Helerin Väronen
Eelmises Käsitöölases kirjutasime suitsusaunadest. Seekordne Käsitöölane on sellele loogiline jätk, sest vaatluse all on vihad ja seebid. Viimastel kuudel on seepidest üldse palju juttu olnud ja poelettidel on kõiksugu variante, kuid kõige parem seep on ikka see, mis on käsitööna hingesoojuse ja armastusega valminud.
Rapla juurtega Katrin Pihlas on Saaremaal elades hobi korras seepe valmistanud viimased seitse aastat, seda küll enda tarbeks ja sõpradele-tuttavatele kingiks. Nii-öelda sahtlisse neid teinud, nagu Katrin sõnas. Müügiks ta neid enne tänavust kevadet ei teinud. Katrin peab turismitalu ning eriolukorra ajal sai selgeks, et turisminduses valitseb must auk, tulevik tundus tume ja teadmata. “Lapsed siis soovitasid, et emps, sa ju teed seepe, paku neid teistele ka, kindlasti on huvi,” rääkis Katrin, kuidas mõte panna seebitegu leiba lauale tooma idanema hakkas.
Seejärel sai Facebooki tehtud seepe tutvustav müügipostitus ja kohe tekkis ka rahva huvi seepide vastu. Tagasiside klientidelt oli samuti väga positiivne. Sellest ajendatuna on Katrin mõelnud oma seepidele eraldi turunduskanali luua. Samuti on olnud juba selliseid pakkumisi, kus ollakse valmis Katrini tehtud seepe enda juurde müüki võtma.
Nii nagu teistegi käsitöötegijate puhul, on ka seebitegijatel igalühel oma kindel käekiri. “Nagunii sa tahad teistest erineda, kui sa midagi teed. Minu jaoks ongi põnev, et ma saan ennast loominguliselt väljendada. Seepide tegemisel on erinevaid võimalusi ja ega ma hakanud jalgratast leiutama, see on juba minu eest ära tehtud. Valmistan oma seepe juba valmis seebimassist. Tänapäeval on müügil taimne glütseriinseebimass ja see, et ta kuju saaks, ongi minu töö ja loomingu väljendus,“ rääkis Katrin.
Üks suund Katrini seepidel on see, et need on 100% looduslikud. Näiteks teeb ta kadakaoksaga seepe, põdrasamblikuga seepe ja ka kasetohtu on ta seebi sisse pannud. “Peab katsetama, mida saab üldse seebi sisse panna, sest näiteks õrnu õistaimi ei ole mõtet kasutada, sest nad kaotavad oma ilu. Olen katsetustega jõudnud välja selgitada, millised taimed peavad seebi sees vastu ja millised mitte,” sõnas Katrin.
Teine liik seepe, mida Katrin teeb, on seep seebis, ehk esmalt teeb ta väiksemates vormides valmis kujukesed, mida ta siis seebimassi sisse uputab, nii et tekib nii-öelda 3-D seep.
Nüüd on Katrinil seepide kõrvale lisandunud ka vannipallid, mille valmimisele pani aluse just kevadine kriis, kui sai palju kodus oldud ja tekkis soov soojas vannis mõnuleda. Esimesed proovipallid on valminud ja soojalt vastu võetud. Ka need on üdini looduslikud ja neis on kasutatud näiteks kuivatatud apelsinikoort, kuivatatud nurmenukke, männikasve ja kasepungi, mis kõik täidavad vannipallis mingit funktsiooni.
Kuigi tundub, et seep on nii lihtne ja igapäevane asi, saab sellele erinevate lisaainetega anda veel mitmeid omadusi juurde. Näiteks on üks võimalus erinevate koorimisainete kasutamine. Üldtuntud on kohvipuru kasutamine, kuid Katrin otsustas enda seepides kasutada hoopis saepuru, kadakaseebis kadaka oma, kasetohu omas kase oma. Ka saepuru tera suurusega annab mängida ja muuta seeläbi seebi kasutamise viisi. Näiteks peenemateralise saepuruga seepi saab kasutada näonaha koorimiseks. Suurema teraga saepurust saab aga jalakoorimise seebid, mis on just suvisel ajal muru peal käijate jalgadele väga vajalikud, muutes need puhtaks ja imepehmeks.
Katrin teeb ka selliseid seepe, mille sees on kuivatatud käsnkõrvits, mida muidu kasutatakse kui nuustikut. Seebis täidab see ka kehakoorija rolli.
Seebimassi juurde käivad Katrinil veel aroomi- ja eeterlikud õlid, mis annavad seebile lõhna, pehmendavad seepi ja toetavad seebi taimset kooslust. Seepe annab põnevamaks muuta ka erinevate värvide abil. Selleks kasutatakse spetsiaalseid seebivärve, mida toodavad glütseriinseebimasside tootjad.
Kõige enam meeldib Katrini seepe proovinud inimestele kadakaseep, millest sai kriisi ajal täielik hitt-toode. “Panin sellele seebile nime “Saarlase sitkus”. Nimi tulenebki sellest, et saarlased on sitked ja kadakad on sitked ning Saaremaa ja kadakas käivad ju kokku. Saarlased olid väga sitked selle kriisi ajal ja kätepesu sai eriti aktuaalseks. Siis leidsin, et ongi väga äge kadakat just selles kontekstis kasutada, ja tundub, et asi töötab,” sõnas Katrin. Kuna raplamaalaste puhul on hiljaaegu jõutud mõtteni, et siinne rahvas on sitke nagu rabamänd, võib öelda, et salamisi peidab ka see sitkus end Katrini seepides.
Üks asi, mille poolest Katrin erineb teistest seebitegijatest, on see, et ta teeb kõik oma seebid valmis ühekaupa. Paljud seebitegijad valavad sulatatud massi suuremasse vormi ja siis pärast tükeldavad selle. Ühekaupa tehes valmib Katrinil kümmekond seepi päevas, kuid ta ei võta seda nagu töötegemist, et kohe hommikul peab hakkama neid tegema ja nii palju kui suudab. Tegemist on siiski loomingulise tööga, mis nõuab viitsimist, aega ja õiget hetke.
