10 C
Rapla
Reede, 17 sept. 2021

RB lõigu Hagudist Pärnumaa piirini avalik arutelu lükkub edasi

Siim Jõgis

Rail Baltic kütab jätkuvalt kirgi. Neljapäeval, 19. märtsil oleks pidanud Rapla kultuurikeskuses toimuma keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku järgne arutelu selles osas, mis puudutab Rail Balticu lõiku Hagudist kuni Raplamaa-Pärnumaa piirini. Kehtiva eriolukorra tõttu jäi see ära, kuid Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnajuht Roland Müür sõnas, et mingil kujul saab see siiski teoks.

Kõnealuse lõigu mõjuhindamise programmi eelnõu ise on valmis ning kõik huvilised saavad sellega veebilehel www.railbaltica.org tutvust teha. Mõjuhindamise programmis pannakse paika, milliseid keskkonnamõjusid hindama hakatakse. Samuti kirjeldatakse seal raudtee tehnilist lahendust, vajalikke täiendavaid uuringuid ja selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat.
Avaliku väljapaneku käigus, mis kestis kolm nädalat, laekus kohalikelt inimestelt ka rida ettepanekuid. Nüüd ollakse seisus, kus toimuma peaks avaliku väljapaneku järgne arutelu, aga praeguses olukorras ei ole seda ilmselgelt võimalik korraldada. Tagasiside on Müüri sõnul olnud mitmetahuline – põhiline osa küsimusi puudutab müra mõju ümbritsevale keskkonnale (kas rajatakse müratõkkeid), raudteetrassi rajamise mõju veerežiimile ning loomade läbipääsude ehk ökoduktide rajamist.
“Tegemist on tavapäraste küsimustega. Väga suuri üllatusi tagasisidest välja ei tulnud,” sõnas Müür. Näiteks küsimus müra mõjust ümbritsevale keskkonnale. Selle kohta kõlab lühike vastus, et jah, müratõkked tulevad sinna, kus need on vajalikud. “Kogu projektlahenduse koostamisel modelleeritakse müra ja vastavalt tulemustele kavandatakse müraleevenduslahendusi. Nendeks võivad olla müravallid või muud takistused,” rääkis Roland Müür.
Aga milleks üldse keskkonnamõju hindamist vaja on? Roland Müür selgitas, et hindamist on vaja selleks, et Rail Balticu trass valmiks võimalikult väikeste keskkonnamõjudega. “Seeläbi saab projekteerimise käigus arvestada raudtee mõjudega inimese tervisele, elusloodusele ja veerežiimile,” rääkis ta.
Kõnealuse lõigu Hagudist kuni Raplamaa-Pärnumaa piirini pikkus on 38 kilomeetrit ja 500 meetrit. Juba 2019. aasta novembris toimus avalik arutelu sellele eelneva lõigu osas, milleks oli lõik Harjumaa-Raplamaa piirilt kuni Hagudini. See arutelu toimus Kohila gümnaasiumis ning meelitas kohale terve saalitäie rahvast.
Mis nüüd edasi saab? Kas eriolukorra tõttu jääb Rapla kultuurikeskusesse planeeritud avalik arutelu ära või lükkub see edasi? Kuidas mõjutab kuupäevade nihkumine kogu Rail Balticu projekti tervikuna? Roland Müür ütles, et avalikku arutelu päris ära jätta ei saa ning mingil kujul peab see toimuma. Seda on arutatud ka Tehnilise Järelevalve Ameti ning Keskkonnaametiga. Ühe variandina pakkus Müür välja, et avalik arutelu peetakse veebiseminari vormis. Teine variant on teha seda mingil viisil kirjalikus vormis.
“Praegu oleneb kõik sellest, kui kaua eriolukord Eestis kestab. Kui see kestab ainult ettenähtud aja 1. maini, siis suurt mõju sellel tähtaegade edasilükkumisele ei ole. Kui see peaks pikemaks venima, on mõju kindlasti olemas. Meie ülesanne on praegu kaardistada koroonaviiruse mõju selle programmi kulgemisele,” rääkis Müür.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised