7.6 C
Rapla
Teisipäev, 28 sept. 2021

Raplamaa eelis on mitmekülgne ettevõtlus

Ettevõtlusnädalal vestlesime RAEK-i juhataja Janek Kadariku ja ettevõtluskonsultant Ermo Brecheriga ettevõtluse võimalustest ja ka võimalikest piirangutest Raplamaal.

„Raplamaa on ettevõtlusega alustamiseks super asukoht,“ ütleb Kadarik kindla veendumusega. Raplamaa puhul on tema geograafilist paiknemist alati pigem kasutoovaks peetud, kuivõrd pealinna lähedus annab eelise spetsialistide värbamisel, kuid samal ajal säilib ka hea ühendus ülejäänud Eestiga.
Lisaks ei ole Kadariku sõnul Raplamaal kujunenud üht domineerivat sektorit. Ta küll möönab, et teatud valdkondades on mingisugused kindlad tegevusalad kinnistunud ja on asunud piirkonda määratlema, nagu näiteks Järvakandi puhul on seda teinud klaasitööstus. Brecher toob tasakaaluks välja, et laiema vaate põhjal on Raplamaal ettevõtluspilt väga mitmekülgne. On põllumajanduspiirkondi, on olemas metalli-, puidu-, keemia-, tekstiili- ja toiduainetetööstused.
Samal ajal on teada tõde, et suur osa Raplamaa inimestest käib tööl Tallinnas. Brecher näeb ühe lahendusena ettevõtluse elavdamist piirkonnas: „Kui täna ettevõtlusega siin alustada ja pakkuda kaasaegseid töötingimusi ning õiglast tasu, saaks veelgi rohkem inimesi tööd kodu lähedal ega kulutaks iga päev kahte tundi autos tööle sõidule.“ Ta näeb, et Raplal on nii elupaiga kui ka töökoha asukohana Tallinna ees mitmeid eeliseid. Siin on rahulik, koolid ja kodud on lähedal. „Ettevõtjal on kergem igapäevaste muredega toime tulla, kui ta teab, et laps saab iseseisvalt koolist koju ja trenni. Täna Rapla pakub sellist võimalust,“ ütleb ta.
Septembris oli ettevõtjate tunnustamisõhtu. Selliste tunnustamiste kaudu saavad kõik näha, milliseid julgeid samme meie ettevõtjad astuvad, räägib Kadarik. Ta toob näitena Tohi Distillery OÜ. „Väga julge ettevõtmine,“ ütleb ta. Siis on veel näiteks Höhle OÜ ehk rahvusvaheline äri kuskil väikeses Lõiuse külas. „Hämmastav tegelikult.“
Brecher toob esile ka väikeseid ja tublisid ettevõtjaid, kellest on kujunenud olulised kogukonnaliikmed. Nad on Brecheri sõnul mentoriks teistele, lubades enda kogemusest õppida. „Tore, kui on uusi, aga veel parem on, kui olemasolevad kasvaksid ja tekitaks uusi töökohti,“ räägib ta.

Sisemine tung midagi ära teha

Mis eristab ettevõtlikku inimest ettevõtjast? Kindlasti peab esiteks olema idee, mida soovitakse ellu viia, ning peab olema äriplaan. Aga oluline komponent on ka julgus. Kadarik ja Brecher on ühel meelel, et on inimesi, kes on ettevõtjatüüpi, ja on neid, kes ei ole. Kuna värske äriga alustamine eeldab justkui uuenduslikku ideed ja tundmatusse sööstmist, võib ettevõtjaid pidada ka heas mõttes pisut hulljulgeteks. Ainult pöörastest ideedest saavad sündida pööraselt ägedad asjad.
Kui palgatöötajana võivad tekkida ideedelennule piirangud ja takistused, siis ise ettevõtja teed minnes on kahtlemata valikuid ja võimalusi rohkem. „Ettevõtjana on rohkem paindlikkust. Ettevõtjaks hakkavad inimesed, kellel on sisemine tung midagi ära teha. Palgatööl ei pruugi selleks võimalust tekkida,“ ütleb Kadarik. Brecher lisab, et ettevõtjaks tõukab ka saavutusvajadus ning tung jõuda kõrgema staatuseni, olla oma aja peremees.
Brecher usub, et tänased noored alustavad oma ettevõtjateed märksa teadlikumalt, kui need inimesed, kes sundseisus oma ärid püsti panid 1990-ndate alguses. See tänane põhituumik, kes on juba aastakümneid tegutsenud ja on peamised tööandjad, on pidanud ise ettevõtlust õppima. Tänased noored kuulevad ja õpivad ettevõtluse kohta juba koolipingis. Lisaks on olemas riigi tugi ja arendusorganisatsioonid. Selline ettevalmistus maandab ka pisut võimalikku läbikukkumise riski.
Ettevõtjaid on meil vaja arenguks. Uute ideedega jõutakse paremate lahendusteni, aga uute ettevõtetega luuakse ka juurde töökohti ja tuuakse maksutulu. Samal ajal loovad ettevõtjad oma tegevuse kaudu kogukonnale lisaväärtust, pakkudes vajalikku mitmekülgsust.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised