3.3 C
Rapla
Kolmapäev, 29 sept. 2021

Välistööjõu mured põllumajanduses

Kadri Paju

Eriolukorra kehtestamine ja piirangud inimeste piiriülesele liikumisele panevad paljud põllumajandusettevõtted kevadhooaja hakul väga kriitilisse seisu, sest ajutiste välistöötajate tööload lõpevad lähiajal ning uute välisriikidest pärit hooajatööliste tööleasumine on takistatud.

Loomad vajavad aga iga päev söötmist, lehmad lüpsmist ja põllutööd õigel ajal tegemist.
Põllumajandus-Kaubanduskoja poole on välistööjõuga seotud murega pöördunud 75 ettevõtet. Enne mai algust lõpeb nendes ettevõtetes ligi sajal välistöötajal tööluba, mida on vaja eriolukorra tõttu erakorraliselt pikendada. Kevadkülvi pole võimalik kuhugi edasi lükata. Tegu on meie ettevõtjate koolitatud töökate spetsialistidega, kel töökogemus ja oskused moodsa kallihinnalise tehnikaga ümberkäimiseks. Koja poole pöördunud ettevõtetes peaks aprilli lõpuni kehtiva eriolukorra ajal tööd alustama ligi 400 valdavalt Ukraina päritolu hooajatöölist. Hinnanguliselt ulatub hooajaliste välistöötajate vajadus Eesti põllumajanduses kokku umbes 2000 inimeseni.
Välismaalased, kes olid 17. märtsi seisuga, mil hakkasid kehtima eriolukorrast tulenevad piirangud, Eestis seaduslikult ja kelle töötamine on politsei- ja piirivalveametis registreeritud, saavad siin töötamist jätkata. Selle eeldus on, et neil on Eestis olemas tööandja, kes seda soovib ja kes nende lühiajalise töötamise politsei- ja piirivalveametis uuesti registreerib.
Kuid lühiajalise töötamise saab registreerida ainult siis, kui maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täitunud. Maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul, neid tähtaegu pikendada ei saa. Seega ei saa välismaalase lühiajalist töötamist registreerida juhul, kui ta viibib Eestis küll seaduslikult, kuid tema lühiajalise töötamise maksimaalne lubatud aeg on täis.
“Ilma võõrtööjõuta praegu kindlasti hakkama ei saa, ei ole kohapealseid töötajaid suutnud leida – Eestis on olnud tööjõupuudus,” rääkis OÜ Kaiu LT juhatuse liige Margus Muld tööjõu olukorrast Kaiu farmis. “Vaadates hetkeolukorda, ei usu kuidagi, et lähimate nädalate jooksul suudame leida eestlasi lauta tööle. Firmad küll koondavad, aga koondatud saavad riigilt abi ja ei pea kohe praegu tööd otsima,” lisas Muld. Ta usub, et päästaks see, kui juba Eestis oleval võõrtööjõul lubataks lühiajalise töötamise aja lõppedes edasi töötada.
Praegu on olukord selline, et kui periood täis ja kodumaale minna ei saa, võib töötaja Eestisse jääda, aga tööd teha ei tohi. Kui eriolukord kestab veel kaua, tekib järgmine probleem – mida need inimesed teevad ja millest elavad, kui tööl käia ei lubata.
“Meil on aga tööd pakkuda ja vajame inimesi, seega eriolukorra tõttu võiks kindlasti lubada inimestel tööd teha,” ütles Margus Muld ning lisas: „Kindlasti peaks lubama võõrtööjõudu Eestisse ja siin oleks neil 14 päeva karantiin.” Hetkel ei ole Kaiu LTs olukord veel kriitiline, aga osal ukrainlastel saab lähiajal üheksakuuline Eestis viibimise aeg täis ning neile on vaja asendus leida.
“Teine võimalik probleem tekib siis, kui meie enda töötajad hakkavad massiliselt haigeks jääma. Siis on vaja leida lahendus, kes lehmi lüpsaks, loomi söödaks jne,” rääkis Muld murekohtadest. “Kui me Eestist asendust ei leia, oleks vaja kasutada tööjõu rendifirmasid. Aga enamik nende pakutavaid töötajaid on pärit just Ukrainast,” lausus Muld.
OÜ Raikküla Farmer juhataja Tõnu Rahula ütles, et nemad kasutavad oma farmides võõrtööjõudu nii Ukrainast kui ka Bulgaariast. „Praegu on töökohad täidetud ja uusi töötajaid juurde ei võta. Võõrtööjõu osakaal on ca 20% kogu töötajate arvust ja ligi 50% farmitöölistest.”
Mõni aasta tagasi sõitis Tõnu Rahula palju ringi nii Euroopa kui ka USA farmides. “Arenenud riikides on kõikjal põllumajanduses kasutusel võõrtöölised ja midagi uut meil siin Eestis on raske välja mõelda,” rääkis Rahula. “Isa rääkis kunagi, et Pätsu-aegses Tallinnas olid inimesed tühja kõhuga, aga ega 50 km kaugusele Aranküla talusse ei tahtnud keegi tööle tulla. Ikka tuli suveks abilisi välismaalt saada, tookord siis Poolast,” tõi Rahula võõrtööjõu kasutamise kohta näite ajaloost.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised