Euroopa Liidus hääletati 3. septembril pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt. See tähendab, et kahe aasta pärast ei tohi märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses pliihaavleid enam kasutada.
„Hetkel pole veel kindlat kuupäeva määratud, mis kuupäevast hakatakse kaht aastat lugema,” selgitas keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Risto Reilson.
„Veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast, kuid tänane piirang laieneb ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile. See on märgalade rikkale Eestile oluline läbimurre, sest me ju järjepidevalt töötame selle nimel, et pliihaavlitega jahipidamine jääks minevikku ning võtaksime kasutusele ohutumad alternatiivid,“ sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.
Ulukitest puudutab see keeld näiteks jänest, rebast, šaakalit, minki, tuhkrut ja ühtlasi ka näiteks hunti, metskitse ja ilvest. Neid tohib praegu lasta nii haavlite kui ka kuulidega. Eelnõus toodud märgala defineerimisel on kasutatud Ramsari konventsiooni, mille järgi on märgalad looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.
Eesti jäi hääletusel erapooletuks, sest kuigi toetatakse märgaladel lindude kaitsmist pliimürgistuse eest, sooviti ettenähtust veidi pikemat üleminekuaega. Seda ei saadud. Kõik liikmesriigid ja Eesti nende hulgas, kelle pindalast enam kui viiendik on märgalad, võivad soovi korral valida üleminekuajaks kolm aastat. Sel juhul rakendub aga pliihaavlite kasutamise keeld kogu riigi territooriumil. Eestil tuleb kuue kuu jooksul otsustada, kas soovitakse seda võimalust kasutada.
Eesti pidas vajalikuks viieaastast üleminekut, et minna kogu riigis üle täielikule pliikeelule jahinduses, kaasates ka pliid sisaldavaid kuule. See annaks jahimeestele rohkem aega soetada omale terashaavlite kasutamiseks sobilikke jahipüsse.
Selge on aga see, et suund on võetud pliivabaduse poole. Euroopa Liit hääletab täieliku pliikeelu osas kahe aasta pärast. Praegu ei ole teada, kui pikas üleminekuajas kokku lepitakse.
On omaette küsimus, kui suur mõju sellistel keeldudel on. Veelinnujahil pole viimased seitse aastat pliihaavleid kasutada tohtinud. Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõuniku Tõnu Traksi sõnul on Eesti jahimees reeglina seaduskuulekas. „Kuna meil kütitakse veelinde väga vähe (hanesid näiteks poole vähem kui põtru), on ka mõju hinnata raske. Pliimürgistusjuhtumid, mis meieni jõuavad, on seotud peamiselt kotkastega. Aga ka neil juhtudel me ei saa rääkida ainult veelinnujahil kasutatavast pliist,” ütles Traks.
Alternatiivmoona alles töötatakse välja
Eestis on umbes 15 000 jahimeest, kellest 10 000 on aktiivsed. Mis on need põhjused, et pliihaavleid kasutatakse? „Laskemoonas kasutatavad materjalid peavad vastama mitmetele nõuetele: nad peavad olema valmistatud piisavalt pehmest materjalist, mis looma tabades deformeerub ja surmab seetõttu looma kiiresti talle üleliigseid piinu valmistamata. See materjal peab olema piisavalt raske, et säilitada laskeulatuses oma löögijõud, aga samas mitte lendama ohutust arvestades liiga kaugele,” kirjeldas Traks. Ta lisas, et alternatiivne terashaavel neile nõuetele ei vasta.
„Loomulikult on ka laskemoona hind oluline ja oluline on ka see, et vanad pliimoonaga tulistamiseks valmistatud püssid ei sobi muust materjalist moona kasutamiseks,” ütles Traks.
Üleminek pliivabadusele eeldab jahimeestelt seega omajagu väljaminekuid. Enamik jahimeestest peab muretsema uue sileraudse püssi, mis sobiks terashaavlitele. Teine võimalus on kasutada muid alternatiivhaavleid, mis vanadele sileraudsetele püssidele sobivad. Kuna pliimoonale alternatiivmoona väljatöötamine alles käib, on praegu selle hind krõbe.
„Pliimoonale alternatiivide väljatöötamine laskemoona tootjate poolt on viimastel aastatel olnud siiski märkimisväärne. Katsetamisjärgus on mitmeid metallisegusid, mis vastaksid oma füüsilistelt omadustelt pliile, aga samas oleksid ohutud keskkonnale. Positiivne on see, et mõned materjalid (vismut, tsink, tina, molübdeen ja volfram ning nende sulamid) ei esita relvadele täiendavaid nõudmisi ja neid saab kasutada ka vanades n-ö õhukese rauaga relvades, kuid nende haavlite hind on kallim, mille tõttu pole nende järele olnud nõudlust ja seetõttu pole ka neid veel laialdaselt saadaval. Aga see kõik on väljatöötamisel ja arendamisel, mille kiirendamiseks ei jahimehed ega ka riigid, kellel puudub oma relva- ja laskemoonatööstus, midagi teha ei saa. Jääb üle ainult loota ja oodata ning seetõttu vajatakse üleminekuaega,” selgitas Tõnu Traks.
Ministeerium usub, et viie aasta pikkune üleminekuaeg oleks piisav, et langeks moona hind ning seda saaks tulistada ka vanadest õhukeste raudadega relvadest.
Euroopa Kemikaaliameti hinnangul vähendab nüüd hääletatud piirang arvukate märgaladest sõltuvate linnuliikide ulatuslikku pliiga kokkupuudet. Seda ennekõike pliist haavliterade allaneelamise kaudu. On leitud, et EL-is sureb pliimürgistuse tagajärjel igal aastal umbes miljon märgalade lindu, hoolimata paljudes liikmesriikides juba kehtestatud piirangutest.
Plii negatiivne mõju ulatub aga märgalade lindudest selgelt kaugemale. Pliikuul jätab näiteks uluki lihakehasse suure hulga mürgiseid fragmente, mille tarbimisel on see ohuks ka inimtervisele. Kokkupuuteid pliiga on seostatud negatiivsete tervisemõjudega ja seega on piirang ühtlasi viis inimeste tervise kaitsmiseks.
„Neid uuringuid on tehtud erinevates riikides ning leitud, et see on otsene terviseoht ning sellist asja nagu plii tarbimise ohutu tase ei ole. Plii satub meie organismi aga juba meie igapäevaselt toidulaualt, näiteks on suure tõenäosusega pliiosakesi pliihaavlitega lastud ulukipraes,“ selgitas Rene Kokk.
Terviseriskide hulka kuuluvad näiteks vähenenud viljakus, mõju imikute ja laste arengule, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekkivad organite kahjustused ja vähk. Eriti kahjustab plii laste neuroloogilist arengut.
Eraldi:
Küsimustele vastas MTÜ Valgu Jahimeeste Selts juhatuse liige Ats Nõlvak:
Kui palju pliihaavleid jahimehed praegu kasutavad?
Pliihaavleid kasutatakse jätkuvalt ja pigem arvan, et suuremas osas kui terashaavleid.
Miks pliihaavleid senini jahinduses kasutatakse?
Jätkuva kasutamise üks oluline põhjus on see, et paljude vanemate jahirelvadega ei tohi terashaavleid lasta. Teisalt on pliihaavleid jahimeestel päris palju varuks ning teatavasti on nende puhul ka tabamisulatus suurem ning võrreldes terashaavliga saab kasutada väiksema diameetriga haavleid, mida mahub padrunisse rohkem.
Eesti liigub jahinduses täieliku pliikeelu suunas. Kas see on teie hinnangul õige otsus?
Hetkel on suund tõesti sinna, et pliikeeld tuleb, kuid selle juures on veel teine ohtlik teema, milleks on vintrelvades kasutatavad poolmantelkuulid, mis on väljast vasetatud, kuid sees on tina. Mina arvan, et neid kuule kasutatakse väga palju ja need on kindlasti oluliselt ohutumad rikošeti tekkimise seisukohalt, kui nende alternatiiviks olevad täisvaskkuulid. Ja mis jahimehe jaoks ka kindlasti oluline, tina baasil kuulid on oluliselt soodsamad. Mina leian, et looduses ei ole vask kindlasti ohutum kui tina, pigem teatud oludes on see just vastupidi.
Mida pliivabaduse otsus jahimeestele tähendab? Millised on alternatiivid ja kui lihtne üleminek olema saab?
Kui pliikeeld tuleb, tähendab see paljude jahimeeste jaoks investeeringut uue püssi näol. Pigem tekitatakse olukord, kus teatav osa jahimehi jätab pigem selle investeeringu tegemata ja jätab ka teatud jahtidel käimata. Alternatiivina on ka täna juba kasutusel terashaavlid ja vintraudsete püsside puhul täisvaskkuulid. Üleminekus otseselt midagi keerulist ei ole, tuleb minna poodi ja uued asjad soetada. Teisalt jääb kindlasti paljude varudesse pliihaavleid, mis jäävad kasutamata.
