Oktoobrikuus kutsuvad päästeamet, kaitsepolitseiamet, politsei- ja piirivalveamet ja prokuratuur inimesi teavitama lõhkematerjalist, ohtlikest relvadest ja padrunitest. Vabatahtliku loovutamise eest ei karistata.
Iga-aastase kampaania eesmärk on vähendada kodudes leiduva ohtliku lõhkematerjali ja seadusega keelatud relvade hulka ning samal ajal meelde tuletada, et nende esemete vabatahtlikus korras loovutamise eest karistust ei järgne.
Rapla politseijaoskonna politseileitnant Marek Mäekivi selgitab, et valdavalt leiavad inimesed vanu relvi ja laskemoona, kui asuvad koristama oma suvilaid ja maamaju. „Isegi peenrast on leitud,” ütleb ta. Eelmisel aastal toodi jaoskonda näiteks majast leitud 1950-ndate aastate relv, mis oli täiuslikult säilinud. Mäekivi on ka ise kõrvalt näinud, kuidas sõber oma vanast majast renoveerimistööde käigus peidetud relva leidis.
Lõhkeaine puhul tuleb leiukohale demineerija, relvade ja laskemoona järel käib konstaabel. Kindlasti ei tohiks inimesed ise hakata leitud ohtlikke esemeid politseijaoskonda toimetama. Ka padrunite puhul tullakse neile järele. Kui relv on politseile üle antud, viiakse läbi ekspertiis, mis teeb selgeks, kas relvaga on sooritatud kuritegu ning kas see on veel laskekõlbulik.
Kui relv on ekspertiisi läbinud, tekib selle loovutajal poole aasta möödudes omandiõigus ning ta võib küsida relva endale tagasi. Relvaseaduse järgi teatab politsei leitud relvast ja laskemoonast avalikult seitsme tööpäeva jooksul. Kui leidude omanik või valdaja ei ole kuue kuu möödumisel selgunud, on leidjal õigus leid omandada juhul, kui ekspertiis ei tuvastanud selle kasutamist seadusevastastes toimingutes.
Alates leitud varale omandiõiguse tekkimisest on omanikul õigus kolme kuu jooksul esitada taotlus relva kohta relvaloa saamiseks, esitada taotlus relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks ning võõrandada relv ja laskemoon. Laskekõlbuliku relva deaktiveerimine on võimalus, kuid Mäekivi sõnul ei ole see tänapäeval enam sugugi lihtne ega odav ning leitud laskemoona üldiselt ei tagastata, seda põhjusel, et tavaliselt on see laskekõlbmatu.
Sel aastal on Rapla politseijaoskonda jõudnud üks relv ja ühe korra on toodud ka padruneid. Eelmisel aastal toodi kuus relva ja kuuel korral toodi padruneid, mida on kokku sadades. Eestis koguti eelmise aasta oktoobris kokku üle 124 tulirelva, ligikaudu 12 460 erineva kaliibriga padrunit, mitmeid purke püssirohtu, detonaatoreid, erinevaid rakette, lõhkepakette, haavleid ja erinevaid relvaosi.
Kuigi igal aastal viiakse oktoobrikuus läbi vastav kampaania, võib leitud ohtlikest esemetest teada anda kogu aasta vältel. Leitud relvade ja laskemoona enda kodus hoides seatakse ohtu nii enda kui ka lähedaste heaolu. Varasematel aastatel on olnud ootamatult plahvatanud lõhkeseadeliste tõttu ka surmaga lõppenud õnnetusi.
Relvaseaduse järgi peab inimene oma leiust viivitamatult teavitama, võttes ühendust piirkonnapolitseinikuga või helistades häirekeskuse lühinumbril. Kui relva hoitakse teadmatusest või sihilikult oma valduses, peetakse seda juba seaduse silmis ebaseaduslikuks omamiseks ning sellele võib järgneda kriminaalkaristus. Samuti ei teki sellisel juhul võimalust omandiõiguse taotlemiseks relva suhtes.
