16.1 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Märjamaa spordihoone valmib kevadeks

Siim Jõgis

Märjamaa gümnaasiumi spordihoone ehitus on tänaseks kestnud vähem kui aasta. Esimesed ehitusmehed jõudsid platsile 2019. aasta mais ning kui kõik läheb plaanipäraselt, saab hoone valmis juba maikuus. Pole liialdus öelda, et tegemist on Märjamaa jaoks sajandi projektiga. Seda nii mastaabi kui ka maksumuse poolest.

Märjamaal on nüüdisaegsest spordihoonest unistatud, räägitud ja selle üle arutatud vähemalt viimased kümme aastat. Nüüd ollakse hoone valmimisest kõigest kolme-nelja kuu kaugusel. Tööd on kulgenud võib-olla isegi ootamatult kiiresti. Esialgu pandi ehitajaga (Haart Ehitus OÜ) paika, et spordihoone peaks valmima 2020. aasta jaanipäevaks. Kui tööd praeguses tempos jätkuvad, võib julgelt öelda, et see saab valmis tunduvalt varem – ehk juba maikuus. Sellist lootust väljendas Ülo Olm, kes on praegu ametis Märjamaa vallavanema kohusetäitjana.
Olm võttis Märjamaale spordihoone rajamise oma südameasjaks juba aastaid tagasi ning vallavolikogu liikmena toetas seda. Seistes nüüd valmiva spordihoone ees, ütles ta, et hinnanguliselt kaheksakümmend protsenti on valmis. Kui ka viimased tööd saavad tehtud, saab sisustuse paika sättida ning enne juuni algust võib juba uksed lahti teha. Selline on vähemalt unistuste stsenaarium. Kas see ka täitub, näitavad lähikuud.

Suur jõusaal

Raplamaa Sõnumitel avanes võimalus teha ringkäik valmivas spordihoones reedel, 31. jaanuaril. Erilist ilu ei maksa praegu veel ehitusplatsilt otsida. Pidevalt askeldab seal 20 kuni 30 ehitajat ning kohati ollakse platsis ka nädalavahetustel. Esimene asi, mis uksest sisse astudes muljet avaldab, on avarus ja mastaap. Fuajeest pääseb otse nii pallimängude, maadlus- kui ka jõusaali. Kõige suurem neist on loomulikult pallimängusaal, mis on mõeldud nii korvpalli, võrkpalli kui ka saalihoki jaoks.
Maja on ehitatud teadlikult nii suur, et sinna saaks vajadusel üles seada täismõõtmetes saalihokiväljaku. Kui väljak kardinaga keskelt pooleks teha, saab üles seada ka kaks täismõõtmetes korvpalliplatsi. Tegelikult võiks seal ruumi poolest ka tennist mängida. Tribüünikohti on pealtvaatajatele mõeldud 580 ning nendele lisanduvad ajutised tribüünid, mida saab vajadusel üles sättida. Ventilatsioon seati pallimängusaali 1200 inimese tarbeks. Samas tõdes Olm, et tõenäoliselt saavad need olema vaid loetud üritused, mis nii palju inimesi korraga saali meelitavad.
Muidugi saab saali kasutada ka muudeks asjadeks, mitte ainult spordivõistluste või treeningute läbiviimiseks. Teoreetiliselt saaks seal korraldada ka suuremaid vastuvõtte, kontserte või muid meelelahutusüritusi.
Esimesel korrusel on veel maadlus- ja jõusaal. Maadlussaal on muidugi tinglik mõiste – seal saab teha ka kõike muud, näiteks aeroobikat või tantsutrenni. Loomulikult hakkab seal oma treeninguid läbi viima maadlusklubi Juhan. Kuna spordihoone rajatakse vahetult koolimaja kõrvale, hakkavad seal toimuma ka kehalise kasvatuse tunnid ning maadlussaalis on nende läbiviimiseks igati sobilikud tingimused. Ka jõusaali juures ei ole ruumiga kokku hoitud. Silma järgi hinnates võib öelda, et seal on ruumi vähemalt kolm korda rohkem kui näiteks Rapla Sadolini spordihoones asuvas jõusaalis.
“Praegu käivad Märjamaa inimesed Raplas jõusaalis. Kui see siin valmis saab, ehk hakkavad Rapla inimesed käima Märjamaal jõusaalis,” arvas Olm. Ta väljendas ka lootust, et niipea kui spordihoone valmis saab, tuleb jõusaali sisustus. Siis saab selle huvilistele esimesel võimalusel avada.
Olm tõdes, et väike “vibra” tuleb sisse küll, kui mõelda sellele, kuidas spordihoone end ära majandab. Kõik tööd kokku lähevad maksma neli miljonit eurot ning sellele lisandub käibemaks. Raha selle investeeringu tasumiseks tuleb Märjamaa valla enda vahenditest ning suuresti laenu arvelt. Seega ei ole liialdus nimetada seda Märjamaa sajandi projektiks, mis oma suuruse ja võimaluste poolest võiks sobida ka mõnda Eesti suuremasse linna. Ometi kerkib see just Märjamaale. Tegemist on valla jaoks tõepoolest ambitsioonika ettevõtmisega, mis peab end aja jooksul ära tasuma. Kuidas aga tasuvusega ikkagi on?
Ülo Olm ütles, et suvisel ajal loodetakse seal läbi viia laagreid. Sobilikud tingimused on selle jaoks olemas ning teisel korrusel asuvad ka majutusruumid, kus laagrite ajal saab ööbida. Märjamaa lähimates keskustes nagu Pärnu-Jaagupis, Kullamaal või Ristil sellist spordihoonet ei ole. Seega on Olmi sõnul õigustatud ootus, et ka nende piirkondade inimesed võiksid Märjamaa spordihoone võimaluste vastu huvi tunda. Samuti on mõeldud sellele, et laagrites võiks võõrustada välismaa (noor)sportlasi. Valmiva spordihoone kõrval asub kohe ju staadion, mida soojal ajal kasutada. Lisaks saab teisel korrusel mängida näiteks lauatennist – selle jaoks on eraldi ruum välja vaadatud. Samuti tulevad teisele korrusele kaks paralleelset jooksurada, et sprinte harjutada.

Aga praegused spordirajatised?

Tekib õigustatud küsimus, et kui valmis saab uus spordihoone, mis saab Märjamaa praegustest spordirajatistest. See küsimus puudutab nii Metsanurga võimlat kui nn kollast võimlat, mis asub vanast haiglast kiviviske kaugusel. Ülo Olm ütles, et ilmselgelt vajavad mõlemad objektid investeeringuid, mida vallal ei oleks praegu otstarbekas teha. Ühe mõttena on küll läbi käinud, et Metsanurga võimlasse võiks rajada siseskeitpargi. Ometi ei kogunud see väga palju toetust. Seega ütles Olm, et praeguse seisuga otsitakse mõlemale hoonele uut omanikku ning need pannakse müüki.
Vaid paar aastat tagasi oleks olnud küsitav, kas Märjamaal ikka on oma uut spordihoonet vaja. Kuidas seda majandada? Milline see olema peaks? Nüüdseks on need küsimused seljatatud ning hoone ise valmimas. Märjamaa gümnaasiumi spordihoone juhatajana asub tööle Mart Tilk. Spordihoone nurgakivi paigaldati 2019. aasta 3. juunil ja hoone valmib loodetavasti kevadeks.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised