-4.4 C
Rapla
Reede, 3 dets. 2021

Eritoitu peaksid koolis saama kõik, kes seda vajavad

Katri Reinsalu

Paremad teadmised meditsiinivaldkonnas tähendavad, et aina täpsemini suudetakse diagnoosida erinevaid haigusi. Mitmed neist puudutavad toitu ning seavad toitumise osas omajagu piiranguid. See mõistagi seab teatud väljakutseid organisatsioonidele, kes suuri hulki inimesi toitlustama peavad. Üks selliseid asutusi on kool.

Raplamaa Sõnumite poole pöördus lapsevanem, kes ei ole rahul Rapla Vesiroosi kooli toitlustusega. Tema lapsel on kõikide koolis käidud aastate jooksul olnud haigusest tulenevalt erimenüü. Lapsevanem kirjeldab, et seni on koostöö kooliga kenasti sujunud, kuid viimasel ajal on tekkinud olukord, kus laps on põhimõtteliselt koolis söömata. Õpilase toidukorrad koosnevad lapsevanema sõnul sisuliselt kuivast riisist, kartulist või tatrast.
Lapsevanem kirjeldab hiljutist olukorda, kus oma toitu küsima läinud lapsele vastati, et talle ei ole süüa, ja toidukorra asenduseks anti banaan. Mõistagi tekitab olukord nördimust, sest sellise kütuse peal pikka koolipäeva vastu ei pea. Lapsevanem lisas, et lahendust silmapiiril ei paista, sest olukorda on püütud klassijuhatajat kaasates lahendada aasta jooksul, kuid muutusi ei toimu.
Vesiroosi koolis pakub toitlustust Baltic Restaurants Estonia AS. Ettevõtte müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson ütles, et selline olukord ei ole võimalik.
Esmalt uurisin temalt, mille alusel ja kuidas õpilasele erimenüü koostatakse. Endriksoni sõnul on selleks vajalikud arstitõend ning lapsevanema sooviavaldus. Iga õppeaasta alguses tuleb lapsevanemal teavitada kooli meditsiinitöötajat oma lapse tervislikust seisundist ning esitada talle arstitõend, mis tõendab eritoidu tarbimise vajalikkust. Seejärel teavitab kooli tervishoiutöötaja Baltic Restaurants Estonia AS-i filiaalijuhatajat ehk söökla juhatajat kirjalikult. Kirjale peab ta lisama eelpool mainitud arstitõendi. Endriksoni sõnul on see vajalik, sest personalil ei ole meditsiinilist haridust.
„Teeme kõigile eritoitu, kes seda vajavad ja meie käest küsivad,” ütles Endrikson. Ta kinnitas, et igale lapsele koostatakse vastavalt tema toidutalumatusele eraldi toidukord. Selleks, et talumatusega laps saaks õige toidu, peab ta seda söökla töötajalt küsima. „Magustoidu asemel, mis sisaldab gluteeni, oleme andnud banaani, kohupiima või gluteenivabu müslibatoone. Kindlasti ei anta õpilasele terve päeva toidu asemel lihtsalt banaani,” ütles Endrikson.

Kooli hoolekogu esimees Kairo Kadarpik ütles, et konkreetne probleem jõudis temani eelmise nädala lõpus. Kuna aega detailidega tutvuda on olnud napilt, ei saanud ta põhjalikke kommentaare jagada. Kadarpik kinnitas, et on kooli direktoriga kontaktis ning tegeleb teemaga kooliga koostöös. Ta lisas, et kindlasti on tema soov probleemile kiiresti lahendus leida.

Kooli hoolekogu liige Alar Mutli tõdes, et tema eritoitu puudutavast probleemist kuulnud ei olnud. Võimalike põhjuste kohta ei osanud ta seetõttu ka arvamust avaldada. Ta lisas, et alles eelmisel aastal tõusis koolitoidule mõeldud summa ja sellest tulenevalt ei tohiks majanduslikud põhjused määravaks olla.

Vesiroosi kooli direktor Jaan Reimund probleemi pikalt ei kommenteerinud. „Rapla Vesiroosi koolis on erimenüü alusel toitu soovivaid õpilasi hetkel 31. Spetsiaalset toitu valmistatakse kõigile, kellele see on ette nähtud. Ilmnevatele probleemidele leiame lahenduse, sest oleme jätkuvalt huvitatud, et kõik õpilased saaksid head ja tervislikku koolitoitu,” ütles ta.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised