Nohune tusameele sügis

0
55

On nii, et kerged külmetushaigused kuuluvad sügisest kevadeni, vahel vihmase suve puhul ka aasta ringi, meie elukorralduse kohustuslikku poolde. Meie kohus on osata sellega koos elada. Ja oleme seda ilmselt aastasadu osanud ka.

Eelmise sajandi algusest peale teame, et lisaks lihtsale külmetusele ründavad meid ka viiruslikud tõved. Teaduslikumasse keelde pandult kõlab eelöeldu nii: Ägedate hingamisteede haigused (ÄRH) võivad esineda kõikidel aastaaegadel, kuid nende esinemist iseloomustab selgelt välja kujunenud hooajalisus – viirusliku etioloogiaga (lihtsas maakeeles – põhjusega) haigused sagenevad järsult septembris-oktoobris. Haigestumine jõuab haripunkti veebruaris-märtsis ning vaibub suvekuudel.

Viimaste aegade kõige karmim hooaeg oli aastatel 2017–2018. Raskekujulise gripi nähtudega hospitaliseeriti 1946 inimest ja haigusest põhjustatud tüsistustesse suri 94 inimest, neist 89 (95,7%) olid vanuses 65+. Suri ka kaks raskete kaasuvate haigustega last, kus gripp oli viimaseks piiriks. 2018–2019 gripihooaeg oli suhteliselt leebem. Hinnanguliselt haigestus vaid 45-55 tuhat inimest, terviseameti andmetel hospitaliseeriti raske gripi tõttu 1662 inimest. Tüsistuste tagajärjel suri 57 inimest, neist 48 (84%) olid vanemaealised patsiendid vanuses 65+, kellel oli üldjuhul kaasuvaid haigusi.

2019–2020 gripihooaeg oli aga hoopis leebe. Teadaolevalt hospitaliseeriti vaid 523 inimest, suri 10, kellest 9 olid vanemad kui 65. Väga mõistlikku seletust sellele ei olnud. 26. märtsil, kui pildile oli juba ilmunud SARS-CoV-2, arvas terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova rahvusringhäälingu uudistele antud intervjuus, et leebe levi üheks põhjuseks võis ehk olla grippi haigestumise intensiivse kasvu perioodi kokkulangevus jõulupühade ja koolivaheajaga. Tuleb arvata, et see päästis suure hulga riskigruppi kuuluvate vanurite elu.

Nüüd oleme uue hooaja alguses. Tõsi, gripihirmu pole meis endiselt, selle asemel jõllitab igast hämaramast nurgast vastu koroonaviirus, mille nimeks SARS-CoV-2. Eesti terviseamet on küll öelnud, et SARS-CoV-2 mõjutab inimesi erinevalt. Enamiku haigusnähud jäävad kergeks kuni mõõdukaks ja haiglasse pole vaja minna. Kevadest peale pole ka keegi ära surnud. Tervisespetsialistid on öelnud veel, et kui nemad oleksid otsustajad, vähendaksid nad esmajärjekorras ühiskonnas valitsevaid pingeid. Aga nemad ei otsusta, otsustavad poliitikud, kellel on vaja sulgeda koole, kultuuriasutusi, piirata vaba liikumist, suunata inimesi kodukontoritesse…

Eestimaa sügisele nii iseloomulik nohuse ninaga ja aeg-ajalt köhatav inimene on võrdsustunud keskaegse katkutõbisega. Kõik käivad suures kaares mööda, hea, et veel maha ei löö…

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare