9.4 C
Rapla
Esmaspäev, 3 okt. 2022
spot_imgspot_img

Muusikapäeval on tähelepanu Urmas Sisaskil

Virge Joamets

1. oktoobril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist muusikapäeva. Eesti Muusikanõukogu korraldab sel puhul alates 2013. aastast tasuta kontsertide programmi, mille raames kõlab sel päeval üle terve Eesti elav muusika.

Tänavu esitatakse muusikapäeva kontsertidel kõikjal eesti heliloomingut ning meie interpreetide ja kollektiivide kavad on pühendatud käesoleval aastal juubelisünnipäevi või ümmargusi sünniaastapäevi tähistavate heliloojate muusikale.

Rapla kultuurikeskuses esineb klaveriduo Tiiu Sisask ja Maila Laidna, kes on koos mänginud 2013. aastast. Teisel kontserdil esinevad samas Anu-Mari Uuspõld (sopran), Tiiu Sisask (klaver) ja segakoor August07, mille dirigent on Urve Uusberg.

Kontsertide keskne helilooja Urmas Sisask tähistas 9. septembril oma 60. sünnipäeva. Raplas sündinud Sisask on suure osa oma elust olnud seotud Jänedaga: vedanud sealset kultuurielu ning asutanud Jäneda mõisa torni muusikalise planetaariumi. Just selles maagilises paigas on ta kirjutanud suure osa oma muusikast, aga korraldanud ka palju loeng-kontserte. Laiem kuulajaskond õppis Sisaskit tundma 1980-ndate teisel poolel, kui noor helilooja vallutas nii koorilauljate kui ka kuulajate südameid oma ilmeka ja nakatava koorimuusikaga. Nüüdseks on tema koorimuusika-paun väga mahukas, sisaldades seitse missat, kantaate, oratooriume, reekviemi ja mitmesuguseid lühemaid kooriteoseid, valdavalt vaimulikele tekstidele.

Hea pianistina on Sisask paljude klaveriteoste autor, ja mitte ainult ühele-kahele mängijale – suurimas koosseisus on nelja klaveri taga ametis kaheksa mängijat kuueteistkümnel käel. Enamik tema klaveriteoseid on seotud tähistaevaga. Sisask on meenutanud unustamatut augustiööd aastal 1975, kui koju toodi uus klaver, mis jäeti tänu kuivale ilmale ööseks õue ning kuidas toona 14-aastane noor muusik tähesäras mängis.

Nii mõnigi sel ööl valminud pala leidis hiljem tee tema oopustesse, ühtlasi oli algust tehtud „Tähistaeva tsükliga“ – see suurejooneline klaveripalade sari kajastab muljeid nii põhjataevast, põhjapolaartaevast, lõunataevast, ekvatoriaaltaevast kui ka eesti rahvataevast ja on oma monumentaalsuses Sisaski elutöö. Muu hulgas tuleb ettekandele Marie Underi armastusluulele tuginev vokaaltsükkel „Ganymedes“.

Urmas Sisask on öelnud: „13,7 miljardit aastat tagasi loodi universum armastusega. Tähed, galaktikad, planeedid, komeedid ning teised kosmilised olendid, ka meie, oleme õnnelikud suures armastuses. Meid, inimesi, on loodud siia armastuse tajumiseks. Planeet Maa on magnet elule. Inimene sünnib tähtedest ja tähtedeks ta ka saab. Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üleskirjutajaks.”

Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse üleilmselt 1. oktoobril alates 1975. aastast Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvedamisel, kes kutsus üles meenutama sellel tähtpäeval, milline koht on muusikal meie kultuuris ja igapäevases elus. Muusikapäeva kontserdiprogramm on maailmas ainulaadne laiaulatuslik hea tahte projekt, milles kontserdipaigad ja esinejad osalevad vabatahtlikkuse alusel ning sündmused on publikule tasuta. Uuri lisa: www.muusikapaev.ee/

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised