Helerin Väronen
Eesti Post on teada andnud, et seoses kiirete arengutega infokommunikatsioonitehnolooogias, mis on kaasa toonud muutusi inimeste suhtlemis- ja tarbimisharjumustes, hakatakse 2. märtsil korrastama kirjakastide võrgustikku.
Kehtna valla 16 kirjakastist jääb alles 13. Märjamaa vallas kaob kaks kirjakasti, nii et alles jääb neid 21. Kohila valda jääb praeguse viie kirjakasti asemel neli ja Rapla valda jääb 21 kirjakasti. Täpset arvu, kui palju kokku Eestis kirjakastide arv väheneb, teada ei ole. See selgub Eesti Posti postkasti ja kirjakasti kanali juhi Kati Milleri sõnul võrgustiku korrastamise käigus. Samuti vaadatakse üle kirjakastide tühjendusajad, lähtudes sellest, kui sageli kirjakasti reaalselt kirju postitatakse.
Kirju saadetakse küll aina vähem, kuid samas on taas populaarsust kogumas postkaartide saatmine, nii on postiteenusest üha enam saamas mitte kiire info, vaid emotsioonide vahendaja. Selleks, et traditsioonilisi postiteenuseid kasutavate inimeste elu oleks lihtsam, kiirem ja mugavam, alustas Eesti Post 2017. aastal kirjakastide võrgu korrastamist ja kirjakastid toodi käidavatesse kohtadesse. Rapla maakond oli toona esimene, kus projektiga alustati. Õigete kohtade leidmiseks küsitleti nii kohalikke omavalitsusi kui ka elanikke.
„Oleme väga tänulikud Rapla maakonna omavalitsusjuhtidele ja kohalikele kogukondadele, kellega koos ja, mis seal salata, ka esimestest vigadest õppides saigi protsess paika. Raplamaa inimesed olid ettepanekute tegemisel ja tagasiside andmisel väga aktiivsed – osalt võib-olla nende algusaja vigade pärast, kus esimesed kastid said maha võetud kogukondadega konsulteerimata, aga suuremas osas kindlasti selle tõttu, et Raplamaal tegelikult ongi väga aktiivsed ja kaasamõtlevad inimesed,“ kommenteeris Kati Miller.
Milleri sõnul näitab see, et elanike soovil ümber paigutatud või vanasse sobivasse paika jäetud kirjakastide kasutus pole oluliselt langenud või on isegi kasvanud, et lõpuks said kirjakastidele valitud õiged kohad. „Samas on mugavates kohtades paiknevad kirjakastid toonud kaasa selle, et kõrvalisemate kirjakastide kasutus on järsult langenud. Seega pöörame sel korral korrastamise käigus tähelepanu eelkõige neile kastidele, mille kasutus eelmise korrastamise tõttu on väga väheseks jäänud,“ selgitas Miller. Kirjakandja peab ka neid kirjakaste kontrollimas käima ja seetõttu kogumisring ja -aeg pikeneb.
Kirjakastide võrgustikus tehtavate muudatuste puhul arvestatakse jätkuvalt sellega, et linnas asuvast elu- või asukohast ei ole kirjakast kaugemal kui 3 km ja maapiirkonnas kaugemal kui 5 km. Kui aga tekib olukord, kus postiteenuse kasutaja elab või asub maapiirkonnas postiasutusest kaugemal kui 5 km, on võimalus kutsuda kirjakandja koju või tööle ning kasutada postiteenuseid oma elu- või asukohast lahkumata.
„Naljaga pooleks võib öelda, et kirjakandjast saab üha enam postikuller, kes toimetab kohale pakke, müüb marke ja ümbrikuid ning võtab vastu saatmist vajavaid kirju,“ lisas Müller. Kirjakandja kohalekutsumine on tasuta, maksta tuleb ainult postiteenuste ja neile kehtestatud teenustasude eest, nagu tuleks maksta ka postkontoris.
Kõige uuemat infot kirjakastide asukoha kohta saab Omniva kodulehelt ning ühtegi ümberkorraldust ei tehta enne, kui sellest pole informeeritud kohalikku omavalitsust.
