2.8 C
Rapla
Esmaspäev, 27 sept. 2021

Paluküla konkursi osas esitati tühistamisnõue

Juunikuus korraldas Kehtna vallavalitsus eelläbirääkimistega konkursi Paluküla piirkonnas asuva spordi- ja puhkekeskuse haldamiseks. Haldajat otsiti pooleteiseks aastaks alates 1. juulist 2020. Konkurss lõppes 30. juunil. Veel enne selle tähtaja saabumist pöördus volikogu liikmete poole Aivar Jürisalu, kelle arvates olid konkursi tingimused koostatud varasema teenuseosutaja huvidest ja võimalustest lähtudes.
Pärast pakkumiste avamist on vallavalitsusele teinud pöördumise konkursil osalenud Margo Lill, kes nõuab konkursi tühistamist.

Tähelepanekud tingimuste osas


Jürisalu hinnangul näitavad mitmed konkursi tingimused, et soositakse endist teenuseosutajat MTÜ Paluküla Klubi. Esimesena tõi ta välja konkursi kestuse. Kutse ilmus valla kodulehel 19. juunil ning pakkumiste tegemise tähtajaks oli 30. juuni. Sellesse perioodi jäid ka riigipühad. „Olukorraga tutvumiseks ja pakkumise esitamiseks on alla 6 tööpäeva (väga napp aeg), mis selgelt soosib varasemat teenuseosutajat, kes valdab informatsiooni,” rääkis Jürisalu.
Konkursi kutses on kirjas, et osalemiseks tuleb eelnevalt kohapeal tutvuda haldamispiirkonnaga ja kohapealsete oludega. Selleks tuleb kokku leppida Lauri Mölderiga, kes on ka Paluküla Klubi esindaja. „Ei ole usutav, et konkursil osaleja annab oma konkurentidele ausat ja adekvaatset infot, ta pigem tõrjub konkurente,” arutles Jürisalu hilisemas kirjavahetuses.
Jürisalu tõi välja, et Mölderi roll kohapealsete olude tutvustajana tähendas, et Paluküla Klubil oli info võimalike konkursil osalevate konkurentide kohta. „Kui keegi ei tuleks oludega tutvuma, oleks Paluküla Klubil info, et nad on ainsad osalejad, mis annaks neile konkursil vabad käed monopoolseks hinnakujunduseks. Ausa konkurentsi tagamiseks ei tohiks keegi konkursil osalejatest omada infot võimalike konkureerivate osalejate kohta. Käesoleval juhul on vallavolikogu liikmega (Lauri Mölder) seotud Paluküla Klubile konkursi tingimustega loodud võimalus saada infot konkurentide kohta, mis tekitab korruptsioonikahtluse (ühelgi teisel võimalikul konkursil osalejal sellist võimalust ei ole),” ütles Jürisalu.
Lauri Mölder vastas, et MTÜ Paluküla Klubi pole seotud hankekonkursi korraldamisega ega teadnud eelnevalt selle tingimustest. „Tegemist oli konkursi korraldaja poolse vorminõudega ning selline nõue ei olnud meie poolt esitatud. Samuti pole see vaid konkreetset konkurssi puudutav erinõue – seda kasutatakse ka muude avalike konkursside puhul. Võimalust, et selle hanke vastu huvi ei tunta, ei ole.
Meie mittetulundusühingu eesmärk on elavdada kohalikku maaelu ning luua oma kodukohta lisaväärtust, mitte aga kasu teenida, seega poleks kuidagi meie huvides teha oma koostööpartnerile ebaõiglast pakkumist,” selgitas Mölder enda seisukohta.
Samuti kinnitas Mölder, et kõiki tutvujaid koheldi võrdselt ja erapooletult. „Kohapeal vaadeldi soovi korral seadet ning hooldatavat ala, mille kohta on MTÜ-l Paluküla Klubi paratamatult hetkel kõige täpsem ülevaade. Ala või seadmetega mitte kursis oleva inimese tutvustajana kasutamine oleks pigem pannud teised huvilised ebavõrdsesse olukorda. Nii oli kõigil konkursil osalejatel võimalik saada realistlik ning asjakohane ülevaade ala hetkeolukorrast ja vajalikest töödest,” ütles Mölder.
Mölder ei soovinud jagada isiklikke hinnanguid võimaliku lepingupartneri ja konkursi korralduse osas enne läbirääkimisi. „Tegemist on sarnase konkursiga kui teised analoogsed konkursid. Tegemist ei olnud kuidagi meie huvides tehtud konkursiga, millele viitab ka see, et konkursi tingimusi muudeti keset konkursi läbiviimist kellegi avalduse alusel,” ütles Mölder.
Nimelt viitas Jürisalu oma algses pöördumises, et punkt, mis nõuab konkursil osalejalt teenuste täitmiseks vajaliku tehnika olemasolu kinnitust ja nimekirja, on endise teenuseosutaja võimalusi arvestav. Konkursitingimustes tehti päeval, mil Jürisalu pöördumise saatis, muudatus ning lisati võimalus esitada kinnitus vastava tehnika rentimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta.

Nõue konkurss tühistada

Saatsime konkurssi puudutavate asjaolude selgitamiseks küsimused ka vallavalitsuse liikmele ja hankekomisjoni esimehele Varri Välile. Tema vastus oli napp: „Paluküla spordi- ja puhkekeskuse haldamise konkursi komisjoni koosolek toimub 17. juulil 2020, peale seda saame tutvustada komisjoni seisukohti.” Ta ei täpsustanud, mis küsimuste arutamiseks komisjon kohtub.
Hankekomisjoni viimane kohtumine oli 30. juunil pärast pakkumiste tegemise tähtaega. Lisaks esimees Varri Välile kuulusid komisjoni Jalmar Mandel ja Tiina Satsi.
Konkursile tehti kolm pakkumist. Odavaima neist tegi MTÜ Paluküla Klubi 10 899 euroga. Hinnalt järgmine pakkumine oli 29 395 eurot ja selle tegi Margo Lill. Kõige kõrgema pakkumise ehk 35 274 eurot tegi Silur OÜ. Margo Lill on Silur OÜ juhatuse liige.
Sisuliselt kahe pakkumise tegemist selgitas Lill sellega, et konkursi tingimustes ei olnud täpsustatud, kellega on vald valmis lepingut sõlmima. Seetõttu tegigi ta kaks pakkumist. Odavama eraisikuna ja teise, kallima ettevõttena juhuks, kui vald siiski ei sõlmi lepinguid eraisikutega. Kahe pakkumise hinnavahe tuli käibemaksust.
Hankekomisjon otsustas läbirääkimisi alustada MTÜ-ga Paluküla Klubi, kes soovis teenuse osutamise eest väikseimat tasu.
Margo Lille hinnangul ei olnud tegemist ausa konkursiga ja ta on esitanud vallavalitsusele nõude konkurss tühistada. 1. juulil tehtud pöördumises tõi Lill välja, et spordi- ja puhkekeskuse ümbruse niidetavatele aladele on tänavuseks aastaks PRIA-st toetust taotletud. Pöördumises küsis ta vallavalitsuselt, kes seda toetust taotles ja miks seda hankedokumentides mainitud ei ole. Tema hinnangul oleks pidanud info toetusvõimaluste kohta konkursi tingimustes kajastuma. Seda enam, et juhul, kui üks pakkuja on toetust juba taotlenud, saab ta seda oma hinnapakkumise tegemisel arvestada.
Nädal hiljem, 8. juulil vallavalitsusele tehtud pöördumises juhib Lill tähelepanu maikuus sõlmitud lepingule, mis puudutab samuti Paluküla Hiiemäe kinnistut.
Valla dokumendiregistrist on leitav vallavalitsuse 19. mai korraldus, kus on kirjas, et MTÜ Paluküla Klubi on esitanud avalduse Hiiemäe kinnistu niidetavate ja karjatatavate alade põllumajanduslikku kasutusse võtmiseks. „Maa-alad on seni hooldamata ja hetkel kehtiv leping seda neil hooldada ei võimalda. Paluküla Klubi soovib taotleda PRIA-lt pindalatoetust maa-alade korrastamiseks,” kirjutatakse korralduses.
Sama korraldusega antakse Hiiemäe niidetavad ja karjatatavad alad MTÜ Paluküla Klubi põllumajanduslikku kasutusse tasuta ja hoolduskohustusega. Seda kuni 31. detsembrini 2021.
Lill tõi välja, et sõlmitud lepingu ala kattub konkursi omaga. Konkursi üks tingimus oli, et hooldatakse kõik niidetavad alad Paluküla spordi- ja puhkekeskuse alal vähemalt kord aastas. Tema hinnangul tahetakse konkursiga sõlmida teine leping samale teenusele. Lille sõnul oleks olnud korrektne 20 hektari niitmist nõudev punkt hankest välja jätta. See on samuti alus, mille põhjal nõuab Lill konkursi kehtetuks kuulutamist ja uue konkursi korraldamist.
„19. mai dokument reguleerib vallavara kasutusse andmist ja ei garanteeri Paluküla spordi- ja puhkekeskuse ala niitmist, rääkimata kohustusest niita kõik 20 ha,” ütles hankekomisjoni esimees Varri Väli. Ta ei soovinud praegusel hetkel täpsustada, mida korralduses mainitud hoolduskohustus täpsemalt tähendab.
Vastuse võiks anda vallavara kasutamiseks sõlmitud leping, milles on täpsustatud ka osapoolte õigused ja kohustused. Selles on toodud välja, et kasutaja kohustub „objektil asuvaid rohumaid hooldama (niitma)”. Kasutaja õiguste hulgas on lepingu järgi taotleda iseseisvalt ja kasutada lepingu objekti hooldamise-kasutamise eest saadavaid toetusi lepingust tulenevate tegevuste katteks.

Toetus niitmiseks või mitte?

PRIA kaardirakenduse vahendusel on näha, et Paluküla spordi- ja puhkekeskuse niidetavatele aladele on viimastel aastatel toetust taotletud. Samuti on PRIA kodulehel info, et eelmisel aastal sai Paluküla Klubi PRIA-st toetust 1696,58 eurot.
Lill on seisukohal, et seda toetust on kasutatud niitmiseks, mis tekitab tema hinnangul vastuolulise olukorra, kus ühe teenuse eest saadakse raha nii vallalt kui ka PRIA-st.
Paluküla Klubi on 2019. aastal saanud toetust kahest meetmest. Väikepõllumajandustootjate kavast 1250 eurot ja 446,58 eurot Natura 2000 toetusest põllumajandusmaale. „Kinnitame, et saadavat toetust ei ole kuidagi kasutatud ala niitmiseks. Väiketootjate toetust saab vaid kasutada kohaliku eripäraga toodete väljatöötamiseks, tootmisvahenditeks ning oleme toetust kasutanud ainult sihtotstarbeliselt,” ütles Mölder.
Tema hinnangul ei saa vald võtta vastutust MTÜ ega teiste kolmandate isikute toetuse taotluste eest ega seda konkursi infos kajastada. „Ka meie saime korraldatud konkursist võrdselt teistega teada juunis. Alade kasutamise leping oli oluline suvehooaja vajalike tegevuste alustamiseks,” selgitas ta.
Pigem tõi Mölder välja, et Margo Lille tehtud pakkumised olid MTÜ omast mitu korda suuremad ning seega ei saa „alla 2000-eurone toetus või selle info avaldamine anda kellelegi kuidagi konkurentsieelist”. Ta jätkas: „Info erinevate toetusvõimaluste kohta on kättesaadav kõigile inimestele võrdselt erinevates andmebaasides ja kodulehtedel ning samamoodi ei saa ka meie teada teiste huviliste muude toetusvõimaluste kohta. Meie eesmärk on säilitada maakonna kultuuripärlit ning vaba aja veetmise võimalusi, mitte teenida kasumit.”

Uus revisjonikomisjon

Nii mõnedki küsimused jäävad küsijate jaoks selge vastuseta. Selge on vaid see, et lepingut parima pakkumise teinud MTÜ-ga Paluküla Klubi sõlmitud veel pole. Margo Lille sõnul on talle vallavalitsuselt tulnud vastus, et selgitustaotlusele vastamise tähtaeg on seaduse järgi 30 kalendripäeva, mille jooksul plaanitakse ka vastata. Samuti lubati teda informeerida haldushanke võimaliku tühistamise osas pärast reedel toimuvat hankekomisjoni koosolekut.
Objektiivse vastuse konkursi õiguspärasuse kohta võiks anda revisjonikomisjon. Vahetult enne Aivar Jürisalu pöördumist astus komisjoni esimees tagasi. Aseesimees Jaan Sildoja selgitas, et alles jäänud kaks liiget ei täida seadusest tulenevat nõuet, et revisjonikomisjonis peab olema vähemalt kolm liiget. „Seega tuleb revisjonikomisjoni kõik liikmed uuesti valida volikogu liikmete hulgast,” selgitas Sildoja.
Juulis volikogu korraliselt koos ei käi ning järgmine plaaniline istung on kavandatud 19. augustile. Volikogu esimehe Peeter Kustmanni sõnul valitakse sellel istungil ka uus revisjonikomisjon. See omakorda tähendab, et vastuseid ilmselt nii pea oodata ei ole.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised