Kaiu LT liigub julgete sammudega 1200-pealise karja suunas

Siim Jõgis

Kui olete sattunud kunagi maitsma Valio Eesti AS-i tooteid, siis on väga võimalik, et olete maitsnud ka Kaiu LT-st pärit piima. Just sinna tarnitakse iga päev Kaiust ligikaudu kolmkümmend tonni piima.

Kaiu LT OÜ on ettevõte, mis tegeleb piimakarja kasvatamisega ning on seda teinud juba pikki aastaid. Ettevõtte tegevjuht Margus Muld võttis Raplamaa Sõnumid vastu esmaspäeva, 16. märtsi hommikul.

Töönädal oli just alanud, kuigi mõnes mõttes võib väita, et loomi kasvatavas ettevõttes ei olegi töönädala algust ega lõppu. Loomade eest peab hoolitsema ööpäev ringi. Nii ka Kaiu LT-s. Ka öötundidel on mõni inimene kohal, et lehmade eest hoolitseda. Tegemist on huvitavate loomadega, kes vajavad und kõigest neli tundi ööpäevas. Seega on suurem osa karjast pidevalt ärkvel ning keegi peab neile tähelepanu pöörama.
Kaiu LT laudad asuvad tegelikult Kaiu alevikust veidi väljas, Kesk-Eesti laante ja põldude vahel Karitsa külas. Eemalt neile lähenedes on võimatu neid mitte märgata. Suured ja uhked. Kaiu LT on üks osa laiemast põllumajandusega tegelevast grupist, mis kannab nime AS Trigon Dairy Farming Estonia. Samuti kuulub sinna Väätsa Agro ning varem kuulus samasse gruppi ka Kärla PÜ, kuid see müüdi 2019. aasta detsembris. Margus Muld juhib tervet seda gruppi.
Eesti põllumajandusega kursis olevatele inimestele ei vaja tema nimi tutvustamist. Näiteks tunnustati teda 2017. aastal tiitliga “Aasta põllumees”. 2019. aastal nimetati ta põllumajanduse tippjuhiks ning selle tunnustuse andis üle maaeluminister Tarmo Tamm. Vahel on küsitud, mida tähendab lühend LT. Lahtikirjutatult tähendab see looma- ja taimekasvatust.

Ajalugu

AS Trigon Dairy Farming Estonia ostis Kaiu kompleksi ära 2006. aastal ning tõsine töö on käinud seal pidevalt. Sinnamaani oli sealsamas tegutsenud väike osaühing, millel oli palju osanikke. Nemad langetasid otsuse ettevõte maha müüa ning Margus Muld haaras võimalusest kohe kinni. Toona oli Kaius 500-pealine lehmakari, mis nüüdseks on kasvanud loomulikult suuremaks.
Juba 2006. aasta juunis sõlmitud ostutehingu ajal oli selge, et Kaiu kompleks vajab värskendamist ja investeeringuid. Eelmised omanikud ei soovinud seda riski enda peale võtta, kuid AS Trigon Dairy Farming Estonia nägi siinkohal potentsiaali.
“Midagi hullu siin 2006. aastal ei olnud. Teadsime, et peame investeerima loomakasvatushoonetesse. Kindlasti ei olnud see pankrotti minev ega käest ära lastud firma. Igati korrektsel järjel oli,” rääkis Muld. Küll aga oli hoopis teises seisus Väätsa Agro, mis soetati 2012. aastal saneerimise tingimustes.
Kui Kaiu LT 2006. aastal osteti, olid uutel omanikel oma mõtted ja unistused, kuidas see paik võiks kasvama hakata. Margus Muld ütles, et tänaseks on toonased unistused täidetud. Põhilised mured olid seotud sellega, et saaks rajatud uued loomakasvatushooned. See on nüüdseks tehtud. 14 aastat tagasi oli Kaius 500 lüpsilehma, tänaseks päevaks on neid juba 770. “Võib öelda, et oleme teinud suure arengu ning muidugi oleme selle nimel ka investeerinud,” rääkis Muld. Vähem kui kaks aastat pärast ettevõtte soetamist oli juba esimene uus laut valmis. Margus Mullal on täpselt meeles, et loomad pääsesid sinna sisse 2008. aasta 17. jaanuaril. Uue lauda rajamine oli toonastes tingimustes julge samm ning läks maksma 40 miljonit krooni. Pääsu muidugi sellest ei olnud.
Viimase aja suurim investeering pärineb 2018. aastast. Siis rajati uus farm, mis avati pidulikult 5. veebruaril 2019. aastal. Tegemist oli üleriigiliselt olulise sündmusega, mida kajastati Eesti meedias. Laut on mõeldud 500 lüpsilehmale. Uus farm on kaherealise lahendusega, mis erineb tavapärasest kolmerealisest. Margus Mulla sõnul tagab selline lahendus loomadele rohkem ruumi ja parema ligipääsu toidulavale.
See investeering läks veelgi kallimaks kui aastal 2008 – Kaiu LT arengusse panustati selle sammuga 3,8 miljonit eurot. Ilma hetkegi kõhklemata vastas Muld jaatavalt küsimusele, kas praeguseks on see käik ennast õigustanud. Kaiu LT on praeguse seisuga suurima väljalüpsiga farm Eestis. Ühelt lüpsvalt lehmalt saab keskeltläbi 45 liitrit piima päevas, mis teeb aasta peale kokku 14 340 kilogrammi piima. Keskeltläbi on Kaiu LT-s 40 töötajat – see on optimaalne number. Aasta lõikes see veidi kõigub, olenevalt sellest, kas parajasti on hooaeg või mitte. Suvisel ajal on vaja näiteks põllu peale inimesi kive korjama. Kui võtta seisuks 16. märts 2020, siis on ettevõttes 39 töötajat. Selle näitajaga ollakse Kaiu piirkonna inimestele ülioluline tööandja. Kui võtta võrdluseks kõrvale teine suur tööandja Kaiu EKO OÜ, siis seal on töötajaid ligikaudu poole vähem.

Isemajandav

Nagu öeldud, haldab Margus Muld tervet AS-i Trigon Dairy Farming Estonia, mis on nii Kaiu LT kui ka Väätsa Agro sajaprotsendiline omanik. Kaius kohapeal juhatab vägesid Silver Kask. Muld rääkis, et enamasti mööduvad tema tööpäevad just Väätsal. Sealne loomakasvatus on ligikaudu kolm korda suurem kui Kaius. Omavahel ollakse muidugi pidevalt suhtluses, et oleks ülevaade nii rahavoogudest kui ka piimatoodangust. Alguses sai juba mainitud, et kogu Kaiu LT piim läheb Valio Eesti AS-i. Neil on omakorda kaks tööstust – üks asub Laeva asulas Tartumaal ja teine on juustutööstus Võrus. Iga päev viiakse veoautodega Kaiust Valio tööstustesse 30 tonni piima.
Lisaks tegeleb Kaiu LT ka teraviljakasvatusega, kuid suuresti oma loomade tarbeks. Müügiks läheb sellest väike osa ning ka majanduslik tulu on Mulla sõnul selle pealt marginaalne. “Enamuse teeme sellest oma loomadele. Üleüldse püüame olla võimalikult palju isemajandav,” rääkis Muld.
Loomulikult ei ole ettevõte jäänud puutumata praegusest Eestis kehtestatud eriolukorrast. See tähendab Kaiu LT jaoks, et kõik välisreisid on jäänud ära ning välisriikidest ei saa tulla nõustajad ettevõtet abistama. Eks lähiajal ole näha, kuidas hakkab see oma mõju näitama ravimite ja varuosade tarnele. Samas jääb Muld sellest teemast rääkides igati rahulikuks ja kaalutletuks. Ta viitab avalikkuse ees välja käidud numbrile, et hinnanguliselt võib koroonaviiruse COVID-19 läbi põdeda kuni seitsekümmend protsenti elanikkonnast. Selle valguses sõnas Muld, et kui viirus peaks jõudma ka nende farmi, pole midagi teha – nii lihtsalt on. Et igasuguseid riske vältida, asub kontoririiulil desinfitseerimisvahend, et regulaarselt saaks käsi pesta.

Pigem jahe kui palav

Ringkäik Kaiu LT lautades on omaette kogemus. Eriti inimesele, kes maaeluga iga päev kokku ei puutu. Esimese asjana tuleb selga panna kaitseriietus. Ilma selleta ei oleks kuidagi mõeldav loomade juurde minna. Nende nakatamisega riskida ei saa. Kõigepealt viivad Margus Muld ja Silver Kask meid uudistama lüpsitehnikat. Huvitav on see, et loomi ei tule kuidagi suunata lüpsimasinate juurde, vaid nad lähevad sinna ise. Nooremad õpivad vanemate pealt, kuidas käituda, ning edaspidi teevad seda juba iseseisvalt.
Meie külaskäigu ajal käib laudas parajasti mullikate kaalumine. Muld selgitas, et seda tehakse igas kvartalis ühe korra. Nii saab hea ülevaate, kui hästi või halvasti nad kasvanud on. Samal ajal sajab õues lörtsi ja vihma ning puhub vali tuul. Lehmad saavad viibida oma laudas, olles välistest tingimustest õndsas teadmatuses. Siiski tuleb mainida, et laudas ei ole temperatuur just soe. Pigem nullilähedane, umbes sama mis õueski. Muld selgitas, et jahedam temperatuur just lehmadele meeldibki. Neile ei meeldi olla palavas. Seega on jahedad talved nende jaoks meeldivamad kui palavad suved. Optimaalne temperatuur nende jaoks on vahemikus pluss kümme kuni miinus kümme.
“Loomad külma ei karda. Neil tuleb kuumastress, kui väljas on rohkem kui kakskümmend soojakraadi. Kuuma suve pelgavad nad oluliselt rohkem kui jahedat talve,” rääkis Muld.
Kui astuda lauta, on vaatepilt muidugi muljetavaldav. Nii palju kui silm seletab, on kõikjal sadade kaupa lehmi. Kõik nad on jaotatud lüpsigruppidesse, kellelt kordamööda piima lüpstakse. Ninna kipub vänge lõhn. Ka see võib olla linnainimesele esialgu harjumatu. Küll aga võib tõdeda, et hoopis meeldivamalt lõhnab silo, mis on lehmade nina ette laotatud. Mis nii viga elada, võiks ju arvata, toidupoolis on nina ees, ümberringi sõbrad ja valitseb mõnusalt jahe temperatuur.
Üks asi, mis laudas ringi jalutades tähelepanu tõmbab, on suhteline vaikus. Tundub, et loomad omavahel tülis ei ole, valju vaidlemist igaljuhul ei kosta. Muld selgitas, et kui lauta täidaks lärm, siis oleks põhjust muretsemiseks. Vaikus tähendab just seda, et loomadel on kõik korras ning nad ei otsi inimeste tähelepanu ega abi.
Omaette tunne on muidugi teha laudas tutvust eriti noore ilmakodanikuga. Ja eriti noore all pean ma silmas kõigest paari tunni vanust vasikat. Äsja siia ilma sündinud. Iga lehm saab omale n-ö isikukoodi, mis on unikaalne terve Eesti peale. Küll aga oli see vasikas alles nii noor, et talle ei olnud veel oma koodi antud. Oma esimese piima peab vasikas saama otse emalt, et tema organismi jõuaksid vajalikud ained immuunsussüsteemi tugevdamiseks. Edaspidi antakse neile juba tavalist piima. Kõige abitum on äsjasündinud vasikas esimesed pool tundi kuni tund aega. Siis ei ole ta võimeline veel oma jalgugi kasutama. Loomulikult tuleb see oskus esimesel võimalusel omandada, et mitte looduslikus keskkonnas mõnele kiskjale roaks langeda. Umbes tund aega pärast sündi võtabki aega, kuni loom oma jalgadele saab.
Igas kuus sünnib Kaiu LT farmis üle kuuekümne vasika. See teeb ühe päeva kohta keskmiselt kaks ja pool poegimist. Sedasi nende kari kasvabki. Muld selgitas, et teadliku valiku tulemusena ühtegi lehma sisse ei osteta. Esiteks on see kallis ning teiseks on alati õhus risk, et nii võib lauta sisse tuua mõne uue haiguse. Et kõike seda vältida, loodetakse oma karja kasvatada loomulikul teel. Kui 2019. aasta veebruaris avati värskelt ehitatud laut, oli see rajatud plaaniga, et sinna mahuks 1200 lehma. Praeguseks veel nii palju lehmi Kaiu LT-s ei ole, kuid selle numbri poole ollakse teel. Praegu on karjas 770 looma.