Reedel, 14. augustil kuulutati pidulikult avatuks Rapla Kesklinna kooli juurde rajatud kunstmurustaadion. Tegemist on esimese kunstmurustaadioniga Raplas. Pidulikul avamisel olid teiste seas kohal kultuuriminister Tõnis Lukas ning Eesti jalgpalli liidu (EJL) peadirektor Tõnu Sirel.
Tõnis Lukas ütles, et korralike kunstmurustaadionite kerkimine üle Eesti on väga oluline, sest see on noorte liikumisharrastust silmas pidades üks võtmelahendus. “Kaasaegseid staadione tuleks teha ka mujale mitte ainult maakonnakeskustesse, mis võimaldavad sporti teha ja kuhu kogunevad head treenerid. Siis on noortel lusti küll,” rääkis minister. Staadioni avamise puhul kinkis minister Raplamaa jalgpallikoolile palli, kuhu kirjutas peale esimesena uuel staadionil värava löönud mängija nime. Selleks oli Rasmus Nurmsoo.
Ka EJL-i peadirektor Tõnu Sirel ütles, et kunstmurustaadionite rajamine on väga oluline. “Meie visioon näeb ette, et igas maakonnas on rohujuurejalgpall, omad klubid ja omad tegemised. Jalgpalli liidu jaoks on Rapla maakond ajalooliselt väga oluline, sest läbi Kehtna jalgpallikooli toimus Eesti jalgpalli uus tõus,” rääkis Sirel. Ta lisas, et kahjuks on vahepeal Rapla jalgpall olnud tagaplaanil, aga nüüd toimub uus tõus. “Meie pikem eesmärk on, et igas maakonnas oleks oma esiliiga või Premium Liiga meeskond,” sõnas Sirel.
Kunstmurustaadioni projekteeris AB Artes Terrae OÜ. Projekteerimisega alustati 2017. aasta suvel. Ehituseks läbiviidud hanke võitis Kivipartner OÜ. Jaanuaris alustatigi ehitusega. Väljak pidi hanke järgi valmima 1. oktoobriks 2020, kuid ehitaja tegi endast parima ja väljak sai valmis juba juuli keskel. Tööde lepinguliseks maksumuseks oli 1 054 868 eurot, millest kokku kulus 1 054 748 eurot. Omaniku järelevalvet teostas objektil Tarindiprof OÜ.
Väljaku mõõtmed on 100m x 64m. Kunstmuru kate vastab FIFA Quality kvaliteedi sertifikaadile. Lisaks staadionile rajati müratõkkevall koos 138 kohalise tribüüniga, tänavavalgustus, kergliiklusteed ja parklad. Välisvalgustus tagab väljaku valgustuse vähemalt 200 lux ulatuses.
Väljaku rajamisele aitasid kaasa:
Kultuuriministeeriumi toetus kunstmurustaadioni ja pneumohalli rajamiseks on kokku 1 500 000 eurot, millest suur osa siiski kulub pneumohalli rajamiseks. Pneumohall paigaldatakse jätkuprojektina järgmisel aastal. Eesti jalgpalliliit toetas 100 000 euroga. Rahandusministeerium eraldas läbi maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme 85 224 eurot. Rapla valla omaosalus projektis on ca 500 000 eurot.
See on ikka suur asi kogu Raplamaa jaoks. Hea näha, et elu Raplamaal ikkagi areneb.