Rein Einasto
Kultuuri (sensu lato) peaksime mรตistma inimese (Homo sapiens) mรตtte-, tunde- ja elulaadina, inimese kogu loominguna,samas ka inimarengu sihina. Seega kuuluvad kultuuri alla ka vaimus olevad unistused, kavatsused.
Kultuuri on vรคga mitmeti mรตistetud. Selle on sรผgavuti ja laiuti kรคsitledes kokku vรตtnud Rein Raud. Aga mis on kultuuri vastand, kas kultuuritus? Vรตi olematus? Igasugune elulaad on reaalselt olemas. Kรตik negatiivne elus (alatus, valelikkus, ebaรตiglus jm) kuulub ju ka elulaadi juurde, olles kรผll sรผgavalt ebakultuurne. Kas seda nimetada valekultuuriks? Kultuuris sisaldub kindlasti kvaliteedi tรคhendus. Kuidas nimetada kรตike positiivset elulaadis, kas tรตsikultuuriks? Eetilist tรตsikultuuri usun nรคgevat kolmรผhtsena:
- sรผvakultuur โ hinge haritus, eetilisus, ausameelsus, sรผdametunnistus
- kรตrgkultuur โ loomingu meisterlikkus, professionaalsus lรคbi harituse, avara silmaringi
- rahvakultuurโ pรตlisrahva elulaadist lรคhtuv iseorganiseeruvomakultuur
Massikultuuris vรตivad need osakuti olemas olla vรตi ka puududa.
Mahe on eelkรตige puhtus:
- Puhtus looduses – mullas, meres, รตhus, metsas, pรตllul, toidus, kehas.
- Puhtus inimhinges, kogu vaimses keskkonnas – ausameelsus;hing elab hingamises.
- Puhtus Loodu vรครคrtustamisel: hoolivus, sรครคstlikkus, emalikkus, รตiglus, vรคgivallatus, ilumeel.
Mahe on lahe ja muhe.
Mahekultuurse elulaadi pรตhimรตtted on:
- Vรตtta looduselt nii vรคhe kui vรตimalik, ainult niipalju, kui hรคdavajalik.
- Mahekultuursed ei vastandu, vaid eristuvad, nii looduses kui ka รผhiskonnas.
- Paikkondliku omailma esimuslikkus. Kohaliku looduse, rahvuse, keele ja kultuuri lรคbi aegade kestmise olulisekseelduseks on looduse mรครคratlemine vabariigi pรตhiseadusliku alusvรครคrtusena.
- Omailmastumine rahvusriikide keelelise, kultuurilise ja maastikulise mitmekesisuse eeldusena รผleilmastumisega kaasneva sรผvenevalt lamestava monokultuursuse tasakaalustamiseks.
- Kogukondliku รผhisomandiesimuslikkus elitaarse egokeskse eraomanduslikkuse suhtes.
Kapital (pr, ingl capital, ld capitalis – peamine) โvara vรตi varaline รตigus, millest saab rahas vรคljendatavat tulu ning mida on vรตimalik kasutada lisaomandi vรตi -vara loomiseks. Seega varaline eeldus, vรตimalus lisavรครคrtuse loomiseks, tulu teenimiseks pรตhiosas loodusvaradest enda ja liigikaaslaste sihipรคrase tegevuse tulemusel. Just kapitalis on paradoksaalselt โpeidusโ inimsoo praegune suurim eksistentsiaalne probleemistu suhetes inimene ja loodus, vรตim ja vaim, samuti vahekorras vabadus ja paratamatus, kord ja kaos, mida suurimate ohtudena nรคhakse inimtegevuse tagajรคrjel jรคrjest kiirenevas kliima soojenemises ja enneolematus rahvarรคndes.
โTargastโ inimesest (Homo sapiens) on planeedi Maa kogu senises, รผle 3 miljardi aasta kestnud elu loos saanud suurim parasiit. Praegune antropotsentrism – โvabaโ turumajanduslik rรถรถvkapitalism – on kujunemas inimliigi vรคljasuremiseelse gigantismi vรคljenduseks, kus ilma teevad รผleilmastunud suurmonopolid, nn kurikapital, suunates ka riigivalitsuste poliitikat. Kรตnekรครคnd kรตik, mida raha eest ei saa, saab vรคga suure raha eest on saanud korruptsiooni alusreegliks.
รhiskonna peaaegu kogu seniloodud รผhisvara on koondunud vรคheste eraomandiks. Juba 50 aastat on maailma teadlased hoiatanud: inimsoo arvulisel kasvul, elukeskkonna, eriti vaimse reostuse senisel eksponentsiaalsel kasvul on piirid, millest รผleastumine ongi pรตhjustanud praeguses tรตejรคrgses uues reaalsuses looduse armutu rรผรผstamise ja reostamise, kasuahnuse kontrollimatu paisumise liigkasuvรตtmiseks, majanduseliidi suurusehulluse vรตimu kuritarvitamisel kuni vรตรตraste riikide pinnal hรคvitavate sรตdade korraldamiseni (Iraak, Tลกetลกeenia, Sรผรผria jpt). Kas kurikapitali vastandit vรตiks nimetada mahekapitaliks? Tuleb rรตhutada, et kapital kui vรตimalus luua vรตi hรคvitada on inimese kรคtes, kes loob vรตi lรตhub.
Jรผri Kotลกinev kรผsib: Kas tรตejรคrgne maailm on ka ilujรคrgne maailm. Juba teise aastatuhande kรผnnisel jรตudis Oswald Spengler oma suurteoses (ilmus kahes osas 1918 ja 1922) vรคga pessimistlikule jรคreldusele: kogu รhtumaa on allakรคigul. Ja ligi kaks tuhat aastat tagasi arutles Rooma imperaator Marcus Aurelius oma pรคevikus โIseendaleโ sรผgavuti valitseja enesest lรคhtuva maailmaparandamise eetiliste ja รถkoloogiliste aluste รผle, oma รตpetajate eeskujule toetudes. Ta jรคreldab: โOleme ju sรผndinud koostรถรถks, รผksteise vastu tegutsemine on loodusega vastuolus.โ รlimalt รตpetlik enesekasvatuslik raamat.
Vaimukultuuris orienteerumiseks pean ikka jรคlle รผle lugema Elu ees aukartuse filosoofia looja, muusiku ja arsti Albert Schweitzeri raamatut โKultuur ja eetikaโ, mis on koostatud Esimese maailmasรตja ajal Aafrika รผrgmetsas arstina tรถรถtades ja samas kliiniku rajamiseks orelikunstnikuna Euroopas ja Ameerikas kontserte andes, et vajalikku mahekapitali koguda. Raamatu esimene osa โKultuuri allakรคik ja taasloomineโ annab selge vastuse, miks asjad Euroopa kultuuris I maailmasรตja eel olid nii nagu olid ja kuidas need vรตiksid olla ja peaksid olema.
Tรตesti-tรตesti, Eesti argiellu naastes tajume pรคev-pรคevalt jรคrjest selgemini, et nรคiteks elamuehitus rohelises pealinnas nii kokkusurutud tiheasustusena, kuhu kรตrghaljastus ei mahugi ja kodutunnet ei tekita, polegi Merko siht, vaid vahend liigkasumi teenimiseks. Samuti tunneme, et Eesti metsas kรคib juba aastaid RMK suunamisel ja keskkonnaministeeriumi soosingul ebaseaduslik riiklik laastamine; et Rail Baltiku uue trassi vajalikkust lรคhituleviku tasamajanduse tingimustes ei ole keegi seni olnud vรตimeline argumenteerima. Miks me laseme samamoodi jรคtkata? Kuidas tรตkestada, vรคltida liigkasuvรตtmist?
Peame tรตdema inimeseksolemise paradokse
Inimene(Homo sapiens)on รผhelt pooltLooduse osa, kelle liigitunnus, seega pรตhiolemus on vaimsus ja selle loomingu, toimimise tulem โ kultuur. Teiselt poolt on inimesest saanud looduse suurim vastand, isegi vaenlane, kes rรถรถvmajandusega รผha kiirenevalt ja egokeskselt hรคvitab omaenda elukeskkonda. Sellest tuleneb enesestmรตistetavalt vaimukultuuri (sensu stricto) esimuslikkuse nรตue kasumajanduse kui vahendi ees. Esmakordselt elu arengus on inimesel liigina vรตime kollektiivseks enesetapuks koos suure osa looduse hรคvitamisega. See oht kasvab iga pรคevaga. Kestab kiireim liikide vรคljasuremine planeedi ajaloos.
Loodus (ei maa ega mets, รตhk ega vesi) ei tohiks olla inimese, รผhe liigi (Homo sapiens) (era)omandus, mida mรผรผa ja osta. Inimene kuulub loodusele, mitte loodus inimesele. Inimรตiguseks looduses on vaid kasutusรตigus, mitte omamisรตigus. Juba viisteist aastat on selge: karmimad piirangud turumajanduse vabadusele on รผleminekul tasamajanduse postkapitalismi mรถรถdapรครคsmatud.
Loodus on isereguleeruv รถkosรผsteem, kus kรตik on kรตigega seotud. Looduse toimimise ja arengu eelduseks, alusvรครคrtusteks on eluvormide mitmekesisus, mitmesugusus, elurikkus, diversiteet.Inimรผhiskonnas avaldub see paikkonna looduse omanรคolisuses ja eripรคraste rahvuskultuuride mitmekesisuses. รkosรผsteemsus รผhiskonnas on kogukondlik harmoonia kohaliku looduse ja inimese vahel perekonnast rahvusriigini, rahvusriigist planeedi tervikuni. Rahvus on sotsioloogide kinnitusel suurim sotsiaalne subjekt, Harri Moora vรคljenduse jรคrgi โ kultuuriline indiviid. Rahvusriik on poollooduslik inimkooslus, rahvuse kodu. Iseseisvate rahvusriikide รผhenduses, kus รผlimuslikuks on iga riigi รตigussรผsteem, terendab inimkonna uus, harmoonilise kestliku eksistentsi paigavaimust lรคhtuv kogukondlik, loodusseadustega kooskรตlas olev rahvusriiklik maailmakord.
Selgeks on saanud, et รผleilmastumisega peab sรผvatรคhenduslikult kaasnema omailmastumine –mรถรถdapรครคsmatu viis sรคilitada ja sรผvendada eripรคraste paikkondade looduse ja rahvuskultuuride mitmekesisust. Jaan Eilart on sรผgavmรตtteliselt sรตnastanud: โEt saada iseendaks kultuuris (nii nagu looduses), on tarvis aega ja omaetteolekut. Alles siis saame kogutut jagada rahvaste suhtlemise ja kultuurivahetuse igijรครคvusse.โ Samuti on selge, et pรผsiv maailmarahu on mรตeldav รผksnes juhul, kui riigipiirid saavad mรครคratud looduslike รถkoloogiliste hรตimukoosluste alusel, rahvuspรตhiselt, mitte koloniaalimpeeriumite reliktpiiride vรคgivaldse hoidmise โkorrasโ muinasjutuliste kaitsekulutustega.
Kokkuvรตetult,Eesti looduse, rahvuse, keele ja kultuuri kestmiseks lรคbi aegade vajame mahekultuurset mรตtte-, tunde- ja elulaadi, Looduse ja Inimese harmoonilist, รถkosรผsteemset kooselu. Tulevane Mahekultuurne Eesti on kindlasti รถkosรผsteemne, aga mitte ainult.Mahekultuursus eeldab peale looduse puhtuse, selle saastamise vรคltimise kรตigepealt puhast vaimset keskkonda, mรตtte- ja hingepuhtust, kus sรผva- ja kรตrgkultuur on esimuslikud kรตigis eluvaldkondades, kaasaarvatud รคri ja poliitika. รheks pรตhitakistuseks sellel teel on kindlasti suuromanike hoolimatus oma varaliste vรตimaluste muutumisel kurikapitaliks. Emalik hoolivus majanduses vรตimaldaks kapitalil รผhiskonnas kujuneda รผldrahvalikuks mahekapitaliks.
Lรตpetuseks Raplamaa Jalase kรผla autoรตnnetuses traagiliselt hukkunud vaimse ema Aino Valgma sรตnastus paigatunnetusest: โPaik, kus eestlase juured kรตige sรผgavamalt maasse kinnitunud ning seal hargnenud juurekaval eesti rahvaks vรตrsunud, on KรLAMAASTIK. See รผhendab รผheks kindlaks kodupaigaks inimesed, kodutalud, รตued, kรผlatรคnavad, รตuepuud ja metsasalud, kaevud, allikad, karjakoplid, pรตllud, heinamaad, metsad, sood ja rabad. Taoline ainulaadne รผhendus inimese ja teda รผmbritseva looduse vahel on kujunenud paikse pรตlluharija aastatuhandeid kestnud kooselust oma รผmbrusega. Meie tรคnanegi side kodukohaga toimib tรคnu eestlaste pรคrimuslikule elulaadile, kus kodu mรตiste hรตlmab eluaseme koos seda รผmbritseva loodusega. Kรผlainimesele pole loodus รผksnes tรถรถpรตld ja leivaandja, vaid ka tema elurรตรตmu, -jรตu, tundeelu, eneseteostuse, ilumeele ning tervise allikas.โ
Rรตhutan veel kord, paremini, terviklikumalt, ilusamini ei ole paigavaimu olemust vรตimalik vรคljendada. Just sellisest kodupaiga seostamisest kodu รผmbrusega on kujunenud meie omamaises koolikรคsitluses รผks isiksuseks kasva(ta)mise pรตhiรตppeaine, kodulugu.