.”

Lauavälja tn 5 detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 20. detsembril kell 14 Järvakandi vallamajas (Tallinna mnt 17, Järvakandi alev, Kehtna vald).

*

Prügilast tulenev keskkonnamõju on nõrk

Järvakandi terviseraja all oleva Tupiku jäätmete ladestusplats suleti 31.12.2002. Keskkonnaametile teadaolevalt koostati prügila sulgemiskava ning järelhooldust teostas OÜ Järvakandi Kommunaal. Tupiku prügila järelhooldus ja seire toimus 2004.-2014. aastatel, ütles Kehtna Vesi OÜ juhatuse esimees Raul Aarma. Alates 2003. aasta detsembrist on prügila seire toimunud iga-aastaselt ning analüüsid on näidanud, et Nurtu jõele ja põhjaveele on prügilast tulenevalt mõju nõrk.

Viimane proov võeti 24.09.2014. Prügila territooriumil on põhjavee sügavus 3-5 meetrit ning põhjavee seire toimus kolmest vaatluspuuraugust 15,2 ja 19 meetri sügavuselt. 2017. aastal visuaalselt vaadeldes oli prügila kattunud taimestikuga ja lekkeid ei tuvastatud ning hetkel puuduvad alale piirangud, lisas Aarma.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused