Miks ma ei olegi transformer?

Kadri Pulk

Vahel ma vaatan peeglisse ja ootan, et sealt vaataks vastu keegi, kellel on seljataga 30+ aastat kogemust, magistrikraad ja „looja puudutus”.

Aga tööpäeva hommikul kell 8.15 (või uue korra järgi kell 9.15, kui aju peaks teoreetiliselt olema „ajaaknas”, aga praktikas on ikka sügavas REM-unes) vaatab sealt vastu hoopis üks tavaline bioloogiaõpetaja, kes üritab ellu jääda ökosüsteemis nimega … B klass.
Hiljuti oli mul see hetk. Klassis valitses atmosfäär, mida bioloogias nimetataks „kiskjate kõrgendatud aktiivsuseks”. Üks noormees otsustas, et minu keemiatund on parim koht, kus demonstreerida gravitatsiooniseadust. Tooliga. Ja mitte istudes, vaid seda trajektoorile saates.

Teine neiu esitas samal ajal vokaalse soolo, mis koosnes peamiselt sõnadest, mida ma viimati kuulsin sadamakaid remontivate meeste suust.
Ja seal ma seisin. „Pika kogemusega meister”. Ma teadsin täpselt, mida bürokraatlik karjäärimudel ette näeb. Ma peaksin tegema „innovatiivse deeskaleeriva sekkumise” ja täitma pärast seda eneseanalüüsi portfoolio.
Praktikas oli vähe teisiti. Ma tahtsin lihtsalt teeselda fotosünteesi. Seista liikumatult nurgas, neelata päikesevalgust ja mitte kedagi rünnata. Sest kui „meister” jääb jänni, siis esimene asi, mis kaob, ongi see kuulus professionaalsus. Alles jääb puhas bioloogiline reaktsioon „põgene või võitle”. Ma olin nagu see vaene puujalaga veteran, kes on pika tee käinud, aga ikkagi lombakas.
Me jääme jänni, sest meile on sisse söödetud vale, et õpetaja peab olema korraga sotsiaaltöötaja, politseinik, psühhiaater ja vahel ka … ollallaa… ainet õpetama. Üldiselt siis oodatakse, et õpetaja on nagu teflon-pann, kellele miski ei hakka külge ja miski ei kõrveta. Aga kui su suunas lendab tool või roppus, siis sa ei ole teflon. Sa oled inimene.
Ja sel hetkel, kui sa jänni jääd, on su suurim hirm see „vaikiv enamus” – need 20 ülejäänud last, kes vaatavad sind ootusega, et kas päästad nad ära või jäädaksegi selle miinivälja pantvangideks?

Põhjamaades on aru saadud ühest asjast, et ükski õpetaja ei pea olema märter. Rootsis ei vaadata õpetajale otsa pilguga, et noh, sa oled 25 aastat koolis ja ei saagi hakkama? Seal öeldakse, et selle lapse käitumine rikub 24 teise lapse õiguse haridusele. Punkt.
Lahendus ei ole õpetaja täiendkoolitus „Kuidas naeratada, kui sind sõimatakse”, vaid lapse suunamine ajutiselt eraldatud õpperühma. See on nagu karantiin bioloogias – me isoleerime nakkuse, et ülejäänud organism (klass) ellu jääks.
Soomes ei jää õpetaja üksi. Kui klassis on „vandaalitseja”, siis ei ole see õpetaja probleem, vaid kooli probleem. Klassis võib olla abiõpetaja, sotsiaalpedagoog ja vahel isegi koolikoer. Kui meister jääb jänni, astub sisse süsteem. Meil aga oodatakse, et meister teeks imet tühjade kätega „eluvõrsete” sees kahlates.
Taanis tehakse pärast rasket vahejuhtumit kogu klassiga arutelu. Nad ei keskendu sellele, miks „Juku on paha”, vaid küsivad teistelt: „Kuidas see teid tundma pani?” See on neurobioloogiline esmaabi. See annab neile „vaikivatele pealtvaatajatele” hääle tagasi.
Muide … Ja isegi sotsiaalpedagoog Terje ei küsi, kas teil tõesti, õpilased, teil polegi oma õpetajale pretensioone.

Me peame lõpetama küsimuse, et kuidas me selle vandaalitsejaga toime tuleme. Peame hakkama küsima, kuidas me kaitseme ülejäänud 24 last. Sarnaselt Põhjamaadega peaks õpetajal olema õigus eemaldada õppetööd püsivalt häiriv isik klassist ilma pika bürokraatliku protsessita. Õpirahu on kollektiivne inimõigus. Koolid peaksid mõõtma mitte ainult hindeid, vaid ka seda, kui turvaliselt “tavalised” lapsed end tunnevad.
Kui klassis on vandaalitseja, peab sellega tegelema kriisimeeskond, mitte üksik õpetaja. Pärast suuri vahejuhtumeid (nt rünnak õpetaja vastu) tuleks teha debriefing-vestlusi kogu klassiga, et maandada pealtnägijate traumaatilist kogemust. Sest kui me seda ei tee, siis me ei kasvata mitte “meistreid”, vaid kurnatud ja pettunud ellujääjaid, kes kannavad seda ebakindlust edasi oma täiskasvanuellu.

Me ei ole robotid. Me oleme need „puujalaga meistrid”, kes koperdavad, kukuvad ja tõusevad uuesti üles. Ja vahel on kõige suurem „looja puudutus” see, kui sa julged klassi ees öelda, et täna ma jäin jänni. Aga homme tuleme ja proovime uuesti. Sest elu on alati pooleli.