Helerin Väronen
Igal aastal jagab Muinsuskaitseamet kultuurimälestiste korrastamiseks toetust. Toetuse taotlemine ei ole mälestise omanikule kohustus, kui mälestis on üldiselt heas korras või oma rahakott kannatab tööde finantseerimise välja. Kui on aga selge, et mälestis vajab konserveerimist või restaureerimist ja oma võimalusi napib, tuleb hakata mõtlema toetuse taotlemisele.
Nii mõnigi inimene, kellel puudub varasem taotluse kirjutamise kogemus, pelgab, kas ta sellega üldse hakkama saab. Abiks on nii Muinsuskaitseameti koduleht (www.muinsuskaitseamet.ee/et/teenused-toetused-ja-kooskolastamine/toetused/restaureerimistoetus) kui ka maakonnanõunikud, kes nõustavad tasuta.
Enne toetuse taotlemist on iseenesest hea, kui teada on mälestise varasem ajalugu, kuid Muinsuskaitseamet arvestab ka omaniku plaanide ja vajadustega. Mälestise ajalugu saab omal käel uurida erinevatest arhiividest, kaasarvatud Tallinnas asuvas Muinuskaitseameti arhiivis, kus saab uurida kohapeal (praegu küll vaid möödapääsmatu vajaduse korral), kuid saab ka paluda infot säilikute kohta.
Restaureerimisest
Muinsuskaitseameti Raplamaa nõuniku Mikk Mutso sõnul pole iseenesest kohustust mälestist restaureerida, piisab, kui hoone on tavapäraselt hooldatud. Ja see ei erine tavapärasest ehitise eest hoolt kandmisest. Silmas tuleb pidada, et katus peaks sademeid ja need oleks katuselt maapinnale ja maapinnal hoonest eemale juhitud, avad oleks võõrastele suletud ja kui hoonet ei kasutata, siis oleks tagatud tuulutus ning vähemalt korra aastas hoone ümbrus niidetud, et võsa ei hakkaks räästasse kasvama. Kui on võsa kasvanud, siis tuleb see maha võtta, et saaks niita.
“Kui plaan restaureerimine ette võtta on kindel, siis tuleb koostada tegevuskava või projekt vastavalt planeeritud tööde iseloomule. Seda on tarvis hinnapakkumiste küsimiseks, et maksta õiglast hinda ja saadaks aru, kas peetud plaanid on reaalselt teostatavad. Enne projekteerimist koostatakse muinsuskaitse eritingimused, kus võetakse kokku teadaolev ajalugu ja püütakse seda siduda omaniku vajadustega edaspidiseks. MKA väljastab eritingimused tasuta,” lisas Mutso.
Nii mõnegi pikema ajalooga hoone juures on tavapärane, et seda on korduvalt ümber ehitatud. Näiteks on seda näha mõisates, kus iga omanik on omalt poolt midagi juurde lisanud või ära võtnud või on hoone kasutuses olnud erinevatel ostarvetel.
“Kui eri ajal rajatud hoone osad on ehitatud korralikult, siis on nad ka hästi säilinud. Kui nüüd arhiividest otsida ja leida hoone ajalooga seotud seiku, siis võivad need hakata ehituse etappidega koos oma lugusid rääkima. See on omamoodi avastamisrõõmu pakkuv uurimistegevus,” sõnas Mutso. Nii tuleb mälestisel töid tehes lähtuda autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi.
Koosolek on kohustuslik
Veel enne, kui toetuse saanud mälestisel saavad alata tööd, on kohustuslik korraldada mälestise juures koosolek, millest võtavad osa omanik, ehitaja, Muinsuskaitseameti esindaja ning vajadusel muinsuskaitse järelevalve, kes on omaniku abiline restaureerimisprotsessi dokumenteerimisel ja jälgib, et tööd tehtaks vastavalt kavale või projektile. Järelevalve ülesandeks on hiljem koostada ka aruanne, mis läheb Muinsuskaitseameti arhiivi, kust on võimalik järgmisel ehitajal või restaureerijal teada saada, mida varem tehti.
Sel koosolekul räägitakse omavahel võimalikult paljud detailid läbi ja seal saab kõige parema ülevaate mälestisel toimuvast. 1. maist 2019 kehtima hakanud uue Muinsuskaitseseaduse kohaselt saab uuringuid määrata paindlikult, vastavalt vajadusele, kõigis etappides, alates eritingimuste koostamisest kuni tööde käiguni.
Uuringute tulemuse põhjal ei ole tööde järjekorra, iseloomu ja ulatuse muutumine välistatud.
Koosolekul pannakse paika aeg, mil tööde tegemisega alustada saab. Osa tööde puhul oleneb aeg ka ilmastikuoludest. Näiteks müüritööde ja krohvimise puhul. Ajaloolised müürid, mis on laotud lubimördiga, vajavad sellega jätkamist. Lubimört tahab pikalt kivistuda ja see saab toimuda, kui temperatuur ei lange ööpäeva jooksul alla +5 kraadi. Müüri mört võib olla seestpoolt tugevam ja väljastpoolt niiöelda pehmem, mitte vastupidi.
Tähtajad, mis ajaks tööd teostatud peavad olema, lepitakse kokku toetuse andmisel.
Töö teostaja leiab registrist
Muinsuskaitseameti toetuse saanutel on ka kohustuslik omaosaluse määr, mis eraisikul on mõnevõrra väiksem kui juriidilisel isikul. Osa tööd saab omanik ka ise mälestisel ära teha, näiteks hooldustööd ning samuti remondi, kuid seda juhul, kui kasutatakse algupäraseid materjale ja ei muudeta mälestist. Seda, kas plaanitav on remont või midagi enamat, saab tasuta küsida Muinsuskaitseameti maakonnanõunikult.
Selleks, et leida tööde teostajaks pädev restaureerimise valdkonnas tegutseja (restauraator, arheoloog, projekteerija, konservaator, järelevalve vms), tasub uurida avalikult leitavat registrit (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=activitylicence), kus on kirjas Muinsukaitseametilt pädevustunnistuse saanud spetsialistid. Restaureerimisega tegelevat spetsialisti ei pea valima vaid oma maakonna piirest, näiteks on mõnel Raplamaa mälestiseomanikul õnnestunud saavutada kokkulepe head tööd tegeva ettevõttega, mille töömehed käivad objektil Läänemaalt. Hea mõte on ka uurida mõnelt teiselt mälestiseomanikult. Selleks, et mõista, mida tööde käigus tehakse, ja rääkida spetsialistiga n-ö ühte keelt, tasub mälestiste omanikel tutvuda restaureerimise e-käsiraamatuga (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/kasiraamat).
Praegune olukord koroonaviirusega küll mõnevõrra pärsib Muinsuskaitse tööd, vastuvõtuajad on tühistatud, kuid nõustamist jätkatakse telefoni ja e-posti teel. Kui näost näkku kohtumine on siiski möödapääsmatu, palutakse see vastava ametnikuga eelnevalt kokku leppida. Tööd jätkab Muinsuskaitseameti menetluskomisjon, vajadusel saab osaleda Skype’i või telefoni teel. Muinsuskaitseameti poolt väljaantavate lubade väljastamine võib samuti viibida.
Muutumas on ka Muinsuskaitseameti Rapla esinduse kontori asukoht, mis kuni maikuuni on riigimajas, peale seda kolitakse riigimaja ümberehituse ajaks umbes aastaks aadressile Viljandi mnt 92, et seejärel taas riigimajja kolida.
*
Kahe koosoleku näited
Kuusiku mõisa peahoonest paremale, jõe äärde jääb keskaegse vasallilinnuse keldrikorrus, nn Munga aida kelder. Selle omanikuks on Rapla vald. Keldri säilimine on oluline mitmel põhjusel. Esiteks on selle paigaga seotud legendid, eriti Kuusiku mõisa ja Raikküla mõisa vaheliste käikude kohta. Teiseks oli see hoone muinsuskaitse all juba enne Teist maailmasõda. Sel ajal olid kaitse all vaid vähesed objektid.
Veebruaris toimunud koosolekul selgus, et talve jooksul on keldri võlve toestav keskmine sammas kõvasti varisenud, kividevaheline mört on külma- ja veetsüklite tõttu lagunenud. Kuigi avariitoetus saadi võlvistiku toestamiseks ja osaliseks korrastamiseks, saadi aru, et plaan tuleb üle vaadata. Restaureerija, Silur OÜ leidis, et tuleb teha konkreetne tegevuskava tugisamba korrastamiseks. Praegusest toetusest jääb küll väheks, et tervet sammast korda teha, kuid keldri võlvid peaksid saama toestatud, et takistada edasist varisemist. Võimalik, et selle käigus tehakse ka surf (ehk prooviauk), et teada saada samba vundamendi sügavus ja laius. Selleks saab tööde käigus eraldi uuringutoetust taotleda. Ehitusarheoloogilise uuringu vajaduse ilmnemisel võimaldab see ka aruande tähtaega pikendada.
Arutleti selle üle, kas võlve hoidev sammas ümbritseda betoonsärgiga, mis säilitab küll samba kandevõime, kuid kaob välimus, või restaureerida. Leiti, et kuna kelder peaks olema tulevikus turismiobjekt, tuleks eelistada restaureerimist. Tähtsaks peeti ka keldri võimalikult kiiret katustamist, et vesi rohkem võlve ei lammutaks.
Rapla vallaarhitekti Cerly-Marko Järvela sõnul on mure „Munga aida” keldriga tõesti suur, kuid 2020. aasta vallaeelarvesse ei ole varikatuse ehitamiseks rahalisi vahendid planeeritud. Varikatus on Järvela sõnul hädavajalik ja võimaldaks objekti kõige paremini kaitsta sademetest tingitud mördi väljauhtumise vastu. Praegu nuputataksegi, kas oleks võimalik varikatus odavamalt saada ja iga hea nõu on teretulnud.
Samal päeval toimus ka Kuusiku mõisa tärklisevabrikus II etapi tööde objektinõupidamine. I etapp valmis läinud aastal plaanipäraselt ja selle käigus restaureeriti otsakelba kandmik. Mitmel talal olid kahjustada saanud müüri sees olevad osad, kuna ehitamisel polnud paigaldatud hüdroisolatsiooni ja katusel olid veelekked. Kui puudub hüdroisolatsioon, pehkib puit kiviga kokku puutes olles. Talad paigati ning kelp sai uue piibersaba kivikatte. Hüdroisolatsiooniks kasutati kasetohtu, mis on ennast pika aja jooksul õigustanud materjal, sest niiskuse väljaaurustumine ei ole takistatud. Kasetohu kasutamise kasuks otsustati ka tänavu, kui töödega edasi liigutakse.
Tärklisevabriku hoonel on võimas barokne katusekandmik, milliseid pole kuigi palju säilinud. Restaureerimise järel võib see olla vaatamisväärsus asjatundlike huviliste jaoks. Säilinud on kunagi hoonet ehtinud kellatorni alus, mis on Mikk Mutso hinnangul suhteliselt heas korras. Torni pole küll esialgu plaanis taastada, kuid selleks jääb võimalus edaspidi. Ettevalmistustööd II etapi jaoks on omanikud ise teinud, MKA on loa väljastanud ja restaureerimistöödega alustatakse Resteh OÜ restauraatorite poolt esimesel võimalusel.
*
Mõisted
Remont muinsuskaitseseaduse mõistes – remontimine on tegevus mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise seisundi parandamiseks, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet, konstruktsioone, mahtusid ega detaile ning mille puhul kasutatakse algupäraseid materjale.
Konserveerimine – tegevus, millega peatatakse objekti lagunemine ja luuakse tingimused selle säilimiseks samas seisukorras.
Restaureerimine – tegevus, millega taastatakse objekti mingi varasem seisukord, olemasolevat väärtuslikku maksimaalselt säilitades. Restaureerimisele on erinevaid lähenemisi, mõtte- ja teoviise, koolkondi.
Rekonstrueerimine – tegevus, millega taastatakse objekt, olemasolevat säilitamata.
