Keskkonnaministeeriumi tellitud ja SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse teostatud uuringu kohaselt ei ole viimase kümnendi jooksul jäätmete sorteerimine kuigi palju paranenud.
Muutused võrreldes 2012. aastal tehtud sarnase uuringuga ei ole kuigi suured. Segaolmejäätmete hulgas on mõnevõrra suurenenud paberi ja papi osakaal ja biojäätmete osakaal on jäänud eelmise uuringu tulemustega võrreldes sisuliselt samaks, kuid biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmetes tervikuna on kasvanud. Pakendijäätmete osakaal on võrreldes eelmise sarnase uuringuga mõnevõrra suurenenud, neid oli uuringu andmeil 32% (2012. aasta uuringu ajal 29%).
Uuringu tulemused näitavad, et hoonete juures eraldi konteineritega kogutud paberi- ja papijäätmete ehk vanapaberi koostis sõltub mõnevõrra piirkonna iseloomust. Paber- ja papp-pakendi osakaal oli vanapaberi konteinerites suurem korterelamutega piirkondades.
Liigiti kogutud segapakendijäätmete analüüside tulemused näitasid, et suurima osa kogutud jäätmetest moodustasid plastpakendid. Konteineritesse mittesobivate jäätmete osakaal segapakendijäätmetes oli aga keskmiselt 28%. Avalikesse pakendijäätmete konteineritesse visatakse nii segaolmejäätmeid kui ka vanapaberit (ajalehed ja ajakirjad). Uuringu tulemuste põhjal toimub eriti suur pakendikonteinerite prügistamine eelkõige maapiirkondades. Sisuliselt kasutatakse teatud piirkondades pakendikonteinereid vanapaberi, segaolme- ning ehitus- ja lammutusjäätmetest lahtisaamiseks.
Mis võiks aidata?
Küsimusele, miks ei ole kümne aasta jooksul inimeste harjumused kuigipalju muutunud, on keeruline vastata. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Made Saadve leiab, et seda, miks inimesed ühel või teisel moel käituvad, tuleks ilmselt neilt endilt küsida. „Keskkonnaministeerium on üle paari aasta läbi viinud ka elanikkonna teadlikkuse uuringut ja nende tulemustel saame öelda, et inimesed ise hindavad oma teadlikkust heaks. Paraku ei ole teadlikkusel ja käitumisharjumustel omavahelist seost, sest ka ennast teadlikuks nimetav inimene ei pruugi käituda nii, nagu reeglid ette näevad,” ütles ta.
Ka jäätmete liigiti kogumise süsteemi panustavad kohalikud omavalitsused erinevalt. „Siinkohal võime tõesti märkida, et mida rohkem jäätmeliike on liidetud korraldatud jäätmeveoga, seda mugavamaks elanikele jäätmete liigiti kogumine muutub. Suurema tõenäosusega antakse jäätmeid liikide kaupa üle, kui seda saab teha mugavalt kodu lähedal,” ütles Saadve.
Möödunud aastal toimunud avaliku sektori innovatsiooniprogrammi projekti „Jäätmete liigiti kogumine“ käigus töötati välja olmejäätmete liigiti kogumise lihtsustamiseks värvilahendused ja piktogrammid, mida tuleb kogumisvahendite puhul või nende märgistamisel edaspidi eelistada. Selle järgi: kollane – plast-, metall- ja segapakendijäätmed; sinine – paber- ja papp-pakendijäätmed ning paber ja kartong; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall ja must – segaolmejäätmed.
Värvilahenduste väljatöötamisel lähtuti naaberriikide praktikast. Lahenduse on kasutusele võtnud mitmed kohalikud omavalitsused, taaskasutusorganisatsioonid, veebileht kuhuviia.ee ja AS Ragn Sells.
“Eesti on jäätmete mugavast ja tõhusast liigiti kogumisest veel kaugel, kuid jõulisema teavituse, riigi toetuse ja inimeste valmisolekuga pole miski võimatu,” sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.
Saadve selgitas, et teavituste puhul on oluline, et seda teeksid kõik osapooled, kelleks on kindlasti keskkonnaministeerium, kohalikud omavalitsused, jäätmekäitlejad ja erialaliidud. „Teavitamine on mõjus, kui see on järjepidev ja kõigi ühine panus on selles väga oluline. Keskkonnaministeerium on viimastel aastatel töötanud välja nii-öelda ajatuid kampaaniaid, mida saavad ka kohalikud omavalitsused oma kommunikatsiooniplaani kohaselt levitada,” ütles Saadve.
Oluline roll kohalikel omavalitsustel
Olulist rolli piirkondliku jäätmemajanduse korrastamisel näeb ministeerium just kohalikel omavalitsustel. „Piirkondade jäätmekäitlemise võimekus on erinev, on neid, kes loonud oma elanikele võimalikult mugavad jäätmete liigiti kogumise võimalused, kuid on ka neid, kes vajavad veel järeleaitamist. Eesmärk ei ole kellelegi näpuga näidata, vaid ärgitada meie oma näidetest eeskuju võtma ning hoogustada kõigi osapoolte koostööd. Jäätmete tubli liigiti kogumine peab saama elementaarseks, mitte jääma erandiks,“ ütles Rene Kokk. Ministeerium on viidanud toetusele, mida selle tarbeks Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) taotleda saab.
Eelmisel nädalal avalikustas KIK jäätmete kogumissüsteemi terviklikuks edendamiseks avatud toetusmeetmesse laekunud taotluste arvu. Taotlusvooru eelarve oli 1,4 miljonit eurot ja kokku esitas taotluse 43 kohalikku omavalitsust. Raplamaalt jõudis KIK-ini üks taotlus.
Kohalikud omavalitsused soovivad toetuse abiga ehitada kortermajade juurde jäätmemajasid ja paigaldada konteinereid ning soetada eramute juurde kodukompostreid. Samuti loodetakse rajada jäätmejaamasid, neid laiendada või sinna inventari soetada. Lisaks on nii mõnelgi omavalitsusel soov soetada sõiduk, et pakkuda elanikele jäätmetakso teenust näiteks suurjäätmete transportimisel jäätmejaama.
Otsused toetuste osas tehakse 2021. aasta alguses. Oluline on aga märkida, et soovitud toetussumma on kolm korda suurem kui vooru eelarve. Nii tekib paratamatult küsimus, kas kohalikel omavalitsustel on ka piisavalt majanduslikku tuge jäätmemajandusse panustamiseks. „Plaanime teha 2021 nimetatud meetmes teise vooru. Samuti on plaanis jätkata KOV jäätmete kogumise taristu toetamist Euroopa Liidu vahenditest perioodil 2021-2027, täpsed summad ja tingimused on esialgu veel lahtised,” selgitas Saadve.
