13.8 C
Rapla
Pühapäev, 26 mai 2024
UudisedMahtra talurahvamuuseum tähistas viiekümne aasta juubelit

Mahtra talurahvamuuseum tähistas viiekümne aasta juubelit

Mahtra talurahvamuuseumi ametlik asutamiskuupäev on 6. juuli 1970, kuigi tegelikult käis tegevus juba enne seda. Käesoleva nädala alguses möödus sellest kuupäevast täpselt 50 aastat ning märgilist juubelit tähistati Juurus asuvas Mahtra talurahvamuuseumis väärikalt.

Sünnipäeva tähistamise puhul avati ajaloolises Juuru vallamajas hoidlaruumid, mida muuseum saab kasutada väljapanekuteks ning museaalide hoiustamiseks.
Esmaspäeval kogunes Mahtra talurahvamuuseumi juubelile üle kolmekümne inimese. Nende seas oli nii endisi kui ka praeguseid muuseumi töötajaid, kohalikke Juuru inimesi ning külalisi kaugemalt. Pidustused said alguse muuseumi peahoones, kus võttis sõna Sihtasutuse Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid tegevjuht Jaanus Plaat. Ta tänas endisi Mahtra talurahvamuuseumi direktoreid, kes olid kohale tulnud. Teiste seas said tänutäheks potilille kauaaegne muuseumi direktor Tiia-Helle Schmitte ning samuti direktorina töötanud Riina Annus.
Lisaks avati peahoones juubelinäitus, kus on külastajate ette toodud museaalid ning neid lugejatele tutvustanud artiklid ajalehes Nädaline aastatel 2009 ja 2010 ilmunud seerias “Leide Mahtra talurahvamuuseumi varaaidast”. Näituse koostas muuseumi pedagoog Anne Daniela Rodgers.
Praegu asub Mahtra talurahvamuuseum Rapla valla territooriumil, kuid kuni 2017. aasta haldusreformini oli see Juuru vallas. Oma lühikeses sõnavõtus tõi Rap­la vallavanem Meelis Mägi välja, et enne haldusreformi ei olnudki Rapla vallas ühtegi muuseumit. Tänu Juuru ja Rapla valla ühinemisele 2017. aastal sai Rapla omale esimese muuseumi.
Paljude raplamaalaste esimene kogemus Mahtra talurahvamuuseumiga oli klassiekskursioon. Neid korraldatakse tänase päevani ning tervetele klassidele tutvustatakse Juuru piirkonna ning kogu Eesti ajalugu. Jaanus Plaat rääkis, et suurema osa muuseumi külastajatest moodustavadki koolide ja lasteaedade grupid. Nende jaoks on ette nähtud konkreetsed programmid.
Koroonaviirusest tingitud paus andis Mahtrale samasuguse hoobi nagu teistelegi Eesti muuseumitele. Mitu kuud tuli oma uksed hoida suletuna ning kui avanes võimalus need uuesti avada, siis karmide piirangutega. “Teatud reegleid järgime tänase päevani. Ka majanduslikult oli see raske löök, sest mingisuguseid tulusid me selle aja jooksul ei saanud. Muuseum oli kinni ja külastajaid ei käinud. Õnneks on Eesti siseturism nüüd elavnenud ja rohkem inimesi külastab muuseume,” rääkis Plaat.

Vallamajade ajalugu

Oluline osa juubeli tähistamisest oli uute hoidlate avamine ajaloolises Juuru vallamajas. Need olid tegelikult valmis juba varem, kuid pidulik avamine sooviti jätta suurele sünnipäevale. See oligi esmaspäeva õhtul teine pidustus. Kui muuseumi peahoones oli joon alla tõmmatud, suundusid kõik edasi vallamajja. Uued hoidlad on loodud sellisena, et huvilised saavad neid ka edaspidi külastada, kuid ainult koos muuseumi töötajaga.
Sealsed museaalid on spetsiaalselt välja valitud, et need oleksid huvitavad ja heas korras. Nii näiteks saab tutvust teha ajalooliste tööriistade ja mööbliga. Ühes hoidlas on välja pandud toolid ja diivanid. Nende seas on ka toolid, mis olid kunagi pastor Juhan Liivi söögitoas. Külastajale võivad huvi pakkuda ka Lellapere mõisahoonest pärit toolid. Samuti on vallamajas avatud eraldi ruum, mis kannab nime “Vallaametniku tuba”.
Seal on plakatitel välja toodud Juuru vallamaja ning laiemalt kogu Eesti vallamajade ajalugu. Selle väljapaneku koostas Hanno Talving, kes on koostanud ka teose “Eesti vallamajade ajaloo teatmik”. Talving on pärit Juurust ning töötab praegu Eesti Vabaõhumuuseumis.

6. juulil toimunud sünnipäevapidustustel oli ka kolmas osa, sest tähistamine läks edasi Eeru talupojakõrtsis, kus pandi sünnipäevaõhtule ka punkt.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare