10 C
Rapla
Reede, 17 sept. 2021

Agressiivsed metsaostjad hoiab eemale enesekindlus ja kuulumine ühistusse

Mikk Link, Läänemaa Metsaühistu juhatuse esimees

Metsanduse ringkond on aastaid kokku puutunud agressiivsete või ebaausaid võtteid kasutavate metsaostjatega, keda siseringis nimetatakse mõnel juhul ka “kährikuteks”. Seepärast tasub aeg-ajalt üle korrata, millised on agressiivse metsaostja töövõtted, kuidas ebameeldivatest ostjatest hoiduda, mida ise teha selleks, et oma metsa paremini tunda, ning kelle käest oma metsa müügi asjus nõu võiks küsida.

Kährikuteks nimetatakse inimesi, kes ei pea kinni oma lubadustest või petavad metsaomanikku. Tihtipeale me ei saagi enne pettusest teada, kui see on juba toimunud ja asutakse tehingu järel uurima metsamaa tegelikku väärtust ning võrdlema seda tehingu hinnaga. Aga on ka väga palju väikeettevõtjaid, kes ei saa lihtsalt oma tööga hakkama või teevad seda lohakalt.
Ebameeldivate või pealetükkivate küsimuste esitamise või metsaostu soovi ja pakkumiste tegemise puhul olen soovitanud metsaomanikele enne vastuse andmist või otsust mets maha müüa küsida nõu metsaühistult. Samuti on oluline iga agressiivse kõne või ka e-kirja peale kokku koguda andmed ehk siis see, mida täpselt ja mille eest pakutakse. Võimalusel võiks küsida pakkujalt pakkumine ka kirjalikult, et seda saaks hiljem teadjamatega koos arutada ja hinnata, kas pakkumine on õiglane. Võib ka nii olla, et väga hea pakkumise teeb aus ettevõte, aga metsaomanikul endal lihtsalt puudub ülevaade hinnapoliitikast ning ettevõtetest, kes turul tegutsevad. Soovitan küsida, kes tegi pakkumise, mis hinnaga ja mille peale.
Teine väga oluline aspekt on see, kas soov metsa müüa oli juba enne ostusoovi esitamist või tuli see mõte pärast pakkumise saamist. Kokkuvõtvalt polegi ehk selle teema puhul oluline keskendumine ainuüksi “kährikutele”, vaid hoopis sellele, et metsaomanik pole valdkonnast piisavalt teadlik ja laseb endale seeläbi liiga teha.

Töö käib aasta ringi ja süsteemselt

Iga agressiivse metsaostu pakkumise taga on ettevõte, muidu seda äri ei tehta. Kui olen küsinud metsaomanikelt, kes oli see ettevõte, kes pakkumise tegi, siis seda tihti ei teata. Metsaomaniku poole pöördutakse enamasti eraisikuna ja kui juhtumisi läheb tehinguks, siis on seal taga ka kindlasti mingi firma. Minu soovitus on alati küsida, mis ettevõte on pakkumise teinud eraisiku taga. Nii on võimalik kindlaks teha, kas tegemist on teada-tuntud tegijaga ning millised on näiteks ühistu varasemad kokkupuuted ettevõttega ning kas me saame teda tehingu tegemiseks soovitada. Võõrast ettevõtet me ei soovita, kuna ei tea, milline on nende käekiri.
Metsaostu pakkumiste tegemine käib aasta ringi. Helistatakse ka siis, kui turul on nõudlus väike ja hinnad kehvad. Metsaostjate poolt tehakse suurt eeltööd ja pakkumiste tegemine toimib omaette süsteemina, kus ettevõttesse ongi võetud tööle nn helistajad, kes teevad päevas kümneid kõnesid ja kui nendest mõnega tööks läheb, eks siis tuleb mängu ka mõni metsaspetsialist, kes kauba üle vaatab.
Agressiivsed metsaostjad jälgivad väga agaralt riiklikke andmebaase ja seal toimuvat liikumist. Helistataksegi enamasti pärast metsaomaniku poolt tehtud metsamajandamise kava, mis läheb üles riiklikusse andmebaasi. Teist kõnet võib metsaomanik oodata pärast keskkonnaametile esitatud ja kinnitatud raieteatist. Ühenduse võtmiseks vajalikud eraisikute kontaktandmed on aga saadaval juba mitteametlikest andmebaasidest.
Kui metsaomanikule helistab tunnustatud ettevõtte esindaja, tutvustab ta alati ennast ja oma ettevõtet ning põhjust, miks ta helistab. Enamasti on ausal helistajal ette ära tehtud ka taustatöö. Ta teab näiteks, et metsaomaniku mets on just selles piirkonnas, kus ettevõte parasjagu metsatöid teeb, ja uurib, kas ettevõte võib teha metsaomanikule pakkumise. Helistaja ei survesta metsaomanikku ning kui vastus koostööle on eitav, siis rohkem kõnesid sellelt ettevõttelt ka ei tule.
Oluline on see, et ei peituta millegi taha ega jääda anonüümseks. Positiivse näitena saan välja tuua Stora Enso, kes ostab raieõigust ka eraisikutelt ning teeb seda äärmiselt delikaatselt. Vastupidiselt siis petturitele, kes pole ära teinud taustatööd ja kes tegelikult helistades ei tea isegi, millise metsaga täpselt tegu. Nad on saanud riiklikest registritest info uute teatiste kohta ja asunud selle peale helistama.

Kuidas vältida agressiivseid ostjaid?

Kõige olulisem on see, et metsaomanik peab ise teadma, milline tema mets on ja mis on selle väärtus. Kui tal pole aega või võimalusi ennast selle infoga kurssi viia, võiks ta liituda oma piirkonna metsaühistuga. Liikmelisusega ei kaasne mingeid kohustusi, küll aga aitab ühistu metsaomanikku nõu ja jõuga. Esmane nõustamine on ühistus alati tasuta ja ühistu ülesanne ongi oma liikmeid teadmistega aidata. Me küsime alati ka metsaomanikult, mida ta oma metsamaaga ise teha tahab. Kui omanikul otsest müügisoovi pole, siis me soovitame talle ikkagi mets alles jätta ja seda pigem majandada. Kui aga müügisoov tekib, tasub see põhjalikult ette võtta, kus me saame omanikku jällegi aidata.
Üks nõuanne, kuidas ebameeldivatest helistajatest lahti saada, on see, kui sa vastad, et oled metsaühistu liige ning sealtpoolt on tugi olemas. Kui soovite teha mulle pakkumist, võtke palun ühendust minu metsaühistuga. Ja kui me siis leiame, et see pakkumine on hea, läheme sinuga tehingusse. See võiks olla vastus ebameeldivale ostjale ning see hirmutab tavaliselt ka petturi ära. Ta teab, et me näeme ühistus need kitsaskohad pakkumises lihtsalt läbi. Ja kui helistaja on kord juba saanud selle vastuse, et metsaomanik kuulub ühistusse või on tal metsaalane tugi mujalt olemas, siis ega ta rohkem helista ka.
Kui aga metsaomanik metsamajandamise valdkonda põhjalikult ei tunne, siis ongi keeruline teada, mis on õiglane hind või aus tehing ja üsna kergelt võib langeda pettuse ohvriks.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised