13.8 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
ArtikkelPlaanilise ravi taastumine jääb veel mõneks ajaks õhku

Plaanilise ravi taastumine jääb veel mõneks ajaks õhku

Katri Reinsalu

Eelmise nädalaga lõppes riigis kehtestatud eriolukord, mille ühe osana piirasid raviasutused märtsi keskpaigast alates plaanilist ravi. Aprilli lõpus tegi Terviseamet otsuse see järk-järgult taastada. Milliseid muutusi toob eriolukorra lõppemine kaasa Raplamaa terviseasutustes ja millal võiks taastuda kriisieelne olukord?

Raplamaa Haigla juhataja Pille Muki sõnul on esmaspäevast võimalik taas läbi viia ennetustegevuslikke ja sõeluuringuid. Eriarstide plaanilise töö mahud on kasvanud juba mitme nädala jooksul ja jätkub ka edaspidi ning selles osas riikliku eriolukorra lõpetamine muutusi kaasa ei too. „Ka eriolukorra ajal ei olnud kogu plaaniline eriarstiabi suletud,” täpsustas Mukk.
Kontaktvastuvõtud on kõigil erialadel erinevas mahus olemas. Mukk ütles, et maikuu jooksul liiguvad mahud kasvutrendis, samuti haiglas tehtavate uuringute mahud.
„Jätkuvalt on polikliinikus ülekaalus kaugvastuvõtud, see on ka Terviseameti soovitus, kuid nende osakaal väheneb. Aprillis moodustasid kontaktvastuvõtud vaid ca 5% kõigist vastuvõttudest, mai esimese poolega on need numbrid jõudsalt kasvanud, kuid täismahus kontaktvastuvõttudeni jõudmine võtab siiski mitte nädalaid, vaid kuid,” ütles Mukk.
Haigla juhataja sõnul on nad möödunud kahe kuu jooksul tegelenud protsessiga dünaamiliselt, kuid eriolukorrast tingitud piirangute lõdvendamine ühiskonnas sunnib neid jätkuvalt väga teraselt olukorda jälgima ning reageerima muutustele, ka negatiivsetele, väga operatiivselt. Mukk lisas, et plaanilised kirurgilised operatsioonid jätkuvad mai viimasel nädalal, kuid toonitas, et plaaniline haiglaravi on taastatud juba mai algusest.
Jätkuvalt tuleb haiglasse saabuvatel patsientidel arvestada rangemate reeglitega nagu tervisedeklaratsiooni täitmise kohustus, kehatemperatuuri mõõtmine, isikukaitsevahendite kasutamine ning käte desinfektsioon. Samuti soovitatakse tulla visiidile ilma saatjata. Vastus küsimusele, kui kaua neid reegleid järgima peab, sõltub paljuski sellest, mis järgnevatel nädalatel toimuma hakkab.
„Riikliku eriolukorra lõpp ei tähenda nende kaitsemeetmete lõpetamist, sest viirus on jätkuvalt olemas ning risk nakkuse haiglasiseseks levikuks meie patsientidele ja töötajatele olemas. Kui Rapla haiglas peaks tekkima majasisene levik töötajate või patsientide hulgas, oleme sunnitud plaanilist tööd taas pidurdama,” selgitas Mukk.
Haiglas on arvestatud ka teadlaste prognoosidega, mis näitavad, et piirangute ja isolatsiooni vähenemisel haigestunute arv mõnevõrra kasvab.
„Kontaktvastuvõttude ja polikliiniku külastamisel jääb kehtima 2+2 reegel, patsiendid on polikliinikus ka füüsiliselt hajutatud. Inimeste liikumisteekonnad on majja tulles piiratud. Kõik vastuvõtuajad oleme planeerinud suuremate vahedega ning iga patsiendi järel teostame vastuvõtukabineti ja kontaktpindade täiendava desinfektsiooni. Täiendavad isikukaitsevahendid kuuluvad kõigi visiitide ja uuringute-protseduuride juurde,” rääkis Mukk.
Koroonatesti tehakse plaanilises korras haiglaravile tulevatele patsientidele ja teatud spetsiifiliste aerosoole genereerivate protseduuride eel. „Selle tõttu võib olla vajadus patsiendil kaks päeva enne uuringule tulekut käia ka analüüsi andmas. Viimane on siis korraldatud kas teda suunava arsti poolt või uuringu tegija poolt,” ütles Mukk.
Küsimusele, millal võiks kriisieelne olukord täielikult taastuda, vastas Mukk, et aus vastus on ilmselt see, et enne viirusevastase ravi ja vaktsiini saabumist ei ole võimalik öelda, et oleme tavapärases situatsioonis tagasi.

Algas plaaniline hambaravi

Sarnast teadmatust väljendas ka Kohila Hambakliiniku ja Rapla Hambakliiniku juhatuse liige Silver Koit, kes ütles värvikalt, et teeks selle inimese hambad tasuta korda, kes täna sellele küsimusele vastuse annaks.
Nii Kohila kui ka Rapla hambakliinik avasid esmaspäevast plaanilise hambaravi. „Plaanilise hambaravi avamine tähendab, et me planeerime tööd patsientide vastuvõtmiseks eritingimustes. Juba nendest eritingimustest olenevalt saame tunduvalt vähem patsiente vastu võtta. Me peame tegema kõik selleks, et kaitsta ennast ja meie patsienti nakkusohu eest. Selleks on välja töötatud vastavad protokollid. See kõik tähendab lisakaitsevahendeid, lisamaterjale ja poole rohkem lisaaega ja meile ka suuri rahalisi väljaminekuid,” selgitas Koit. Sellest tulenevalt on kehtestatud igale visiidile lisatasu personali isikukaitsevahendite eest.
Nii nagu haiglas ja teistes raviasutustes, on ka hambakliinikus kasutusel hulk erimeetmeid nii ravi osutajate kui ka patsientide ohutuse tagamiseks.
„Me oleme siiani töötanud olukorras, kus meie töökeskkonnas on pidevalt nn nähtamatud ohud (HI-viirus, bakterid, mitmed nakkushaigused jne). Seni, kuni on oht patsiendile ja meie töötajatele SARS-CoV-2 viiruse poolt, kehtivad ka erimeetmed selle viiruse suhtes,” rääkis Koit.
Möödunud nädalal helistasid hambakliinikute registratuur ja arstid eelisjärjekorras nn kriitilistele patsientidele, kelle ravi eriolukorra tõttu pooleli jäi, et lahendusi leida. Alates esmaspäevast saavad aga patsiendid end taas ise vastuvõtule registreerida. „Soovin väga rõhutada, et aega broneerida saab ainult telefoni teel, kliinikus seda teha ei saa. Rangelt on keelatud kliinikusse sisenemine inimestel, kellel pole aega broneeritud,” selgitas Koit.

Silmaarst alustas juba aprillis

Kohila tervisekeskuses paiknev maakonna ainuke silmaarst Anne Kase alustas kontaktvastuvõttudega aprilli lõpus, kui Terviseamet tegi otsuse plaanilist ravi taastama asuda. Esmaspäev tema jaoks muutusi töökorralduses kaasa ei toonud. Kasutusel on samad erimeetmed nagu teisteski asutustes.
Vastuvõtul kasutavad maski nii arst, õde kui ka patsient. Kase kommenteeris, et kuna on patsiendiga suhteliselt lähedases kontaktis, usub ta, et vastuvõtul maskide kasutamine kestab veel pikka aega.
Eelisjärjekorras on ühendust võetud nende patsientidega, kelle vastuvõtt vahepealsel ajal tühistada tuli. Neile lisanduvad loomulikult ka uued patsiendid. Arvestades, et vastuvõtuajad on tavapärasest rohkem hajutatud, tekib tõenäoliselt pikem järjekord. Kase ütles, et vastuvõttude taastamisele lähenetakse rahulikult ja see ei saa toimuda ühe laviinina. Järjekorras olijatel tuleb säilitada rahu. Need inimesed, kes hetkel kontaktvastuvõtule tulla ei tihka, saavad jätkuvalt abi kaugnõustamise vahendusel.
Tavapärase olukorra taastumise aega ei oska ka Kase välja öelda. „See on ennustamatu,” kommenteeris ta ja lisas, et suuresti sõltub see Eestimaa rahvast endast. Hügieeninõuete eiramine või liiga rutakalt suurtes hulkades kogunemine võivad endaga uue haiguselaine kaasa tuua.

Märjamaa perearstikeskus liigub tasahilju

Märjamaa Perearstikeskus OÜ perearst Marika Hiiemaa sõnul eriolukorra lõppemine esmaspäeval suuri muutusi töökorraldusse ei toonud. Üks arst jätkab veel nädala kodukontori tingimustes ning kaks arsti perearstikeskuses. Oma senise tööga jätkasid esmaspäeval ka neli pereõde, koduõde ning Kuuda Hooldekodu õde. „Abi osutamiseks vajaminevad isikukaitsevahendid on meil olemas. Jätkuvalt võtame eraldi vastu mittenakkuslikke ning potentsiaalselt nakkuslikke patsiente, rakendades eraldi vastuvõtuaegu ning ruume,” rääkis Hiiemaa.
Vastuvõtule kutsutakse näiteks krooniliste haiguste ägenemistega patsiendid, stabiilseid krooniliste haigustega patsiente plaanilisteks tervisekontrollideks ja ägedate mittenakkuslike seisunditega patsiente hindamiseks ja ravi alustamiseks. Samuti juhi- ja relvaloa tervisetõendite väljastamiseks, vaktsineerimiseks ning vähi sõeluuringute teostamiseks. Hiiemaa ütles, et krooniliste haiguste raviks vajalikke retsepte on taas võimalik välja kirjutada kuni kuueks kuuks.
Perearstikeskuses teenindatakse vaid etteregistreerunud patsiente ning rakendatakse standardseid ettevaatusabinõusid. Hiiemaa sõnul on endiselt eelistatud probleemide lahendamine kaugvastuvõtu teel. Esmasel kontaktil selgitatakse pöördumise põhjus ning hinnatakse vastuvõtule kutsumise vajadust. „Piirangute järk-järgulise leevendamisega liigume tasahilju tavavastuvõttude taastamiseni,” sõnas Hiiemaa.
Kohila perearstikeskusest vastas perearst Kärdi Kalda, et ta ajakirjandusega ei suhtle. Rapla perearstikeskuse kodulehel on küll kirjas, et küsimustele vastatakse kolme tööpäeva jooksul, kuid selle aja sees vastuseid saada ei õnnestunud. Mõlema perearstikeskuse kodulehel oleva info kohaselt jätkub neis eriolukord.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare