Kohila vald on kiiresti kasvava rahvaarvuga omavalitsus, mida elupaigana eelistavad just noored pered. Loogiline jätk sellele on see, et lapsi sünnib rohkesti. Ühest küljest on see tohutu suur rõõm, et lapsi on ja tuleb aina juurde, kuid just sel aastal on eriti palju lapsevanemaid, kel emapalk lõppenud ja kes proovivad koos vallaga leida lahendust, kuhu lasteaeda või lastehoidu oma võsukest viia saab.
Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus looma kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Reaalsuses aga ei ole see alati võimalik. Vähemal või rohkemal määral on lasteaiakohti pidevalt puudu.
Kohila valla haridusnõunik Meeri Ehandi tõdeb, et lasteaiakohtade puudus on tõesti probleem ja sel aastal on see eriti teravalt tajutav. Piirkonniti on see küll erinev, sest Kohila alevis ja Salutaguse-Prillimäe osas on kohtade põud väiksem, samas Aespa-Hageri-Sutlema piirkonnas on mure koha saamisel eriti suur.
Lasteaed Aespasse
„Sutlema lasteaed, mis just Aespa-Hageri-Sutlema piirkonda teenindab, sai sel aastal vastu võtta vaid kolm last, aga soovijaid on seal piirkonnas väga palju. Aespa on piirkond, kuhu on tulnud palju noori peresid, kes kõik pikisilmi ootavad, et sinna ehitataks lasteaed,“ rääkis Ehandi. Atraktiivsust lisab piirkonnale tema sõnul praegu käiv Aespa ÜVK ehitus. Aespa lasteaia ehituse puhul on aga sihiks võetud esimese kahe rühmaga tiiva valmisehitamine 2021. aasta sügiseks.
Põhiprojekti kujul projekteeritakse valmis mõlemad tiivad, et teise tiiva ehitusega minna edasi esimesel võimalusel. Ehandi loodab, et Aespa lasteaia valmimine leevendab lasteaiakohtade muret oluliselt ja võtab maha pingeid ka päevahoidudelt, kus praegugi on väga pikad ootejärjekorrad.
„Eesmärk on ikkagi see, et emad pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist saaks soovi korral naasta tööle teadmisega, et nende põnnid on hästi hoitud. Meie päevahoiud, mis võtavad vastu lapsi alates pooleteiseaastaseks saamisest, teevad väga tublit tööd ning tagasiside lasteaia õpetajatelt ja juhtidelt on väga positiivne – lapsed, kes tulevad päevahoidudest, kohanevad lasteaiaga kiiresti ja on iseseisvad oma igapäevastes väikestes toimetustes,“ lisas Ehandi.
Sellest kevadest võttis Kohila vald kasutusele ka uue haridusteenuste haldamise süsteemi ARNO, mis tähendab, et masskomplekteerimisi on võimalik teha piltlikult öeldes kolme minutiga (varem võttis lasteaiakohtade jagamine aega kolm kuud) ja vanematele jääb vastamiseks nädal. Kuna süsteem käivitus alles maikuus ja varem on selleks ajaks juba lasteaiakohad jagatud, on Ehandi sõnul sel aastal kõik tegevused ajanihkes. Samuti on protsess ja süsteem uus, nii et sellega harjumine ja õppimine võtab kõigil aega.
Teine voor
Lasteaedade kohtade jagamine käib kahes etapis. Kui esimese etapi kohad on pakutud, on vanematel aega viis tööpäeva, et kinnitada süsteemis koha vastuvõtmine või see tagasi lükata. Ehandi sõnul on neil tavaks, et lapsevanem saab kohapakkumisest loobuda ja jätta veel aastaks laps päevahoidu, kui ta ei saa kohta soovitud lasteaeda. „See on ühelt poolt väga inimlik võimalus, kuid teiselt poolt pingestab olukorda aastatel, kui meil on väga palju lapsi ootamas päevahoiu kohta.
Lapsevanema jaoks on kindlasti oluline, et lasteaed asuks kodu lähedal või jääks tööle sõitmise teele. Samuti peavad vanemad oluliseks lasteaia valikul seda, et kellelgi lähedasel inimesel oleks võimalik vajadusel appi tulla ja laps lasteaiast võtta, kui vanemal on vaja kauemaks tööle või linna jääda. Seega on väga palju erinevaid tegureid, mis lasteaiakohtade hulka ja järjekorda mõjutavad,“ rääkis Ehandi.
Kahe kohtade jagamise etapi vahel lasteaedade rühmad korrastatakse ja siis selgub, kui palju kohti on võimalik jagada teises etapis. Ehandi arvates võiks pakkumisele tulevate kohtade arv olla umbes 15. Selles voorus ei ole vanematel väga palju lootust saada koht esimese valiku lasteaeda, pigem ikka sellisesse lasteaeda, kus on veel kohti. Pärast seda selgub ka see, kui palju kohti tekib päevahoidudesse.
Lastevanematel on olukorra leevendamiseks võimalus kasutada ka lapsehoiuteenust väljaspool valda. Kohila vald kompenseerib vanemale kohatasu samas ulatuses kui Kohila valla päevahoidudes. Ehandi sõnul on vanemaid, kes on sellise lahenduse leidnud.
Seni on lapsevanemad olnud Ehandi sõnul väga mõistlikud ja kannatlikud, teravaid olukordi on olnud väga vähe ja see on võimaldanud otsida probleemidele lahendust ja võimalusi olukorra leevendamiseks.
Ehandi loodab, et juuli keskpaigaks on neil olukord selgem, kui see oli kuu alguses.
