Vahetult pärast haldusreformi Kaiu teenuskeskusesse tehniliseks sekretäriks tulnud Agnes Kurvits sai mõni kuu hiljem vallavanemalt pakkumise, millest ta keelduda ei suutnud, ning on täna väga rahul otsusega asuda tööle piirkonna koordinaatorina.
Kaius üles kasvanud Kurvits oli pärast gümnaasiumi lõppu pigem seda meelt, et tema enam kodukanti tagasi ei tule ning püüdles pealinnas enese realiseerimise poole. Ta elaski Tallinnas ja selle lähiümbruses kümme aastat, mille jooksul jõudis ära proovida mitmeid ametikohti. Esimene pikemaajalisem töökoht oli tal Keskkonnaametis, kuhu ta läks esmalt juhtkonna referendiks, kuid tänu oma tublile tööle arenes edasi osakonnajuhiks.
Olenemata võimalustest, tundis Kurvits siiski ühel hetkel sisemist rahulolematust ning ambitsioonide puudumist. „Panin sellele eluperioodile punkti,” ütleb ta. Pärast seda tekkis pooleaastane kodune periood, mil Kurvits asuski taas kodupiirkonnas juuri alla ajama. Ühiselt elukaaslasega renoveeritakse Kurvitsa vanavanemate 1901. aastal ehitatud kodu.
Kurvits tuli Kaiu teenuskeskusesse tehniliseks sekretäriks 2018. aasta veebruaris. Sama aasta suvel tegi toonane Rapla vallavanem Piret Minn naisele ettepaneku hakata Kaiu piirkonna koordinaatoriks, kuna eelmine lahkus. „Kaalusin kolm kuud ja oktoobris võtsin pakkumise vastu,” meenutab Kurvits. Selle kolme kuu jooksul kaalus Kurvits piirkonna koordinaatori ametikoha plusse ja miinuseid: „Ühest küljest tundus suurepärane olla üheks panustajaks kodupiirkonna arengus, samuti tundes enamjaolt piirkonnas elavaid inimesi, aga teisest küljest tundus see takistav. Vahest on emotsionaalselt võõras piirkonnas kergem toimetada kui kodupiirkonnas.” Kurvits pelgas eraelu ja tööelu põimida. „Täna olen ma väga rahul. Mulle tõsiselt meeldib see töö,” õhkab Kurvits.
Eelkõige on Kurvits väga rahul, et tal on oma igapäevatöös võimalik anda panus kogukonna heaks, mille liige ta ise on. Kurvitsa sõnul on ka kõik teised osapooled, kellega ta oma töös kokku puutub, väga koostööaltid ning teevad töö tegemise lihtsaks. „Inimesed on meie kõige suurem väärtus,” on Kurvits veendunud.
Kurvits räägib, et ta on kokku puutunud mitmete noortega, kes on asunud tagasi oma kodukanti elama ja tegutsevad aktiivselt oma piirkonna hüvanguks. Siinsed tegusad inimesed ei heitu Kurvitsa sõnul ühegi takistuse ees ning leiavad lahendused, et oma plaanid ellu viia. Ta toob näitena discgolfi väljaku, mille rajamiseks prooviti kaasava eelarve meetmest rahastust saada. Kui see ei õnnestunud, tulid huvitatud kokku, mõtlesid, kuidas teha, ja tegid ära. Täna on Kaiu discgolfi rada pidevalt kasutuses ning soov on seda laiendada. Kurvits sõnab, et sarnaseid näiteid on teisigi.
Kurvits hindab kõrgelt, et Kaiu kandi inimestel ei ole tavaks käed rüpes istuda ja oodata, et vallavalitsus teeks ja korraldaks. „Kui midagi soovitakse, näidatakse ka oma panust,” ütleb Kurvits. Ta on õnnelik, et Kaiu eri piirkonnad Kaiu enda kõrval, Vahastu ja Kuimetsa, on kõik toimivad kogukonnad, kus tegutsetakse ühiselt, kus on toimivad MTÜ-d ja kultuurielu.
Hea meeskond
Kaiu teenuskeskus on Rapla valla teenuskeskustest üks inimesterohkemaid. Seal töötavad lisaks piirkonna koordinaatorile ka sotsiaaltöötaja, pearaamatupidaja, andmekaitsespetsialist, Kaiu rahvamaja juhataja ning kord nädalas võtab oma nimistus olevaid kliente vastu perearst. Kurvits on selle asjaolu üle uhke ning kinnitab, et Kaius on oma maja meeskond. „Lävime väga palju ja mulle väga meeldib kolleegide puhul see, et kõikidel on oma nägemus ja nad on nõus seda jagama.” Kurvits, kellel on varasemas töös tulnud samuti meeskonnatööd juhtida, naudib tööd inimestega. „Infovahetus on väga oluline ja see toimib meil hästi,” on ta kindel.
Nii nagu teisteski teenuskeskustes, tegeletakse kõige enam sotsiaaltööga seonduvate küsimustega ja ehitusvaldkonnaga. Aga erinevalt teistest piirkondadest on Kaiu teenuskeskus avatud iga päev ning inimesed alati oodatud. Inimestega suhtlemist peab Kurvits oma töös oluliseks. Ta tõdeb, et väga oluline info piirkonna kantidest tuleb läbi külavanema, mistõttu peab ta külavanemate olemasolu ääretult oluliseks. Ka osavallakogu väärtust teenuskeskuse töö juures hindab Kurvits kõrgelt ning nimetab kogukonna inimesi samuti osaks oma meeskonnast. Eesmärk on kõigil üks, oma kodukandi elu edendamine.
Kuigi Kurvits ei oska võrrelda, mil moel on Kaiu piirkonna juhtimine täpselt muutunud pärast haldusreformi, ütleb ta, et näeb ühinemisest tulenevaid kasutegureid. Oma eelarvet piirkonnal küll ei ole, kuid ettepanekuid saab teha ning midagi ei ole seni veel tegemata jäänud. „Me ise prioritiseerime oma tegevused, kuid me peame arvestama sellega, et oleme üks suur vald ning kõike ei saa kohe ja täna, mõned asjad võtavad aega,” selgitab Kurvits. Ta lisab, et areng ei ole vaid millegi soetamine või ehitamine, arenguks peab Kurvits ka omavahelist koostööd ja juba olemasoleva hoidmist, väärtustamist.
Praegu on Kaiu suurimaks projektiks uue hariduskeskuse rajamine, millega ollakse parasjagu projekteerimisfaasis. Täna on piirkonnas lasteaed ja põhikool, loodavas hariduskeskuses toimetaksid asutused ühes hoones.
“Kõik piirkonna koordinaatorid unistavad, et lasteaiad ja koolid saaksid korda, sest need on meie jaoks kõige olulisemad. Kui on olemas lasteaed, lasteaiakohad, kool ja toimiv kogukond, siis asustus elab,” ütleb Kurvits.
Praegu tuleb Kaiu piirkonda inimesi tasapisi juurde, kuid see number võiks olla oluliselt suurem, kui piirkonnas oleks rohkem elamispindu. „Viimasel ajal on minuga ühendust võtnud paar peret, kes soovivad piirkonda elama tulla, aga kinnisvara ei ole,” räägib Kurvits. Asukoha poolest on Kaiu väga soodne, ligipääs on suurtele maanteedele, aga samal ajal on kogukond siiski ise pigem väike. Ümbruskond on looduslikult mitmekesine. On sood ja rabad ning ainulaadne Karitsa järv, millesarnast mujal maakonnas ei leidu.
Kaiu piirkonna koordinaator toob oma vaba aja meelistegevuste seas välja looduses liikumise. Kord aastas ihkab Kurvits ka võõramaa keskkonda. Argipäeva vabad hetked täidab ta aga oma suure kire ehk kokandusega tegeledes. Nimelt meeldib Kurvitsale väga leiba küpsetada ja erinevaid hoidiseid katsetada.
Kaua töö teda kodukandis hoiab ja millisel ametikohal, Kurvits ennustada ei oska, kuid kinnitab, et jätkab piirkonna koordinaatori tööd senikaua, kuni tunneb end motiveeritult. „Olen üdini rõõmus ja õnnelik, et olen siin tagasi ja saan anda panuse Kaiu piirkonna arendamisse,” on ta praegu rahul. Kurvitsa sõnul ei ole ta seni veel kordagi tundnud, et ta ei saaks piirkonna koordinaatorina kellegagi koostööd teha, ning tõdeb, et Kaius on inimestega vedanud. „Kui kogukond on ühtehoidev ja koostööaldis, on kõik võimalik,” usub ta.
