20.5 C
Rapla
Teisipäev, 16 aug. 2022
spot_imgspot_img

Kui tehas ei lase magada

Stina Andok

Alates Warmeston OÜ Purila pelletitehase rajamisest 2015. aastal ei ole ümbruskonna elanikud saanud rahu. Tehasest tuleneva müra ja tossu suhtes on häirituse tase aastate jooksul küll muutunud, kuid päris rahulolevaks sealseid elanikke pidada ei saa.

„Kujutle, et panen köögis õhupuhasti tööle ja siis sätin su sinna kõrvale magama. See on täpselt selline heli,” kirjeldab 2015. aastal, mõned kuud enne tehase ehitust Purilasse kolinud Tiina Madisson oma öid.
„Algul mõtlesin, et ühel öösel magada ei saa, järgmisel ikka saan,” meenutab umbes aasta pärast tehase ehitamist Purilasse kolinud Kristi Hunt, kuid lisab: „Nüüd, päevad läbi kodus tööd tehes saan eriti hästi aru, et üldse keskenduda ei saa.”
Purilasse kolides nägi Hunt, et silmapiiril üle põllumaa on tehas, kuid ei osanud ealeski arvata, et sellest tulenev müra võiks tema elu mingil moel mõjutada. „Kogu aeg ärkasin öösel üles, sest oli tunne, et mingi auto tuleb,” meenutab ta aega vahetult pärast kolimist.
Ka Madisson toob välja eelkõige ööd, kuna häiritud uni rikub ka järgmise päeva. Madissoni jaoks ei ole haruldane, et öine undamine, nagu ta ise seda heli nimetab, teda öösel poole une pealt üles ajab. Tõsi, igal öösel seda õnneks ei juhtu, kuid seda on ette tulnud piisavalt, et ta ei pea seda normaalseks ja talutavaks.
Naabrid on ära mõõtnud, et Hunt oma majapidamisega paikneb tehasest 1,2 kilomeetri kaugusel ja Madisson 1,1 kilomeetri kaugusel. Nad nendivad, et ei arvaks, et nii kaugele võiks müra selliselt kosta, et see häirib, aga kinnitavad, et häirib. Neil ei ole põhjust seda välja mõelda ega oma kannatusi võimendada.
Nii Hunt, Madisson kui ka Madissoni elukaaslane Igor Herodes tõdevad, et kõige hullem periood kestis 2019. aasta suveni. Kuni selle ajani esitati hulganisti kaebekirju nii Rapla vallavalitsusele, keskkonnainspektsioonile kui ka terviseametile, kellest viimane tegeleb just mürahäiringuga.
Vahepealsel ajal on suhtlus tehase ja vallavalitsusega mõneti paranenud. Loodi spetsiaalne meiliaadress, mille kaudu kohalikud said hakata oma kaebusi otse tehasele läkitama, et nad saaksid omakorda analüüsida oma tööprotsesse, et mõista, millal täpselt ja mis põhjusel võib müra olla häirivam kui muidu. Nii mõistsid meiliaadressi mõtet kohalikud.
Kui Rapla vallavalitsuse tööd juhtis Piret Minn, toimusid mitmed kohtumised ning sõlmiti kokkulepped, mis aitasid kohalikel tunda end kaasatuna, et nende muresid võetakse tõsiselt. Täna on kohalikud aga pettunud, sest näiteks mürauuringute tulemustest vald neid ei teavitanud, need leiti juhuslikult, kuigi Hunt on enda sõnutsi valda ka ametlikult teavitanud, et tema on üks kontaktisik, keda võiks olulise informatsiooni osas teavitada. „Oleme pettunud, et valla- ja tehasepoolne püüdlus tekib siis, kui probleemiga kokku puutuvad elanikud ennast kollektiivselt meelde tuletavad, mitte nende heast tahtest,” ütleb ta.
Varasematel aastatel vallavalitsuses läbi viidud arutelude tulemusena pandi tehasele kasutusloa andmisel tingimusena kirja, et tuleb läbi viia järjekordne mürauuring ning kaardistada mõjud. Selleks ajaks oli mürauuringuid läbi viidud juba varemgi mitmel korral. Kohalikud on murelikud, et nüüd, kui mürauuring näitas, et müratasemed on piiripealsed ja häiringut justkui detsibellide järgi olla ei tohiks, ei saa tehasele enam etteheiteid teha ning tehas ega vallavalitsus ei kavatsegi enam kohalike murede vastu tõsist huvi tunda.
Rapla vallavanem Meelis Mägi ütleb, et valla seisukohalt on suhtlus Purila elanikega olnud pidev. Viimastel kohtumistel lepiti Mägi sõnul kokku, et vald koostab ala kohta mürakaardi. „Mürakaardi valmimisel selle aasta kevadel saadeti see eraldi kirjaga kõigile kinnistuomanikele, kus tööde käigus toimusid ka müramõõtmised. Teade mürakaardi valmimisest ja viide koostatud tööle avaldati ka valla kodulehel aprillikuu esimestel päevadel. Maikuu valla ajalehes sai samuti avaldatud sellekohane teade. Mürakaart saadeti aprillis ka terviseametile,” selgitab Mägi.
Lisaks toob Mägi välja, et kõigile valda laekunud küsimustele on järelevalvespetsialist ka vastanud ning konkreetsete tehase tootmisprotessi poolt põhjustatud erinevate häiringute kohta on küsimused saadetud edasi tehasele, kes on nendele saatnud ka oma vastused.
„Selge on ka see, et osa kinnistuomanike jaoks on ainuke lahendus tehase sulgemine, ükski mõõtmistulemus või mõjude leevenduse abinõu ei ole rahuldav ega piisav,” ütleb Mägi.

Elu tuule suuna järgi

Madisson, Hunt ja Herodes tõdevad, et olukord on paranenud, ei ole enam päris nii hull kui algusaastatel, kuid seda nad ka öelda ei saa, et elada oleks hea. Nende jaoks on raske, et ei ole võimalik ette teada, mida päev või öö endaga kaasa toob. Kord on müra talumatu, siis jälle jõuab tehase korstnast tulev toss õuele ja ei ole võimalik oma koduõues meeldivalt aega veeta. Samas järgmisel päeval ei pruugi olla kumbagi häiringut.
Kuigi läbiviidud uuring justkui näitas, et tehasest tulev toss on ohutu ega tohiks põhjustada häiringut, ei ole elanikud sellega sugugi nõus ning kinnitavad, et kui tuul tossu nende õuele toob, on õuealal viibimine väga raske ning õhtuks silmade kipitamine garanteeritud.
Kui algul näis, et otsene meiliühendus tehasega müra osas on asjakohane ja vajalik, tunnevad kohalikud nüüdseks, et ei näe tehasele kirjutamises mingit eesmärki. „Vastused on alati ühesugused. Et neil on tootmises kõik tavapärane ja kirjeldage müra iseloomu. No andke andeks, ma ei ole teadlane, tean vaid seda, et see häirib,” on Madisson nördinud ning lisab: „Viimased kirjad on eriti toredad. Nemad ei ole müras süüdi, müratekitajad on mujal. Kord pakuvad, et metsategijad, siis on tuul müratekitaja. Me oleme neli ja pool aastat tehase helide keskel elanud ning teeme vahet, kas on tehase või mingi muu müraallika heli. ”
Viimane mürauuring, mille tellis Rapla vallavalitsus ja mida finantseeris ka Warmeston OÜ, näitas, et müra püsib keskmiselt seadusega ette nähtud normide ülemisel piiril. Kui norme ületati, olid mõjutavateks teguriteks tuul või liiklusmüra.
Kohalikud on nõus, et tuule suunast sõltub tõepoolest palju, kuid ei pea normaalseks, et nemad tuule suuna järgi elama peavad. Ühtlasi on nad kogenud, et kui tuul parasjagu nende suunas ei ole ja neil on kõik hästi, on kuskil mujal keegi teine, kes kannatab. Kui mõned aastad tagasi tehasest tuleneva müra tõkestamise toetuseks allkirju koguti, nähti, et nad ei ole sugugi ainukesed, keda tehase müra häirib, ning et ka kaugemal elavad inimesed ei saa enam harjumuspärases vaikuses elada.
Tavapärasele tehase undamisele lisaks põhjustab kohalikele kõrvavalu ka mobiilse purustaja töö tugev heli. Madisson on pettunud, et purustaja kasutamisel ei võetud arvesse kohalike ettepanekut, mille järgi purustataks vaid tööpäeva sees ehk ajavahemikus 8-17, mitte 8-20 nagu praegu. Praegusel juhul on tööpäeva lõppedes Purila elanikud sunnitud aeg-ajalt taluma veel kõrvulukustavat purustaja müra. Vallavanem Meelis Mägi sõnul on tehas oma vastutulekuna lõpetanud mobiilse purustaja kasutamise nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
Mürauuringute suhtes on kohalikel samuti kahtlused, kas need näitavad ikka tõest informatsiooni, kuna seni läbi viidud uuringutest olid tehase omanikud teadlikud ning said tehase tööd vastavalt kohandada, et müra ei oleks niivõrd suur. Seda asjaolu ei saa enam tagantjärele keegi tõendada, kuid kahtlus jääb, sest võimalus selleks justkui oli.
Vallavanem Meelis Mägi kinnitab, et mürakaardi koostamisel tehtud müramõõdistamisel arvestati, et tehas töötaks normaalrežiimil, ning ütleb, et selleks peatati ka teatud perioodil mõõtmised, kui oli teada, et tehas ei tööta või ei tööta normaalkoormusega.
Kohalikud on üksmeelel, et tehas võiks hea tahte eesmärgil üles näidata suuremat huvi piirkonnas elavate inimeste heaolu suhtes. Näiteks heidavad Madisson, Hunt ja Herodes tehase juhtidele ette, et vaatamata mitmele kutsele, ei ole neist keegi ise kordagi nende kruntidel müra kuulamas käinud, et selle olemasolus ja häiringus ise veenduda. Herodes toob välja, et mööda teed tehase poole liikudes on kohati müra vaiksem, mis tähendab, et heli liigub ja kostab olenevalt ümbruskonnast erinevalt.
Samuti näevad nad, et tehase võimuses on püstitada müratõkkeid või valle, mis võiks aidata leevendada praegust olukorda. Hetkel eraldab Madissoni ja Herodese ning Hundi majapidamisi tehasest üksnes laiutav põllumaa. Nad näevad, et tehasel on võimalus ja võimekus neid samme astuda. Olles leppinud, et tehas ilmselt ära ei kao, on Purila elanikud avaldanud ka soovi, et tehas jätaks kohalikele mõned puhkepäevad, mil tehases töö seisaks, et kauaigatsetud vaikus taas küla kasvõi mõneks päevaks täidaks. Selliseid ettepanekuid on nad ka tehase juhtkonnale teinud.
Herodes on teinud samuti ettepaneku teha uuringud selliselt, et mõõta mürataset, kui tehas töötab, ja siis mõõta, kui ta üldse ei tööta. Hunt meenutab, et selle jutu peale naerdi Herodes lihtsalt välja, kuigi sellise uuringuga oleks kohalike meelest kohe selge, kuidas on elada tehasega ja kuidas ilma.
Hunt tõdeb, et tegelikult ei ole neile teada, kuidas heli maastikul liigub ning kas tõkked aitaksid või teeksid hullemaks, aga samamoodi ka edasi minna ei saa. „Igaks juhuks mitte midagi teha ei ole ka okei,” ütleb ta.

***

Warmeston tegeleb müraprobleemiga

Warmeston OÜ kvaliteedi- ja keskkonnajuht Viljo Aros: Warmeston OÜ on ka varem kinnitanud, et ettevõttel on olemas valmisolek rakendada täiendavaid meetmeid müra vähendamiseks ja selle leviku tõkestamiseks, kui need meetmed on efektiivsed ning nende rakendamine on põhjendatud.
Etteheide, et Warmeston OÜ saboteerib mürauuringute läbiviimist, on alusetu. Rääkides valminud mürauuringust, oli Warmeston OÜ küll teadlik, et Rapla vallavalitsus kavatseb tellida uue uuringu, kuid vastavast tööst on räägitud alates 2018. a algusest. Rapla vallavalitsus küsis Warmeston OÜ käest 2019. a septembris põhimõttelist nõusolekut uuringu kaasrahastamiseks, kuid ka siis ei avaldatud mõõtmiste läbiviimise perioodi. Purila ja Kuku külas teostatud müramõõtmiste perioodist saime teada alles pärast Akukoni uuringu tulemuste avaldamist.
Aruandest selgus, et mõõtmisi teostati 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses kokku 3-nädalase perioodi vältel. Meie teada ei ole varem Purila külas nii pikaajalisi müramõõtmisi tehtud. Usume, et Rapla vallavalitsuse valitud lähenemine müramõõtmise kestuse ja Warmeston OÜ teadmatuses hoidmise osas oli teadlik, sest etteheide tulemuste mõjutamise osas on kõlanud ka varem. Paraku näib, et ka need meetmed ei olnud piisavad, et sarnased põhjendamatud väited lõppeksid.
Meie e-posti aadressile [email protected] saadetud teadete vastused järgivad teatavat vormi, kuid need ei ole stampsed. Iga teade ja selle sisu registreeritakse, esitatud info kohta küsitakse tehasejuhi selgitus, kes suhtleb vajadusel täiendavalt kaebuse esitamise ajal tööl olnud vahetustega, ning kogutud info põhjal koostatakse teatele vastus. Kui algses teates on informatsiooni vähe, oleme kohati palunud kaebuse esitajal täpsustada häiringu esinemise aega või müra iseloomu, mis võiks meil aidata tuvastada võimaliku häiringu põhjust.
Kui vastuseid tajutakse vahel sisutühjadena, siis võib see tulla asjaolust, et meie tehased töötavad nii-öelda 24/7 režiimis, kus on oluline hoida tootmisprotsesse võimalikult stabiilsena. Kui kaebuse esitamise ajal ei ole tootmisrežiimis toimunud ühtegi kõrvalekallet ja sama seadistusega on tehas töötanud järjest mitu nädalat, on keeruline saata väga sisulist infot. Sellises olukorras saame vaid kinnitada teate kättesaamist, anda ülevaate tehase tootmisrežiimist ja informeerida teate esitajat kõrvalekallete puudumisest.
Seoses müraga oleme välja töötanud ja viinud ellu tegevuskava müra vähendamiseks ja selle leviku tõkestamiseks, oleme tellinud ise ja kaasrahastanud erinevaid keskkonnauuringuid, oleme oma tegevusest andnud aru Rapla vallavalitsusele ja terviseametile, oleme osalenud ümarlaudadel ja avalikel aruteludel, et kuulata kogukonda, selgitada ja võimalusel pakkuda lahendusi kitsaskohtadele, oleme loonud e-posti aadressi kogukonnaga vahetu info jagamiseks ning andnud täiendavaid selgitusi meediale.
Tegeleme müraga ka edaspidi, kuid sellesisulises infovahetuses panustame edaspidi eelkõige vahetule suhtlusele kogukonnaga ja kohaliku omavalitsusega.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised