spot_img
-1.2 C
Rapla
Teisipäev, 31 jaan. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
RSLähiajal selgub varisenud rõdudega maja saatus

Lähiajal selgub varisenud rõdudega maja saatus

Stina Andok

Mai lõpus varisesid Vigalas korterelamu maja rõdud, elanikud evakueeriti ning möödunud nädalavahetusel hoone toestati, et lähipäevil saaks teha auditi ja selgitada, mis saab majast edasi.

Nädalavahetusel saabusid Kivi-Vigalasse Sääla 8 korterelamu juurde päästjad tegema vajalikke koristamis- ja hoone toestamise töid, et majas saaks turvaliselt läbi viia kohustusliku auditi, mis selgitaks välja nii varingu põhjuse kui ka maja edasise kasutamise võimalused.
Vigala osavallavanem Priit Kärsna selgitas, et toestas päästeamet õppuse korras, kuid vajalikud materjalid ja prügiveo korraldas osavallavalitsus. Lisaks võtab osavallavalitsus enda kanda auditiga seonduvad kulud. Kärsna sõnul on toestuseks vajaliku puitmaterjali ja prügiveo maksumus mõlemal juhul suurusjärgus tuhat eurot. Auditi maksumust Kärsna veel öelda ei osanud. Osavallavanem oli lootusrikas, et auditi esialgsed tulemused selguvad juba lähipäevil.
Maja edasise kasutamise osas oli Kärsna pigem optimistlikult meelestatud, öeldes, et osavalla ehitusnõunik on seisukohal, et kuigi maja ehituskvaliteet on kehvemapoolne, on korterid teistsuguse ülesehitusega kui rõdud, ning leiab, et maja täielik kokkukukkumine on välistatud.
Arusaadavalt on rõdude varisemine pannud hoones elanud inimesed keerulisesse olukorda. Selgub, et probleemid on majas valitsenud juba pikemat aega ning mõned elanikud on arvamusel, et vallavalitsus oleks pidanud otsustuskindlamalt tegutsema märksa varem.
Üks nendest on Sääla 8 elanik Heldur Säkk, kes kirjeldab end kui üle 60-aastast liikumispuudega meest, kes elas enne varisemist majas koos oma elukaaslasega. Olude sunnil elab paar hetkel õpilaskodus. Kuigi Säki korteri rõdu ei varisenud, ei ole neid ohutuskaalutlusel tagasi koju elama lubatud. Meie esialgse vestluse ajal oli mehel kindel teadmine, et tal ei ole lubatud ka koju asjade järele minna. Hiljem siiski teavitas vallavalitsus inimesi, et nende korterite elanikud, kelle rõdud ei varisenud, võivad oma asjadel järel käia. Pärast toestamist on võimaldatud ajutist ligipääsu ka varisenud rõdudega korteritesse.
Säkk ei olnud siiski mures ainult oma asjade pärast, vaid olukorra pärast üleüldiselt. Tunnetanud varem, et vallavalitsus ei ole majas tekkinud probleeme tõsiselt võtnud, pelgas mees, et vallavalitsus ei arvesta ka varingu järel piisavalt elanikega ning nad jäävad kõigest lihtsalt ilma. Säkk leidis, et vallavalitsusel tuleks varingu osas vastutus enda peale võtta, kuid etteheiteid on tal ka päästeametile. Mehe sõnul ei ole ka päästeamet varem adekvaatselt reageerinud.
Osavallavanem Priit Kärsna kinnitas, et on teadlik probleemidest, mis majas on aastate jooksul esile kerkinud, aga tema arvates on neile ka asjakohaselt reageeritud. Kärsna sõnul ei ole Säkk kunagi ühtki puudust hoone osas välja toonud, mis võiks viidata millelegi sellisele nagu rõdude varisemine. Küll tõi Kärsna välja, et hoone esmasest vaatlusest nähtub, et 2. ja 3. korter on välisseinal olevatesse pragudesse lasknud omavoliliselt makrofleksi, ilma et oleks pragudest teavitanud vallavalitsust või kaasanud spetsialiste. Ühtlasi näib praegu, et rõdud varisesid, kuna neil puudusid olulised metallkonstruktsioonid. „On ime, et rõdud üldse nii kaua püsisid,“ ütles Kärsna.
4. juunil toimus elanike ja vallavalitsuse esindajate vahel koosolek, kus selgitati kõiki olulisi asjaolusid.

Päästeamet on
kontrollinud

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Indrek Laanepõllu sõnul on Säkk ja ka Sääla 8 maja päästeametile väga hästi tuttavad. „Kõnealuse hoonega oleme aktiivselt tegelenud alates 2017. aastast. Probleeme selle majaga seoses on tõstatatud erinevaid, kuid päästeamet saab tegeleda siiski vaid oma vastutusalaga, ehk tuleohutusega,“ selgitas ta. Ta tõdes, et päästeamet on Säkiga olnud mitmeid aastaid väga aktiivses telefonisuhtluses ning pidanud korduvalt selgitama seda, kes on missuguse probleemi omanik ja missugune asutus mille eest vastutab.
„Tuleohutuse teemasid on olnud Sääla ridaelamus vaid seoses korstnaga, mis on vajanud meie sekkumist,“ ütles Laanepõld.
Laanepõllu sõnul sattus Sääla maja päästeameti huviorbiiti esimest korda 2016. aastal, kui seal viidi läbi kodunõustamine ning nõustamise tulemusel teostati 20. veebruaril 2017 esimene kontroll, kui vaadati üle terve maja tuleohutus.
„Esimese kontrollvisiidi tulemusel tehti katla valdajale, korter nr 3 omanikule, ettekirjutus korstnapühkija kutsumiseks. Seda ka täideti. Kuna korstna ehitamise aeg ulatub tagasi kaugele üheksakümnendatesse, on see korsten küll juba eakas, kuid tuleohtu endast ei kujuta,“ selgitas Laanepõld.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused