16.1 C
Rapla
Teisipäev, 23 juuli 2024
LisalehtRohelised Sõnumid: Keskkonnaühendused avaldasid oma tähelepanekud FSC sertifikaadi nõuete täitmise osas

Rohelised Sõnumid: Keskkonnaühendused avaldasid oma tähelepanekud FSC sertifikaadi nõuete täitmise osas

FSC on rahvusvaheline sõltumatu valitsusväline ja kasumit mittetaotlev organisatsioon, mis asutati maailma metsade vastutustundliku majandamise edendamiseks. Organisatsioonid, kes seatud nõudeid täidavad, saavad kasutada FSC sertifikaati. RMK-l on FSC säästliku metsamajandamise sertifikaat (litsentsikoodiga FSC-C022757) olnud alates aastast 2002.

Nõuetele vastavuse kohta tehakse korraliselt ka auditeid, kuhu saavad oma kommentaarid ja tähelepanekud esitada kõik huvipooled. Eelmisel nädalal avalikustasid Eesti Keskkonnaühenduste Koja metsaeksperdid auditi tarbeks esitatud tähelepanekud, kus viidati süsteemsetele puudustele FSC nõuete täitmisel.

Viis probleemkohta

Keskkonnaühenduste esitatud kommentaarides toodi välja viis probleemkohta, kus RMK tegevused ei ole kooskõlas säästliku metsamajandamise põhimõtetega.

Esimene neist puudutab vääriselupaikadeks kvalifitseeruvaid alasid, mida RMK on keskkonnaühenduste hinnangul süsteemselt ja massiliselt raiesse määranud. Tähelepanekutes toodi välja hulk näiteid sellistest olukordadest. „Viimase aasta jooksul on RMK võtnud raieteatisi ligi 90 eraldisele, mis vastavad vääriselupaiga tunnustele,” täheldasid keskkonnaühendused. Õnneks on suurem osa toodud näidetest seni veel raiumata.

Üks FSC printsiipidest on just kõrge kaitseväärtusega metsade säilitamine, mida on keskkonnaühenduste hinnangul RMK tõsiselt rikkunud. Veel öeldakse tagasisides, et RMK töötajad on vaidlustanud ligikaudu pooled Eesti parimate ekspertide kaardistatud vääriselupaigad, mis on leitud Eesti Looduseuurijate Seltsi veetud projekti käigus. Sellele teemale on keskkonnaühendused ka varasematel aastatel oma tähelepanekutes viidanud.

Veel toodi välja, et RMK on hävitanud ja kahjustanud ohustatud, haruldaste, sh kaitstavate liikide elupaiku. Täpsemalt viidatakse ohustatud linnuliikide metsise ja kanakulli pesitsuspaikadele, kus on tehtud massilisi uuendusraieid, mille tulemusel on tulnud ette ka pesa hülgamist.

Raied saavad enamasti suuremat tähelepanu kui muud tegevused. Seetõttu on Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi eestvedaja Siim Kuresoo hinnangul üks pisut varju jääv, kuid sellest hoolimata äärmiselt oluline teema kuivenduskraavide rekonstrueerimine. Ka sellele on tähelepanekutes viidatud. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel viib RMK sellega seotud keskkonnamõjude hindamiseks läbi keskkonnamõjude analüüse, mis keskkonnaühenduste hinnangul reeglina alahindavad keskkonnamõjusid. Seetõttu kaasneb rekonstrueerimisega oluliste loodusväärtuste kahjustamine.

„Raie ja selle mõju on silmale selgelt näha ka võhikule. Aga kuivendamise mõju võib liikidele kohati olla isegi rängem,” ütles Kuresoo. Raiete puhul saab öelda, et kooslus ühel või teisel viisil saab kunagi taastuda. Kuivendamise puhul võivad aga märjad kooslused saada jäädavalt rikutud.

Kuivendussüsteemide probleemile on ka varem tähelepanu juhitud. Tänavu toodi selle näiteks Halliste-Maassaare-Teesoo metsakuivenduse teede rekonstrueerimise ja ehitamise projekt, mis piirneb Soomaa rahvuspargi ja Kikepera looduskaitsealaga.

Murekohtadena toodi välja ka RMK pingestatud ja vähesele koostööle suunatud suhtlus erinevate huvipooltega. Samuti metsamajandamiskavas ettenähtud nõuete eiramine metsatöödel.

RMK metsamajandamiskavades on kirjutatud, et järgitakse kevad-suviste raiete strateegiat, kus tuuakse välja, et perioodil 15. aprill kuni 15. juuni teostatakse sanitaarraieid ainult metsapatoloogide soovituste alusel. „Sel aastal raiuti hulganisti üraskite poolt kahjustatud metsi, kuid metsakaitseekspertiisid olid tehtud vähem kui pooltel raiutud aladest,” täheldavad keskkonnaühendused.

On olnud ka paranemist

“Tõstatatud probleemid on tõsised ja heas usus FSC tooteid ostvad tarbijad ei kiidaks kirjeldatud majandusvõtteid heaks. Oleme samadele probleemidele viidanud ka varem ning loodame, et seekord toob FSC audit RMK vastutustundliku metsamajandamise põhimõtetele lähemale,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.

Samas tõdes Kuresoo, et tähelepanekute ja auditiga tehtud parandusnõuete tulemusel on mõningaid muutusi aastate jooksul ka tulnud. Seda just seoses vääriselupaikade raiumisega, kus RMK praktika on paranenud. Kuresoo tõi välja, et jätkuvalt satuvad vääriselupaigad raieteatise alla ja see on probleem, millega tuleb tegeleda, kuid seda tuleb varasemaga võrreldes vähem ette.

Nüüd on audiitorite otsustada, kas RMK on FSC sertifikaadi vääriline. „Meie loodame väga, et audiitorid pööravad nendele küsimustele sellist tähelepanu, nagu need väärivad,” ütles Kuresoo. Auditiga saavad audiitorid sertifikaadi omanikule ka soovitusi ja parandusnõudeid anda. Kuresoo sõnul on FSC auditid ja mehhanismid sellised, kust ilmselgete rikkumistega läbi ei saa. Üldiselt rääkides kiidab ta FSC sertifikaati, sest töö nõuete täitmise kontrollimisel on põhjalikum kui ehk mõnel teisel sertifikaadil.

Seda öeldes lisas ta, et tuleb muidugi mõista, et FSC on lihtsalt üks komplekt mängureegleid. See ei garanteeri sajaprotsendiliselt säästlikku käitumist ega tähenda, et tegevuse osas küsimusi ei tohiks tekkida. FSC ei ole kõikehõlmav ja ei saagi absoluutselt kõiki metsaga seotud aspekte detailideni hinnata ja kontrollida. Seega ei saa ka öelda, et sertifikaadi omamine tähendab automaatselt, et metsas probleeme pole.

Sertifikaat on jätkuvalt olemas

RMK juhatuse liikme Kristjan Tõnissoni kommentaarid tehtud tähelepanekute osas olid napid. „NEPCon Eesti OÜ viis 24.-28. augustil läbi auditi, et hinnata RMK tegevuse vastavust FSC säästva metsamajandamise standardi nõuetele. Auditi käigus hinnati kõigi huvirühmade esitatud tähelepanekuid RMK tegevuse kohta. Otsuse, kas RMK vastab FSC säästva metsamajandamise standardi nõuetele, saab teha vaid akrediteeritud audiitor.

Lõpliku hinnangu RMK tegevuse vastavusest FSC nõuetele annab audiitor auditi aruandes, mis valmib 3 nädala pärast. Auditi aruande kokkuvõte avalikustatakse ning kõigil on võimalik sellega tutvuda ja ise veenduda, kas ELF-i etteheited on põhjendatud,” ütles ta. Sellele lisas Tõnisson, et RMK-l on jätkuvalt olemas kehtiv säästva metsamajanduse sertifikaat, mis tõendab, et RMK metsamajandamine vastab FSC nõuetele.

1 kommentaar

Subscribe
Notify of
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Maa, metsa ja ilmamees
14. okt. 2020 22:18

keskkonna ühendused lippavad metsas, endal tagataskust Gaspromi rahatähed välja paistmas, Gasprom suudab 200.000eur’ga aastas, mis tema jaoks peenraha, parasjagu käkki kokku keerata. Ja kui hästi see sobib Gazprommile, sest piirangute segadust külvatakse nn valgete kinnastega, st et meie enda inimesed on Moskvale kasulikud idioodid. Lugege Kaitsepolitsei aastaraamatut kallid ajakirjanikud. Ah jaa, ajakirjanikul tasub ka küsida ka paar teravat küsimust, et kus maal ja miks tekkis FSC? Ja miks on FSC nõuded maailmas eri riikide erinevad? Lõuna Aafrikas ei otsi keegi vääris elupaiku. Samas on seal nn põllumetsades raiejäätmete põletamine igati ok! FSC on väga kasumlik organisatsioon. rahanumber, mis makstakse aastamaksuks… Loe edasi »