12.2 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Vallad seisavad vastu riigi plaanile nad teedega ülekoormata

Siim Jõgis

Raplamaa vallajuhid seisavad vastu plaanile, mille kohaselt annaks riik nende haldusalasse kilomeetrite kaupa riigiteid, mille eest praegu hoolitseb maanteeamet. Vastavasisuline ettepanek laekus valdade postkastidesse tänavu 23. jaanuaril ning sellele oli oma allkirja pannud majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kiri kandis pealkirja “Kõrvalmaanteede üleandmisest” ning sellele oli lisatud tabel kõikide teedega, mida MKM (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) näeb tulevikus kohalike omavalitsuste haldusalas. Sellest dokumendist tuleb välja, et Raplamaa neljale vallale soovitakse kokku üle anda 209,1 kilomeetrit riigiteid. Selle alla kuulub ka seitse silda, mille eest hoolitsemine on veel eraldi valdkond ja nõuab erilist lähenemist.
Kõige valusama laksu saaks MKM-i tabeli kohaselt Märjamaa vald, kellele soovitakse üle anda kokku 26 teed, mille kogupikkus on 108,7 kilomeetrit ja nendel paikneb veel ka neli silda. Siinkohal saab välja tuua numbrid ka ülejäänud kolme Raplamaa valla kohta. Rapla: 16 teed, 71,5 kilomeetrit, kaks silda; Kehtna: 7 teed, 17,1 kilomeetrit, üks sild; Kohila: 3 teed, 11,8 kilomeetrit. Kas on realistlik, et vallad oleksid võimelised need kõik või vähemalt osa neist üle võtma? Kui selleks pakutakse kompensatsiooni, siis miks ei võiks riik seda raha ise kasutada kõnealuste teede korrashoiuks?
Teemat arutati reede, 7. veebruari hommikul toimunud Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) juhatuse laua taga. Seal pandi paika, et iga vald kujundab seisukoha ja koostab vastuse MKM-ile ise, kuid see saadetakse ka ROL-ile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, kes omakorda sõnastab ühisarvamuse.
Üldine meelsus ROL-i juhatuse laua taga oli eitav – valdadel ei ole võimalik kõnealuseid teid niisama lihtsalt oma kontosse üle võtta. ROL-i juhatuse esimees Heiki Hepner ütles, et kogu see protsess näeb praegu välja nii, et riik soovib probleemid oma kaelast ära saada, andes need sujuvalt üle kohalikele omavalitsustele. “Mingit vägisi üleandmist teha ei saa. Mõlemad osapooled peavad olema sellest tehingust huvitatud. Praegu tundub, et riik on püüdnud tekki enda poole sikutada,” sõnas Hepner.
Tegelikult on riigiteede üleandmine väikeste intervallidega üles kerkinud juba mitu aastat. Hepner rääkis, et kui ta oli Kohila vallavanem, oli tema seisukoht, et Kohila on valmis kolm teed üle võtma juhul, kui riik on omakorda valmis üle võtma Kohila-Kurtna tee. Sellest kokkuleppest toona asja ei saanud.
“Miks peaks kohalik omavalitsus võtma oma teedevõrku teid juurde, kui rahastus nende hooldamiseks ei ole piisav? Miks peaks kohalik omavalitsus võtma riigi probleemid enda kaela?” viskas Hepner õhku retoorilised küsimused. Tegelik probleem on ju selles, et kruusateede seis on kehv. Ometi peavad inimesed nende peal sõitma ja oma autosid lõhkuma. “Tegelikult peaks riik keskenduma sellele, et need teed korda teha. Mulle tundub, et praeguses seisus on teede üleandmine lihtsalt asendustegevus,” sõnas Hepner.

Riik ei ole seni midagi teinud

Kõige rohkem teid soovib MKM üle anda Märjamaa vallale. Vallavanema kohusetäitja Ülo Olm ütles, et sellisel kujul ei ole see plaan vastuvõetav. “Olen öelnud, et kui riik kõigepealt need teed mustkatte alla paneb, siis võime need küll üle võtta. Praegusel kujul on see plaan naljanumber ja naerukoht,” sõnas Olm. “Meil on niigi 600 kilomeetri jagu teid, mida hooldada. Meie poolt tuleb MKM-ile kindlasti eitav vastus,” lisas ta.
Üsnagi suur hulk teid tuleb plaani järgi oma kontosse arvestada ka Rapla vallal. Vallavanem Meelis Mägi ütles, et praegustel tingimustel nende teede ülevõtmine ei ole valla seisukohast hea kaup. “Praegu ei soovi me neid teid üle võtta. Lisaks on veel ka sillad, mis on täielikult eriteema, sest need vajavad spetsiaalset hoolt,” sõnas Mägi. Enamik nendest teedest on kruusateed, kuid on ka asfaltteid. Näiteks on nimekirjas Juuru ja Kaiu alevikke läbivad teed. “Juurut läbiv tee on olnud aastakümneid riigi käes, aga sinna ei ole tehtud isegi kõnniteed, mida tegelikult hädasti vaja oleks,” ütles Mägi.
Kohila abivallavanem Villu Karu ütles, et Kohila vallavalitsus ei ole praeguseks ametlikku seisukohta kujundanud, kuid järgmisel istungil võetakse see kindlasti teemaks. “Kui võtta arvesse kogu tausta, olen mina selle üleandmise suhtes pessimist. Riik tahab nendest teedest lihtsalt vabaneda. Küsimus taandub tegelikult ülalpidamiskuludele. Juba praegu on meie kulutused teede hoolduses suured ja käivad kohati üle jõu. Mina ei näe teede ümbertõstmises ühest omandist teise olulist sisu. Kas sellest muutub midagi inimeste jaoks paremaks?” rääkis Karu. Ta lisas, et tegelikult peaks riiklikus eelarvepoliitikas olema prioriteet, et riigi kõrvalmaanteed saaksid korda. Nende ühest haldusalast teise tõstmine on pelgalt asendustegevus.
Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütles, et need teed, mida MKM neile pakub, tegelikult valda ei huvita. “Arvestades Rail Balticu ehitust, peaksid need teed tegelikult huvi pakkuma just riigile,” ütles ta ning lisas: “Me ei ole valmis neid teid vastu võtma. Riik pakub küll kompensatsiooni, aga miks ei kasuta nad seda raha selleks, et ise need korda teha. Kehtna vald koostab põhjendatud vastuse, et meie neid teid ei taha ning me näeme neid tulevikus jätkuvalt riigiteedena,” ütles Kullam.
Praegune seis on selline, et MKM ootab valdade põhjendatud seisukohti veebruari kuu jooksul. Kas riik lepib eitavate vastustega või püüab neid teid vähemalt osaliseltki omavalitsustele sokutada, seda saame lähikuudel näha.

spot_img

3 KOMMENTAARID

3 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised